Elektri hinnal pole piiri

Elektri hinnal pole piiri
13.02.2003 Kai Tänavsuu Merike Pitk Sulev Oll

Eesti Energia nõukogu liikme ja minister Liina Tõnissoni nõuniku Heido Vitsuri hiljutised sõnad elektri hinna paratamatu tõusu kohta tekitasid paljudes tarbijates hirmu ja vastuseisu

“Külarahvas loeb praegu väga tõsiselt sente, liigselt põlevad pirnid on lihtinimese jaoks välistatud,” ütles Võrumaa Nopri talu ja meierei omanik Tiit Niilo. “Kui elektri hind nüüd tõuseb, kahandab see maainimeste usku niigi nõrka poliitikasse veelgi.”

“Elektri hind on juba piisavalt kõrge, kuhu ta enam tõusta saab?” küsis Anno talu peremees Gunnar Aug Hiiumaalt.

Ka Saaremaa liha- ja piimatööstuse peadirektor Ahti Viilup peab elektri praegust hinda piisavalt kõrgeks. “Jaanuaris oli mul kodus elektriarve üle tuhande krooni, ehkki majas on kaks puudega köetavat ahju ja pliit,” rääkis ta. “Tavaliselt saan 700 krooniga läbi, kuid külmade ilmadega tuli keldrisse elektriga sooja anda.”

Samas ütles Viilup, et kui tema käib tööl ja tööd väärtustatakse, siis üksi elaval pensionäril käib elektri eest maksmine üle jõu. “Paljud ütlevad, et pensionäridest abielupaar tuleb veel omadega välja, pärast maksude maksmist jääb tuhat krooni söögi jaoks ka. Aga kel kaaslast toeks pole, sel jääb vist söömine ära,” sõnas ta.

Hinnatõus paratamatu
Siiski tuleb Viilupil nii aastas elektri eest 6 miljonit krooni maksva tööstuse juhina kui ka tulevase pensionärina võtta teadmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku ning Eesti Energia (EE) nõukogu liikme Heido Vitsuri väide, et kuigi EE majandustulemused olid head, ei väldi see hinnatõusu.

“Igal aastal kallinevad kõik hinnad 3% ja inimeste palgad tõusevad nominaalis 5–7%,” lausus Vitsur. “Sealt tuleneb hindade tõusu paratamatus.”

Nõuniku sõnul pole võimalik, et energia tootmisel kaetakse hindade tõus efektiivsuse tõusuga. “Laenasime hiljuti viis miljardit krooni ning selleks et laenu tagasi maksta, peab mingi kasum olema,” rääkis ta. “Raha peab kuskilt tulema.”
Läänemaa Oru valla Seljaküla 72aastane elanik Harri Kiilverk kulutab elektrile kuus vaid 25 krooni. Elektri hinna tõus sunniks teda pimedas istuma



Varasemail aastail kahjumis või väikeses kasumis olnud EE teenis küll selle majandusaasta esimese üheksa kuuga 314 miljoni kroonise puhaskasumi, kuid Vitsuri väitel ei taga ka omakapitali 3% tootlus firma kaasajastamist ega laenude tasumist kasumi arvelt.

Piisav oleks 8%. “Nii palju on umbes vaja investeerida,” rääkis ta. “Kolm protsenti saab isegi tähtajaliselt hoiuselt pangast, ükski ettevõte ei saa sellise kasumiga elada.”

EE finantsdirektor Sandor Liive on aga öelnud, et tarbija elektriga varustamise kindlustamiseks peaks firma kasum olema isegi miljard krooni aastas.

Samas tõdes Vitsur, et kuna EE on riigiettevõte, saab ta töötada nulldividendidega, kogu kasum läheb arendustegevuseks.

Tarbija taluvuspiir teadmata
Millal elektri hind tõuseb, ei osanud Vitsur öelda. “Selle kohta ei ole arvestusi tehtud, hinnatõus oli ju alles 11 kuud tagasi,” sõnas ta. “Hinda saab arutama hakata siis, kui Eesti Energia eelmise aasta majandustulemused selgeks saavad. Seega ei tasu sellest rääkida enne, kui aastaaruanne on käes. Võib uskuda, et sellel aastal tõusu ei tule.”

Vastust küsimusele, kui kõrget elektri hinda tarbija taluks, Vitsur ei teadnud. “Kunagi oli rajajoon, milleni hinda aastaks 2005 tõsta, kaks krooni,” rääkis ta. “Praegu on asjad muutunud ja hinnapiiri väga raske ennustada.”

Elektri hindu kooskõlastava Energiaturu Inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu sõnul polegi piiri, milleni võib elektri hinda tõsta. “Samas ei saa ettevõte tõsta seda ükskõik kui kõrgele. Iga hind peab olema põhjendatud,” ütles ta.

Kasepalu sõnul on energiaseaduses kirjas, milline peab hind olema. “See aga muutub, kuna Riigikogus võeti üleeile vastu uus elektrituru seadus, mis jõustub 1. juulist,” lausus ta. “Uue seadusega lähevad reeglid keerulisemaks, kuid täpsemaks.”

Väiksema jaoks kallim
Milline hind ka ei tuleks, on elekter väiketarbija jaoks kallim, sest jaotusvõrgud on pikad ja kulukad. Ka torm eelistab lõhkuda just väiketarbijaini viivaid võrke, mitte jämedaid kaableid, mis kulgevad alajaamast tööstusettevõtteni.

Veelgi enam muudaks väike- ja suurtarbijaile müüdava elektri hinna erinevust Vitsuri sõnul turu avamine, viies tööstustarbijale hinnad alla ja eratarbijale üles. “Aga õnneks on meil mõni aasta aega selleks valmistuda,” lausus ta.

Margus Kasepalu sõnul kooskõlastab Energiaturu Inspektsioon elektrienergia hinnad ka turu avanemise korral.

Väidet, nagu võiks taastuvenergia kasutamine elektri hinda langetada, Heido Vitsur ei uskunud.

Pigem vastupidi: kui surutakse peale suuremat osa taastuvenergiat ning saastemakse looduse kasutamise eest, muutub energia kallimaks. Näiteks on taastuvenergia kokkuostuhinnaks sisuliselt 1,8kordne Narva Elektrijaamade elektri tootmishind.

“Kes selle hinnatõusu kinni maksab?“ küsis Vitsur. “Seepärast ei kilka me õnnest, kui tuulikuid massiliselt üles pannakse või muid kalleid tooteid tehakse. See hakkab hinda üles suruma.”

Kõpu ja Virtsu tuulikud nõuniku väitel veel hinda ei mõjuta, ka pisikesed taastatud hüdroelektrijaamad mitte. “Kui neist tuleb aga viis või kümme protsenti Eestis toodetavast energiast, siis mõjutavad nad hinda juba märgatavalt.”

Samas on näiteks puidu kasutamine energiaallikana tarbijale tihti odavam. “Mina ei jaksa oma piimatööstuses ja talus ainult elektrienergiat kasutada,” ütles talu- ja meiereiomanik Tiit Niilo. “Lisaks elektrile kasutan odavamaid energiakandjaid.”

Soe õhk ja soe vesi tulevad Niilole puude ja petrooliga köetavast katlast. “Kui elekter oleks odavam, poleks mul tarvis küttepuude lõhkumist ja katlaahju kütmist, saaksin lihtsamalt hakkama,” lausus ta. “Kellel on korralikud sissetulekud, eks need kütavad ka maja elektriga, aga lahjema sissetulekuga inimestele pole see jõukohane.”

Kalalaevade ja Mõntu sadama omanik Mihkel Undrest, kes elektri eest talvekuul 3000 krooni maksab, ei kahetse siiski elekterkütte panekut. “Ega ma mingi muu küttega odavamalt ei saaks, sest mul on suur maja,” rääkis ta. “Mugav on ka, tulen koju ega pea hakkama katelt või pliiti kütma, rääkimata sellest, et ei pea talvel metsas puid tegema ega riita laduma. Õu on ka puhas, pole mingeid puude jäätmeid.”

Ka pensionär Leevi Hängile on elektri eest tasumine jõukohane.

“Ma pole isegi mitte juurelnud elektri hinna üle, sest kui tuleks ka kümme krooni rohkem maksta, on see nii tühine ja pisike asi, võrreldes sellega, mis kauplustes toimub,” rääkis ta.



--------------------------------------------------------------------------------


1. juulist uus elektrituruseadus

Riigikogu võttis teisipäeval 49 poolthäälega vastu valitsuse algatatud elektrituruseaduse, mis reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist.

Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

Seadus jõustub tänavu 1. juulil, mõned paragrahvid aga hiljem või eraldi seadusega Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

Eesti Energia toetab säästuprojekte

7. veebruaril alustas Eesti Energia (EE) projektikonkursiga, toetamaks valitsusväliste mittetulunduslike organisatsioonide ja sihtasutuste energiasäästu edendamiseks suunatud projekte Eestis.

Eesti Energia keskkonnajuhi Valdur Lahtvee sõnul aitab energiakasutuse efektiivsuse tõstmine piirata tarbimise kasvu ja peaks pikemas plaanis vältima vajaduse uute fossiilkütuseid põletavate kondensatsioonirežiimil elektrijaamade rajamiseks Eestis.

Konkursile esitatavad projektid peavad olema suunatud nii elektri kui ka soojuse säästu edendamisele kodumajapidamistes või organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete tegevuses.

Toetussumma projektidele kokku on 100 000 krooni, projektide läbiviimisel omafinantseeringut ei nõuta.