eby.ee

MAJANDUSMINISTEERIUM
TAASTUVENERGEETIKA NÕUKOGU
TAASTUVENERGIAALLIKATE MAJANDUSLIKULT PÕHJENDATUD RAKENDAMINE ENERGIA TOOTMISEKS
Taastuvenergeetika nõukogu ettekanne olukorrast Eestis ja Euroopa Liidus ning soovitused ala arendamiseks Eesti Vabariigi Valitsusele
Kinnitatud nõukogu koosolekul 25.5.2001
Tallinn, mai 2001
SISUKORD
SISUKORD..........................................................................................................................................................2
1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3
1.1. EESTI ENERGIAPOLIITIKA EESMÄRK JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.......................................................3
1.2. MIDA MÕELDA MAJANDUSLIKULT PÕHJENDATUD KASUTAMISE ALL?.........................................................4
1.3. DOKUMENDI EESMÄRK...............................................................................................................................5
1.4. SEOTUS TEISTE RIIKLIKE DOKUMENTIDEGA.................................................................................................5
1.5. DOKUMENDI SAAMISLUGU JA KOOSTAJAD...................................................................................................6
1.6. TAASTUVENERGIAALLIKATE LIIGITAMINE JA MÕISTETE SELGITAMINE........................................................6
2. EUROOPA LIIDU KOGEMUS TAASTUVENERGIAALLIKATE KASUTAMISEL.......................7
2.1. OLUKORD KASUTAMISEL............................................................................................................................7
2.2. SUUNDUMUSED..........................................................................................................................................9
2.3. KESKKONNAKAITSE ASPEKTID TAASTUVENERGIAALLIKATE KASUTUSELEVÕTUL.....................................11
2.4. RAHVUSVAHELISED KESKKONNA- JA ENERGEETIKAPROGRAMMID, MILLES EESTI SAAKS OSALEDA..........11
3. EESTI SEADUSANDLUS JA TAASTUVENERGIAALLIKATE KASUTAMINE......................12
3.1. KESKKONNAPOLIITIKA JA SAASTETASUD...................................................................................................12
3.2. EESTI VALITSUSE OTSUSED TAASTUVENERGIAALLIKATE KASUTAMISE SOODUSTAMISEKS......................13
3.3. EESTI ENERGEETIKA HETKESEIS.................................................................................................................15
3.4. TAASTUVENERGIAALLIKATE OSATÄHTSUS EESTI ENERGEETIKAS.............................................................18
4. TAASTUVENERGIAALLIKATE VARU JA SELLE KASUTAMINE EESTIS...............................18
4.1. TAASTUVAD KÜTUSED..............................................................................................................................18
4.1.1. Puit - põhiprobleem on turuosa säilitamine ja suurendamine..........................................................18
4.1.2. Puit - brikett, pelletid ja puusüsi, võsapuit........................................................................................22
4.1.3. Turvas - kas languselt tõusule?.........................................................................................................23
4.1.4. Muud taastuvenergiaallikad, k.a. põllumajanduskultuurid...............................................................24
4.1.5. Olme- ning taimse ja loomse päritoluga jäätmed ja nende kasutamine............................................25
4.2. MITTEPÕLEVAD TAASTUVENERGIAALLIKAD.............................................................................................27
4.2.1. Vee-energia - suurareng on poliitikute käes?...................................................................................27
4.2.2. Tuuleenergia varu ja kasutamine Eestis...........................................................................................29
4.2.3. Päikeseenergia varu ja kasutamine Eestis........................................................................................31
4.2.4. Muud energiaallikad........................................................................................................................39
5. EESTI TEE TAASTUVENERGIAALLIKATE KASUTAMISELE...................................................39
5.1. TARBIMISE PROGNOOS..............................................................................................................................39
5.2. OODATAV KASUTAMINE...........................................................................................................................39
5.3. VAJALIK TOETUSSUMMA JA TOETUSKAPITALI MOODUSTAMINE…..…..40
5.4. ÜLESANDED, STRATEEGIA, TOETUSSKEEMID JA MAKSUPOLIITIKA... 34
5.5. NORMDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA TÄIUSTAMINE................................................................................35
5.6. UURINGUD JA ARENDUSTÖÖ.....................................................................................................................35
5.7. INSTITUTSIONAALSED ABINÕUD................................................................................................................35
5.8. KAVANDATUD ABINÕUDE RAKENDAMISE KORD........................................................................................35
TABELID
Tabel 1 Taastuvenergiaallikate kasutamine EL-i riikides 1997. aastal PJ ja nende osatähtsus 1990. ja 1997. aastal %, taastuvenergiaallikate osatähtsuse prognoos elektritootmisel aastaks 2010 % .............................8
Tabel 2 Taastuvate kütuste kasutamine EL-i riikides PJ/a.....................................................................................8
Tabel 3 Taastuvenergiaallikate kasutamine ja prognoos aastaks 2010 PJ (White Paper “Energy for the future: renewable sources of energy” 1997).............................................................................................................9
TEN_ettekanneRV. 2(45) 08.11.01
Tabel 4 Põlevate taastuvenergiaallikate oodatav täiendav kasutuselevõtmine EL-is aastal 2010 võrreldes aastaga 1995 PJ (AEBIOM).....................................................................................................................................9
Tabel 5 EL-i aastate 1999…2003 võtmeüritused tagamaks taastuvenergiaallikate kasutamise kahekordistumist aastaks 2010, selleks vajalik võimsus, koguinvesteering ja riigi toetus...................................................10
Tabel 6 Keskkonnapoliitika tähtsamates energeetikat käsitlevates dokumentides...............................................12
Tabel 7 Valitsuse otsused taastuvenergiaallikate kasutamise soodustamise kohta...............................................13
Tabel 8 Koondandmed taastuvenergiaallikate varu ja osatähtsuse kohta energiavarustuses 1999. aastal............19
Tabel 9 Taastuvenergiaallikate vaba varu, konkurents, k.a. energeetikasisene, riiklikud toetused......................21
Tabel 10 Eesti töösolevad veejõujaamad..............................................................................................................27
Tabel 11 Lähiajal taastatavad veejõujaamad........................................................................................................28
Tabel 12 Väikeveejõujaamade ehitamiskulud %................................................................................................328
Tabel 13 Võimalikke stsenaariume tuuleenergia kasutamiseks............................................................................29
Joonised
Joonis 1 Primaarenergiaga varustatus aastatel 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990…1999 PJ (varu aasta algul + toodang + import – eksport – varu aasta lõpus)..............................................................................19
Joonis 2 Energia lõpptarbimine aastatel 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985…1999 PJ (primaarenergiaga varustatus + muundatud energia tootmine - tarbimine muundamiseks teisteks energialiikideks - energiasektori omatarve - tarbimine tooraineks - kadu)..............................................................................19
Joonis 3 Kütteturvas ja -puit energia lõpptarbimises, millele on lisatud osa joonisel 2 lõpptarbimise all näidatud soojus- ja elektrienergiast, mis saadi turba ja puidu põletamisel PJ............................................................17
Joonis 4 Kütteturba ja -puidu osatähtsus primaarenergia ressursis ja varustatuses (alumised kõverad) ning energia lõpptarbimises, millest ülemine kõver on arvutuslik joonis 3 alusel..............................................18
SISSEJUHATUS
1.1. Eesti energiapoliitika eesmärk ja taastuvenergiaallikad
Eesti Vabariigi energiapoliitika peamine eesmärk on (Majandusministeeriumi koduleheküljelt) tarbijate varustuskindluse tagamine igat liiki kütuste ja energiaallikatega ning tarbijate kindlustamine võimalikult soodsa hinna ja tariifiga kütuse- ja energialiikidega, tagades minimaalse kahju tekitamise ümbritsevale keskkonnale. Eestis on olnud seni võimalik vajalikus koguses soodsa hinnaga elektrienergiat toota vaid looduskeskkonnale kahju tekitades. Samas on madal elektrienergia hind kohati isegi eksitanud tarbijat energiaallika valikul.
Põhiline keskkonnamahukas ja keskkonnaruumi ahendav energiaallikas on Eestis põlevkivi. Põlevkivienergeetika ja -tööstus annavad põhilise osa Eestis tekkivatest tahketest ja gaasilistest saasteainetest. Samas tuleb põlevkivi kasutamisse energeetikas suhtuda mitmel põhjusel suure respektiga. Põlevkivitööstus on põhiline tööandja poliitiliselt tundlikus piirkonnas. Samas ei tohi piiratud varuga põlevkivitööstus muutuda piduriks Eesti energeetika arengule tervikuna. Teisalt pole Eestis veel tegudega tehtud valikut, milliste kodumaiste energiaallikatega põlevkivi asendada ja milline saab olema taastuvenergiaallikate tegelik osatähtsus. Eesti energeetikat suunavas Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava (edaspidi Arengukava) otsused taastuvenergiaallikate osatähtsuse 2/3 võrra tõstmise kohta aastaks 2010 võrreldes aastaga 1996 pole andnud soovitud tulemust, mis nõuab valitsuse jõulist sekkumist ja tõhusa toetusmehhanismi väljatöötamist, et seda olukorda muuta. Nii vähem saastavate taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmine kui TEN_ettekanneRV. 3(45) 08.11.01
põlevkivitööstuse rekonstrueeriminegi on seotud suurte investeeringutega, mistõttu tehtavad otsused peavad olema põhjendatud.
Eesti on täiesti normaalne kandidaatriik Euroopa Liitu (EL), kui suudetakse oluliselt tõsta põlevkivi põletamise kasutegurit. Paljudes Euroopa riikides on ja jääb kivisüsi üheks oluliseks energiaallikaks (Kreeka, Taani, Türgi, Soome jt.). Söetööstust toetatakse Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Türgis. Seega on omamaine põlevkivi sarnaselt teiste riikide kivisöega kui baaselektritootmise tooraine energiavõrgu infrastruktuuri ülalhoidmiseks ja Eesti elektritootmise sõltumatuse kindlustajana lähitulevikus vajalik. Põlevkivienergeetika ei vaja vaatamata oma suurele tähtsusele Eestis eristaatust, kuid seda peaks valitsus taotlema EL-is sarnaselt sealse kivisöeenergeetikaga.
Põlevkivi asendamine maagaasi või vedelkütustega vähendab kasvuhoonegaaside, aheraine, tuha ja šlakijäätmete teket, kuid koormab väliskaubanduse bilanssi, suurendades samaaegselt sõltuvust teistest riikidest. Kui 1960. aastal, mil põlevkivi kasutamine eksportelektri tootmiseks polnud veel õieti alanud, oli kodumaiste kütuste osatähtsus Eestis 84 % ja varustuskindlus ei olnud seega päevakorras, siis 1999. aastaks oli kodumaise kütuse osatähtsus langenud juba alarmeeriva 56 %-ni ja selle vähenemise peatamine on üks olulisemaid valitsuse ülesandeid, mille täitmisel peaks olema põhiline osa taastuvenergiaallikatel.
Rõhutame, et Eestile pole energeetika vallas kõige pakilisemaks ülesandeks EL-i keskkonnanõuete täitmine, kuna Eesti on need seoses iseseisvusjärgse majanduslangusega täitnud ja ületanud. Murelikuks võib teha vaid Eesti koht nn. TOP 10-es CO2 emissiooni suuruselt ühe elaniku kohta. Maailmas on see keskmiselt 0,6 t, Eestis aga 13,3 t. Kuna Eesti majandus on osa maailmamajandusest, ennekõike Euroopa majandusest, siis meie energeetika peab oma arengu s vähemalt poolkohustuslikult jälgima üldisemat arenguloogikat. Seepärast anname enne kui suunduda Eesti olukorra põhjalikumasse analüüsi ülevaate energeetikaalastest suundumustest EL-is.
Olgugi, et oleme meile esitatud kohustused CO2 koguse vähendamisel täitnud, võib saada just selle suur emissioon inimese kohta põhjuseks, miks meie kaupade konkurentsivõime maailmaturul võib hakata langema, kuna kõrge keskkonnateadlikkusega ostjate arv on tõusnud praeguseks juba 50…100 mln. inimeseni. Nende eelistuseks on kaup, mis on toodetud keskkonda mittesaastava energia abil. Kuna energeetikas on investeeringud pikaajalised ja tavaliselt kapitalimahukad, siis oma kaupadele soodsat, nn. rohelise energia tootmisest/tarbimisest olenevat turusituatsiooni tuleb hakata kohe looma. Üks võimalikke lahendusi on riigipoolsete tõkete seadmine Eestisse ehitatavatele energiamahukatele tehastele, kui need ei hakka tarbima rohelist energiat ning väikese energiasisaldusega (intelligentsete) kaupade tootmise soodustamine ja nende konkurentsivõime suurendamine.
Vähetähtis pole ka riigi imidži kujundamine energiapoliitika ja keskkonnakaitsealase tegevuse kaudu. Toome näiteks Taani, kes on üks edumeelsemaid riike taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmises, kuid kus enamusele jääb tuulikute kõrval märkamata, et seal ollakse taastuvenergiaallikate kasutamisel meist veel tagapool. Samas jätab Eesti kas või näiteks inglise keelde tõlgitud Energiaseaduse üldsätetega maailmale ebasoodsa mulje kui riigist, kes deklareerib, et ei käsitle taastuvenergiaallikaid võrdväärselt taastumatutega. See on mingil määral vabandatav sellega, et koos taasiseseisvumisega ja sellega seondunud energiamajanduse tohutute muutustega ei ole osatud, vahest pole isegi tahetud kasvava konkurentsi tõttu energiamajanduses tähele panna, et mujal maailmas on juba üle mindud uuele taastuvenergiaallikaid tähtsustavale paradigmale.
1.2. Mida mõelda majanduslikult põhjendatud rakendamise all?
Eesti energeetikat käsitlevad dokumendid deklareerivad tavaliselt toetust taastuvenergiaallikatele, kuid peaaegu alati klausliga majanduslikult põhjendatud ulatuses. Ka ei erine sellepoolest käesolev dokument, mille pealkiri oli Taastuvenergeetika Nõukogule (moodustati 24.10.2000 majandusministri käskkirja nr. 195 alusel, edaspidi Nõukogu) järgmiselt esitatud: Taastuvenergiaallikate majanduslikult põhjendatud rakendamine energia tootmiseks.
Majanduslik põhjendatus on mitmeti mõistetav. Kõige üldisemas tähenduses tähendab see käesoleva teema arendamise seisukohalt, et taastuvenergiaallikate kasutamine on kas või sellega majanduslikult põhjendatud, et nendega jätkata, kui taastumatute energiaallikate varu (meil põlevkivi) ammendub. Põlevkivi asendamine teiste fossiilkütustega (maagaas, kivisüsi jm.) mitte ainult et ei halvenda niigi ebasoodsat väliskaubandusbilanssi, vaid halvendab ka riigi energiaga varustatust, suurendades selle kaudu majanduslikku sõltuvust, pealegi vähendab kütuste eksport töökohtade arvu.
Enamik arenenud riike on jõudnud kokkuleppele, et kasvuhoonegaaside vähendamiseks tehtavad hiigelkulutused kliima soojenemise ja sellest tingitud ookeani taseme tõusu ärahoidmiseks on majanduslikult põhjendatud. Majanduslik alternatiiv sellele on veel suuremate kulutuste tegemises sadamate ümberehitamiseks ja rahva ümberasustamiseks mere äärest sisemaale. Vaatamata sagedastele üleujutustele Peterburis ja TEN_ettekanneRV. 4(45) 08.11.01
dokumendi koostamise ajal ka Siberis, peab Venemaa kliima soojenemist riigi suureks võimaluseks oma majanduse arendamiseks. Väga aeglane kliima soojenemine võiks ju olla ka Eestile majanduslikult kasulik, sest paraneksid tingimused taastuvate kütuste kasvatamiseks, mida pealegi vajatakse kliima soojenemise käigus järk-järgult vähem. Seda siiski juhul, kui Eesti mandri kerkimine kompenseeriks merevee taseme tõusu. Vastavatel majandusarvutustel oleks vaid teoreetiline tähtsus, kuna Eesti riik on oma rahvusvahelised kohustused täitnud, täitmist vajavad vaid oma siseriiklikud kohustused, mis tulenevad Arengukavast.
1.3. Dokumendi eesmärk
Käesolev ettekanne Taastuvenergiaallikate majanduslikult põhjendatud rakendamine energia tootmiseks on Nõukogu põhjalik ülevaade Eesti ja Euroopa Liidu energiamajandusest ning soovitused Eesti Vabariigi Valitsusele Arengukavas püstitatud eesmärgi saavutamiseks: suurendada taastuvenergiaallikate

JNE.