Argo Ideon: eurosegadik

Argo Ideon: eurosegadik
09.10.2009 23:28

Inimene, kes jälgib ja elab kaasa Eesti püüdlustele euroraha suunas, on praegusel hetkel ilmselt kaunikesti segaduses.

Nii suurel hulgal erisuunalisi signaale on euro asjus meile toonud ainuüksi see mööduv nädal.

Näiteks Nordea panga kohaliku juhi, endise keskpanga presidendi Vahur Krafti avaldus sellest, et Eesti euroks veel ei kvalifitseeru ja avalikus sektoris pole palku piisavalt kärbitud, võiks ju olla esmapilgul vägagi usutav. Tegemist on Põhjamaade suurpangaga, millel peaks olema piisavalt ressurssi, et Eesti majandusolukorda tõsiselt analüüsida. Panga ennustus, et pigem Eesti 2011. aastal veel eurot ei saa, ning tõenäolisem on 2013–2014, on selles mõttes kainestav.

Samas on näiteks teada, et Kraf­ti avaldus kõlas Nordea uue Tallinna peamaja avamise kontekstis, millega kaasnes laialdane reklaamikampaania ja kesklinna õhus kõlanud puhkpillihelid. Ehk oli see mõtteavaldus tehtud rohkem panga tegemistele tähelepanu saamiseks? Või kui ei olnud, siis mida olulist teab Nordea sellist, mida Eesti rahandusministeerium veel ei tea?

Samamoodi ei ole mõjunud kuigi kindlana sel nädalal kõlanud riigijuhtide avaldused.

Peaminister Andrus Ansip pidas vajalikuks valitsuse pressikonverentsil rõhutada, et tema ei ole Eestile 2011. aastaks eurot lubanud, ja üldse, euro saamise kriteeriumide täitmine sõltub ka muust kui valitsuse tegemistest. Rangelt võttes võib ju Ansipil õigus olla. Kuid selliste detailide rõhutamine mõjub mõnevõrra kummaliselt. Kui Ansip ei ole ka konkreetselt öelnud: «Ma luban Eesti rahvale euro 2011. aasta
1. jaanuaril», on ta ometi tõstnud selle valitsuse üheks peaeesmärgiks ja ka iseend poliitiliselt selle eesmärgi külge liiminud – mitte kahepoolse teibi, vaid vähemalt Super Attacki abil. Sellises olukorras tuleks keskenduda euro-eesmärgi saavutamisele, mitte aga end igaks juhuks sellest veidikene distantseerida.

Rahandusminister Jürgen Ligi on sel nädalal eurost kõneldes olnud kõige usutavam – vähemasti jääb tema ajaveebi lugejal mulje, et ta ise üldjoontes usub seda, millest kõneleb või kirjutab. Muidugi võib sõnum sellest hoolimatagi osutuda ekslikuks. Eesti euro-eesmärgini jõudmine on igal juhul noateral ning sõltub tõepoolest ka paljudest välisteguritest, mitte üksnes sellest, mida Eesti pinnal on valitsuses või ka mujal võimalik ära teha. Seda enam oleks aga tarvis, et Eestis toimuks vastav debatt argumenteeritult ning kõvade järelduste esitamisel öeldaks ka välja, millistele algandmetele nende puhul on tuginetud.
Argo Ideon

vastus ajakirjanikule : "mida Eesti pinnal on valitsuses või ka mujal võimalik ära teha."

valitsus koos keskpangaga on juba kõik selleks korraks jälle kõik juba ära teinud: tarbijahinna indeksi tõstmisega mullu üle 10 protsendi* rikuti nende poolt Eestile hinnastabiilsuse kriteeriumi** täitmine lähiaastateks.
_________________________________________________

* kogu inflatsioon (nt koos elamispinna investeeringuhinna tõusuga) võis ulatuda üle 15%.

**see on Maastrichti inflakriteeriumi poliitiline alamkriteerium, muide just selle mittetäitmine Leedu poolt 2006 põrutas leedulased Brüsselis läbi, mitte see +1,5 protsendiga osa.
-1 +0

10.10.2009 13:52
segane sõnum Ideonilt : Esiteks - Kraft pole usaldusväärne. Töötukassa nõukogu liikmena oli ta vastu maksumäära tõusule väites, et kõik on korras. Iga kuu tuli aga 200 miljonit krooni miinust. Maksumäära tõstmata oleks töötukassa praeguseks juba pankrotis. Tema jutt valitsussektori palkadest Balti riikides pole kooskõlas statistikaga.
Teiseks - Ansipil on õigus. Eliidi projektina pole europrojekt teostatav. Vaja on laiemat tuge, sest defitsiidikriteeriumi täitmine sõltub kõigist valitsussektori osapooltest, ka nendest, kes valitsusele ei allu. Näiteks avalik - õiguslikest ülikoolidest, haiglatest, kohalikest omavalitsustest. Kui ühiskond võtab pealtvaataja hoiaku (Ansip lubas, vaatame, kas saab hakkama), siis me eurot ei saa. Euro peab olema üldrahvalik projekt. Valitsus on temast sõluva praeguseks hästi ära teinud ja Eesti liigub eurokursil.
Kolmandaks - Ligil pole õigus. Euroga liitumine sõltub definitsiooni järgi kriteeriumite täitmisest, mitte lobistamisest. Kui me hakkame ise liitumist lobiprojektiks pidama, saamegi omale täiendava lobikriteeriumi.
-0 +2

10.10.2009 15:10
eelmisele : vähemalt üks lobikriteerium on preguses versioonis olemas nagunii: hindade jätkusuutlikkuse nõue, mis on täpselt määratlemata ja kalibreerimata ning seega võimaldab poliitikutel hämada midatahes
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka vastus ajakirjanikule(10:12 10.10).
-0 +0

12.10.2009 16:31
Viktor-Riin : võiks teha tänavaküsitluse, kas meie poliitikud ikka teavad kõiki 5 kõva eurokriteeriumit. Pluss jätkusuutlikkuse nõuet?
-0 +0

12.10.2009 17:00
TASUTA ELEKTER : Euroga liitumise tagajärjel Prantsumaal tõusis inflatsioon 40%...Eestis on oodata 140% inflatsiooni...
Seega,need kes praegu muretsevad(ehitavad ise või ostavad oma majale või rõdule) tuulikud ja päiksepaneelid hakkavad saama TASUTA ELEKTRIT sellest ajast mil võetakse kasutusele EURO...
elektritsaabtasuta.blogspot.com