EL Energia hinna kontrolli alla võtmine

Energia hinna kontrolli alla võtmine
PE413.288v01-00 2/4 RE\742773ET.doc
ET
B6-0435/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon energia hinna kontrolli alla võtmise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades, et energia hind mõjutab suure osa toorme ja enamiku kaupade maksumust;
B. arvestades, et prognooside kohaselt suureneb maagaasi hind saabuval kütteperioodil
hüppeliselt võrreldes eelmise kütteperioodiga;
C. arvestades, et lähiaastatel halveneb energiakriis veelgi ja see muutub järjest teravamaks,
sest varud ei ole ammendamatud, nii et sellele probleemile tuleb lahendus leida;
D. arvestades, et oleme tunnistajaks enneolematule kütuse hinna tõusule ja see skandaalne
tõus mõjub laastavalt majandustegevusele paljudes sektorites: transpordile ja muude
teenuste sektorile, tööstusele, põllumajandusele ja kalandusele,
1. märgib, et maailm on jõudmas nafta tootmise kõrgpunkti, mis tähendab, et nafta
tarnimine ei vasta nõudlusele ning nafta ja muude fossiilkütuste hind püsib kõrge;
2. rõhutab, et nafta hinna tuletisinstrumendid, mille käive on olnud juba kuus korda suurem
kui tegeliku kaubanduse käive, on spekuleerimiseks ülimalt ahvatlevad ja tekitavad
turuhäireid;
3. märgib, et elektri- ja gaasituru ühtlustamine on Euroopa energiaturgude
liberaliseerimisprotsessi lahutamatu osa;
4. märgib, et energiaturgude liberaliseerimise ja ühtlustamise põhivahend on elektri ja gaasi
hulgihinna kujundus; märgib, et elektrituru peamised kauplemiskohad on energiabörsid;
märgib, et sellistel börsidel ei sõltu elektri hind üldistest või keskmistest tootmiskuludest,
vaid pakkumisest ja nõudlusest, millele lisanduvad paljud spekulatiivsed elemendid;
5. märgib, et ühtlustamise eesmärk on see, et elektri ja gaas hind määratakse kõikides ELi
riikides ühesugusel viisil; märgib, et see ei too kaasa madalamaid hindu kõikides
liikmesriikides, vaid hind tõuseb nendes riikides, kus energia on praegu odavam kui ELis
keskmiselt;
6. rõhutab, et hulgimüügi hetketurul teeb iga operaator pakkumise, mis sisaldab hinda ja
kogust, mida võib selle hinnaga tarnida, ja seejärel sõlmib börs pakkujatega
tarnelepingud, alustades kõige madalamast pakkumisest, kuni prognoositav nõudlus on
rahuldatud; märgib, et pakkumine, mille teeb viimane lepingu saanud ettevõte, määrab
kõikide lepingute hinna ja annab ühesuguse hinna kogu elektrile; rõhutab, et
elektrijaamadele ei maksta nende endi pakkumise alusel, vaid marginaalse tootja
pakkumise alusel, kelle muutuvad kulud on kõige suuremad;
RE\742773ET.doc 3/4 PE413.288v01-00
ET
7. märgib, et selline hinnakujundussüsteem, mis on ühtlustatud elektrituru põhiosa, soosib
liigselt hüdro- ja aatomielektrijaamu, kelle muutuvad kulud on väikesed, sest nad saavad
elektri eest sama hielektri eest sama hinna kui need, kes toodavad elektrit palju kallimast naftast ja kivisöest;
8. palub komisjonil esitada alternatiive sellisele hinnakujundusele, mis toimib automaatselt
energiahiiglaste liigsete hiigelkasumite allikana;
9. võtab teadmiseks heitkogustega kauplemise süsteemile sissekirjutatud probleemid,
märgib, et enampakkumise süsteem toob kaasa heitkoguste saastekvootide
väärtpaberistamise; märgib, et enampakkumistel on lubatud pakkumises osaleda kõikidel
huvitatud pooltel, sealhulgas finantsspekulantidel;
10. rõhutab, et enampakkumisele pandud heitkoguste saastekvootide kõrge ja spekulatiivne
hind ei tekita mingeid probleeme energia tootjatele, pigem vastupidi, sest
hinnakujundussüsteem võimaldab neil lisada heitkoguste saatekvootide hinnad kogu
elektri hinda, sõltumata elektri tootmisel tekkinud heitkogustest;
11. märgib, et pärast enampakkumist müüakse heitkoguste saastekvoodid energiabörsidel;
märgib, et seda liiki järelturg toob samuti spekulatiivse elemendi hinnakujundussüsteemi;
rõhutab, et heitkoguste saastekvootide väärtpaberistamine loob samuti võimaluse müüa
neid tuletisinstrumentidena;
12. juhib tähelepanu paljudele tõestatud väärtoimingutele energiabörsidel, eriti börsivälisel
kauplemisel;
13. palub komisjonil kehtestada range avalik kontroll börsivälise kauplemise üle, mis praegu
toimub ilma igasuguse kontrollita;
14. nõuab komisjonilt reageerimist elektri hulgihinna määramise probleemidele
liberaliseeritud ja ühtlustatud turul ning koostada eeskirjad spekulatiivsete elementide
likvideerimisele enampakkumisel; peab heitkoguste saastekvootide jaotamise kavandatud
teisest turgu ebatõhusaks ja spekulatiivseks;
15. nõuab komisjonilt ettepanekute esitamist, et vältida Euroopa tarbijate energiavaesust, mis
tuleneb elektri ja gaasi hinna lubamatust tõusust;
16. nõuab, et komisjon tegutseks selle nimel, et Euroopa tööstused säilitaksid
konkurentsivõime võrreldes vastavate tööstustega ülemaailmsel turul;
17. nõuab, et kõikides energiaturu aspektides võetakse omaks põhimõte, et saastaja maksab,
kuid peab talumatuks, kodumajapidamised ja tööstused peavad maksma mitte ainult
kliima halvendamise, vaid ka energiahinna finantsspekulatsioonide eest;
18. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kütuse hinnaga spekuleerimise vastu võtma
kasutusele maksumeetmed, eelkõige maksustades iga liikmesriigi tasandil naftaettevõtete
kasumi, mis tuleneb odavalt omandatud naftavarudest;
19. rõhutab, et käimasolev turgude liberaliseerimise ning munitsipaalettevõtete, näiteks
energiasektori erastamise protsess ei ole kaasa toonud märkimisväärset edasiminekut
PE413.288v01-
hindade, teenuste kvaliteedi või riiklike kulutuste vähendamise osas; märgib, et
vastupidiselt on tarbijate ja avalike teenuste kasutajate ühendused täheldanud hindade
kasvu, teenuste kvaliteedi langust ning nende maksumuse tõusu; märgib lisaks, et
liberaliseerimine on kaasa toonud töökohtade vähenemise ning eramonopolide tekke, mis
seab ohtu töötajate, avalike teenuste kasutajate ja tarbijate õigused;
20. lükkab seetõttu tagasi energiasektori liberaliseerimise ja rõhutab avalike teenuste tähtsust
ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele; rõhutab, et
avaliku struktuuri sektorid, nagu energiasektor, ei tohiks olla konkurentsile avatud, vaid
peaksid kuuluma pigem riigiasutustele ning olema nende hallatavad, sest see on ainus
võimalus tagada pakutava teenuse kvaliteet, olemasolu ja taskukohasus ning seeläbi
tagada kasutajate õigused;
21. rõhutab, et ökoloogiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus peab olema ELi ja liikmesriikide
riiklike investeeringute kavade keskmes; on seisukohal, et rohkem tuleks tähtsustada
energiatõhususe meetmete väljatöötamist, taastuvate energiaallikate kasutamist ning
soojuse ja elektri koostootmise tehnoloogiate edendamist; nõuab ühenduse programmi
väljatöötamist, mis toetaks energiatõhususe parandamise meetmeid liikmesriikides ning
vähendaks seeläbi energia tarbimist;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja
liikmesriikidele