Energiamajanduse arendamine neelab 32 miljardit (4)
03.12.2009 12:29
Valitsus kiitis täna heaks riikliku energiamajanduse arengukavaga seonduva, mille raames kavandatakse aastani 2020 rahastada tegevusi 32 miljardi krooni ulatuses.
Energiamajanduse arengukava eesmärgiks on anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020.
Seejuures seotakse omavahel elektrimajanduse arengukava, põlevkivi kasutamise riiklik arengukava, energiasäästu sihtprogramm ja teised energeetika arengut suunavad dokumendid, selgub valitsuse tänase istungi päevakorrast.
Lisaks antakse suunad soojamajanduse arengukava ning taastuvenergia tegevuskava loomiseks.
Samuti kiitis valitsus heaks «Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018» rakendusplaani 2009-2012 ning selle maksumuse aastani 2018.
Elektrimajanduse arengukava raames kavandatakse rahastada tegevusi eeldatavalt kogusummas 17,5 miljardit krooni aastani 2018.
Arengukava eesmärkideks on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus ning valitsus kiitis selle arengukava heaks tänavu 26. veebruaril.
Elektrimajanduse arengukava näeb olulisema osana ette Eesti elektritootmise ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse koostootmist 300 MWni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega.
Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. aastaks.
Raigo Neudorf
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
Thursday, December 3, 2009
Liive: põlevkivi tagab Eesti energiajulgeoleku http://www.e24.ee/?id=196525
Liive: põlevkivi tagab Eesti energiajulgeoleku
03.12.2009 21:16
Eesti Energia juht Sandor Liive rõhutas, et põlevkivienergeetika tagab Eesti energiajulgeoleku.
«Loomulikult on oluline elektritootmise portfelli mitmekesistamine ning Eesti Energia arendab ka taastuvenergia ja tuumaenergia suundi,» kinnitas Liive ETV saates «Kahekõne».
Liive sõnul on Eesti sisenemas uude investeerimisajastusse, mistõttu ongi firmal vaja omatulu juurde 67 miljardit krooni.
«Balti elektrijaam on ehitatud 1959. aastal, Eesti elektrijaam 1969. aastal ning meil on arengukava järgi vaja ehitada 600 megavati võimsusega uusi põlevkivienergiaplokke,» sõnas Liive.
Tuumajaama võimalikust ehitamisest Eestisse rääkides ütles Liive, et ta ei kahtle üldse tuumajaama tulekus.
«Küsimus ei ole selles, kas tuumajaam tuleb, vaid selles, millal ja kuhu ta tuleb,» uskus Liive. «Kas see saab paiknema Eestis, Leedus või Soomes, on iseasi.»
«Tuumaenergia nagu ka taastuvenergia on Eesti Energiale olulised suunad, kuid meie strateegilise energiajulgeoleku tagab siiski meie põlevkivi,» lausus Sandor Liive.
Raul Sulbi
03.12.2009 21:16
Eesti Energia juht Sandor Liive rõhutas, et põlevkivienergeetika tagab Eesti energiajulgeoleku.
«Loomulikult on oluline elektritootmise portfelli mitmekesistamine ning Eesti Energia arendab ka taastuvenergia ja tuumaenergia suundi,» kinnitas Liive ETV saates «Kahekõne».
Liive sõnul on Eesti sisenemas uude investeerimisajastusse, mistõttu ongi firmal vaja omatulu juurde 67 miljardit krooni.
«Balti elektrijaam on ehitatud 1959. aastal, Eesti elektrijaam 1969. aastal ning meil on arengukava järgi vaja ehitada 600 megavati võimsusega uusi põlevkivienergiaplokke,» sõnas Liive.
Tuumajaama võimalikust ehitamisest Eestisse rääkides ütles Liive, et ta ei kahtle üldse tuumajaama tulekus.
«Küsimus ei ole selles, kas tuumajaam tuleb, vaid selles, millal ja kuhu ta tuleb,» uskus Liive. «Kas see saab paiknema Eestis, Leedus või Soomes, on iseasi.»
«Tuumaenergia nagu ka taastuvenergia on Eesti Energiale olulised suunad, kuid meie strateegilise energiajulgeoleku tagab siiski meie põlevkivi,» lausus Sandor Liive.
Raul Sulbi
Eesti Energia ähvardab prügisõja kaotuse korral Iru jaama sulgeda http://www.e24.ee/?id=196153
Eesti Energia ähvardab prügisõja kaotuse korral Iru jaama sulgeda (52)
03.12.2009 08:52
Eesti Energia lubab Iru elektrijaama kinni panna ja jätta tallinlased monopoolse Veolia kontserni kuuluva küttefirma meelevalda.
Veel selle aastanumbri sees peaks Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus otsustama, kelle ta valib prügielektrijaama partneriks. Korrates ühe ärimehe sõnakasutust pooleliolevate läbirääkimiste kohta, käib praegu «iludusvõistluse trikoovoor».
Kui Eesti Energia prügielektrijaam peaks jääma Savisaare toetuseta, paneb firma suure tõenäosusega kinni ka Iru soojuselektrijaama. Seda põhjusel, et gaasist elektri tootmine on seal liiga kalli omahinnaga, soojust ostaks Tallinn aga põhiliselt Väost.
Läbirääkimistel on vastamisi Eesti Energia ja Tallinna Küte, mis kuulub rahvusvahelisele Veolia kontsernile. Viimase prügiprojekti arendust toetab ärimees Urmas Sõõrumaa energeetikafirma.
«See on paratamatu [et alles jääb üks soojatootja], energeetikas on enamik ettevõtteid loomulikud monopolid,» lausus Veolia Väo elektrijaama juhataja Andres Taukar.
Pärast Väo töölehakkamist seisis Iru jaam suvel jõude. Elektrit toodeti seal viimati eelmise aasta lõpus.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman märkis, et gaasi madala hinna tõttu oleks Iru suutnud suvekuudel soojust toota hakkpuidul töötavast Väost odavamalt. Aga pealinn eelistas paraku Väo elektrijaama.
Iru plaanitav prügijaam kasutaks 220 000 olmeprügi, Väo ligi 130 000 tonni. Viimane näitaja vastab Tallinna linnast Jõelähtme prügilasse viidavale kogusele. Kahe jaama jaoks prügi ei jätku, seega on vaja kokkulepet linnavalitsusega.
«Otsime kõige sobivamat ettevõtet, pakkujaid on kaks – Eesti Energia ja Veolia,» lausus Tallinna aselinnapea Deniss Boroditš. «Me ei ole veel otsustanud, aga aasta lõpuks tahaksime jõuda otsusele.»
Tallinna linnavalitsus on Jõelähtme prügila rajanud Veoliaga kahasse, selle asutamislepingus on linnavalitsus garanteerinud igal aastal kindla koguse olmejäätmeid, mida firma saaks tarbijate raha eest ladustada.
Boroditši sõnul tooks prügilalepingu rikkumine kaasa kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva trahvi. Lisaks on prügilal olemas tehnika, et hakata Väo jaama jaoks tootma prügikütust.
See tähendab siis olmeprügist orgaaniliste jäätmete sorteerimist ja prügi purustamist. Võrdluseks – Iru jaama tehnoloogia tähendab, et olmeprügi aetakse ahju eelneva töötlemiseta.
Boroditši sõnul pole aga leping prügilaga määrav. «Meie mängime avatud kaartidega, prügijaama tahtja peab vajadusel ka trahvi prügilale ära maksma,» lausus Boroditš.
Prügijaam maksab 1–1,5 miljardit krooni. Eesti Energia jaam hakkaks tööle 2012, Väos aasta hiljem. Prügiladestusmaks kasvab kiiresti, praegu tuleb tonni eest maksta riigile 157 krooni, 2014. aastal juba 389 krooni.
Põletades ei peaks seda tasuma, samas pole kindel, et prügijaam tooks tarbijaile soodsama prügihinna või toasooja.
Andrus Karnau
03.12.2009 08:52
Eesti Energia lubab Iru elektrijaama kinni panna ja jätta tallinlased monopoolse Veolia kontserni kuuluva küttefirma meelevalda.
Veel selle aastanumbri sees peaks Edgar Savisaare juhitav Tallinna linnavalitsus otsustama, kelle ta valib prügielektrijaama partneriks. Korrates ühe ärimehe sõnakasutust pooleliolevate läbirääkimiste kohta, käib praegu «iludusvõistluse trikoovoor».
Kui Eesti Energia prügielektrijaam peaks jääma Savisaare toetuseta, paneb firma suure tõenäosusega kinni ka Iru soojuselektrijaama. Seda põhjusel, et gaasist elektri tootmine on seal liiga kalli omahinnaga, soojust ostaks Tallinn aga põhiliselt Väost.
Läbirääkimistel on vastamisi Eesti Energia ja Tallinna Küte, mis kuulub rahvusvahelisele Veolia kontsernile. Viimase prügiprojekti arendust toetab ärimees Urmas Sõõrumaa energeetikafirma.
«See on paratamatu [et alles jääb üks soojatootja], energeetikas on enamik ettevõtteid loomulikud monopolid,» lausus Veolia Väo elektrijaama juhataja Andres Taukar.
Pärast Väo töölehakkamist seisis Iru jaam suvel jõude. Elektrit toodeti seal viimati eelmise aasta lõpus.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman märkis, et gaasi madala hinna tõttu oleks Iru suutnud suvekuudel soojust toota hakkpuidul töötavast Väost odavamalt. Aga pealinn eelistas paraku Väo elektrijaama.
Iru plaanitav prügijaam kasutaks 220 000 olmeprügi, Väo ligi 130 000 tonni. Viimane näitaja vastab Tallinna linnast Jõelähtme prügilasse viidavale kogusele. Kahe jaama jaoks prügi ei jätku, seega on vaja kokkulepet linnavalitsusega.
«Otsime kõige sobivamat ettevõtet, pakkujaid on kaks – Eesti Energia ja Veolia,» lausus Tallinna aselinnapea Deniss Boroditš. «Me ei ole veel otsustanud, aga aasta lõpuks tahaksime jõuda otsusele.»
Tallinna linnavalitsus on Jõelähtme prügila rajanud Veoliaga kahasse, selle asutamislepingus on linnavalitsus garanteerinud igal aastal kindla koguse olmejäätmeid, mida firma saaks tarbijate raha eest ladustada.
Boroditši sõnul tooks prügilalepingu rikkumine kaasa kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva trahvi. Lisaks on prügilal olemas tehnika, et hakata Väo jaama jaoks tootma prügikütust.
See tähendab siis olmeprügist orgaaniliste jäätmete sorteerimist ja prügi purustamist. Võrdluseks – Iru jaama tehnoloogia tähendab, et olmeprügi aetakse ahju eelneva töötlemiseta.
Boroditši sõnul pole aga leping prügilaga määrav. «Meie mängime avatud kaartidega, prügijaama tahtja peab vajadusel ka trahvi prügilale ära maksma,» lausus Boroditš.
Prügijaam maksab 1–1,5 miljardit krooni. Eesti Energia jaam hakkaks tööle 2012, Väos aasta hiljem. Prügiladestusmaks kasvab kiiresti, praegu tuleb tonni eest maksta riigile 157 krooni, 2014. aastal juba 389 krooni.
Põletades ei peaks seda tasuma, samas pole kindel, et prügijaam tooks tarbijaile soodsama prügihinna või toasooja.
Andrus Karnau
Wednesday, December 2, 2009
Palamuse vallavõim astub säästuaega (Kombinatsioonis maasoojuspumbaga)http://www.tartupostimees.ee/?id=195748
Palamuse vallavõim astub säästuaega
02.12.2009 12:07
Martin Pau
Kommenteeri | Prindi
Kui Leedu aknafirma poleks Palamuse uue vallamaja akende-uste kohale toomisega kaks kuud hilinenud, istuks vallavanem Urmas Astel täna uues kabinetis, mida ilmestab esialgu paks tolmukiht.
REKLAAM
Asteli sõnul on peatöövõtja Maru Ehitus lubanud selle nädala reedeks ehitusprahi kokku pühkida ja tolmu ära imeda. Vallajuhi elukogemus lubab aga arvata, et päris iga lubadust ei saa sõna-sõnalt võtta.
«Järgmisel nädalal tahame küll hakata mööblit tasapisi sisse tooma,» avaldas Astel. «Enne jõule võiksime kindlasti kolinud olla.»
Muinasjutuline sääst
Leedust tuli Palamuse vallamaja aknad tellida põhjusel, et Eestis pole Maru Ehituse projektijuhi Rainis Traksi teada ainsatki aknatootjat, kelle tööpingid lubanuks tellimust täita. Ligi vaksapaksuse lengiga akendel on lisaks kolmekordsele klaasile soojajuhtivuse katkestamiseks erilised isolatsioonikambrid.
«Aga leedukate suhtumine hilinemisse oli küll selline, et mis teil häda on, te saite ju oma aknad,» imestas Astel. «Näib, et kapitalism pole neile veel jõudnud.»
670-ruutmeetri suurusel Palamuse vallamajal on seinte ja lagede soojustuskiht umbes kaks korda paksem kui teistel tänapäevastel uusehitistel. Kombinatsioonis maasoojuspumbaga peaks see võimaldama väga suurt energia- ja rahasäästu.
Et majja tõmmatav värske õhk ruume asjata ei jahutaks, on ventilatsioon varustatud soojusvahetiga, milles ruumidest välja imetav läppunud õhk enne õuejuhtimist värsket õhku soojendab. Vallamaja projekteerimine ja ehitus käis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlaste kontrolli all.
«Teooria ütleb, et sellise nn passiivmaja energiatarve on tavalise hoone tarbest ainult kümme protsenti,» kõneles Astel. «Kuna see käib rohkem Kesk-Euroopa kohta, siis meil sellist efekti ilmselt loota ei maksa, aga kui energiakulu ka poole võrra väheneb, on ikkagi väga hea.»
Kulu 16 miljonit
Projekteerimisbüroos Sirkel & Mall kavandatud Palamuse vallamaja ehitus maksab 13 miljonit krooni. Majaesine parkla, lipumastid, haljastus jne neelasid veel kolm miljonit. Urmas Astel tõdes, et võrreldes passiivmajaga tulnuks traditsiooniline ehitis kätte paar miljonit krooni odavamalt.
«Tundub küll, et saame nii hea asja, et perspektiivis ei pea kahetsema,» hindas Urmas Astel. «Eks keegi pea ju ikka olema esimene, kes sellise asja ette võtab.»
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
02.12.2009 12:07
Martin Pau
Kommenteeri | Prindi
Kui Leedu aknafirma poleks Palamuse uue vallamaja akende-uste kohale toomisega kaks kuud hilinenud, istuks vallavanem Urmas Astel täna uues kabinetis, mida ilmestab esialgu paks tolmukiht.
REKLAAM
Asteli sõnul on peatöövõtja Maru Ehitus lubanud selle nädala reedeks ehitusprahi kokku pühkida ja tolmu ära imeda. Vallajuhi elukogemus lubab aga arvata, et päris iga lubadust ei saa sõna-sõnalt võtta.
«Järgmisel nädalal tahame küll hakata mööblit tasapisi sisse tooma,» avaldas Astel. «Enne jõule võiksime kindlasti kolinud olla.»
Muinasjutuline sääst
Leedust tuli Palamuse vallamaja aknad tellida põhjusel, et Eestis pole Maru Ehituse projektijuhi Rainis Traksi teada ainsatki aknatootjat, kelle tööpingid lubanuks tellimust täita. Ligi vaksapaksuse lengiga akendel on lisaks kolmekordsele klaasile soojajuhtivuse katkestamiseks erilised isolatsioonikambrid.
«Aga leedukate suhtumine hilinemisse oli küll selline, et mis teil häda on, te saite ju oma aknad,» imestas Astel. «Näib, et kapitalism pole neile veel jõudnud.»
670-ruutmeetri suurusel Palamuse vallamajal on seinte ja lagede soojustuskiht umbes kaks korda paksem kui teistel tänapäevastel uusehitistel. Kombinatsioonis maasoojuspumbaga peaks see võimaldama väga suurt energia- ja rahasäästu.
Et majja tõmmatav värske õhk ruume asjata ei jahutaks, on ventilatsioon varustatud soojusvahetiga, milles ruumidest välja imetav läppunud õhk enne õuejuhtimist värsket õhku soojendab. Vallamaja projekteerimine ja ehitus käis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlaste kontrolli all.
«Teooria ütleb, et sellise nn passiivmaja energiatarve on tavalise hoone tarbest ainult kümme protsenti,» kõneles Astel. «Kuna see käib rohkem Kesk-Euroopa kohta, siis meil sellist efekti ilmselt loota ei maksa, aga kui energiakulu ka poole võrra väheneb, on ikkagi väga hea.»
Kulu 16 miljonit
Projekteerimisbüroos Sirkel & Mall kavandatud Palamuse vallamaja ehitus maksab 13 miljonit krooni. Majaesine parkla, lipumastid, haljastus jne neelasid veel kolm miljonit. Urmas Astel tõdes, et võrreldes passiivmajaga tulnuks traditsiooniline ehitis kätte paar miljonit krooni odavamalt.
«Tundub küll, et saame nii hea asja, et perspektiivis ei pea kahetsema,» hindas Urmas Astel. «Eks keegi pea ju ikka olema esimene, kes sellise asja ette võtab.»
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
Kombinatsioonis maasoojuspumbaga
Tööpuudus paneb elu uue nurga alt nägema http://www.parnupostimees.ee/?id=194343
Tööpuudus paneb elu uue nurga alt nägema
29.11.2009 13:01
Silja Joon, kultuuritoimetuse juht
Maad kuulates selgus, et rasketes oludes avaldub inimeste loovus kas päästva või koguni geniaalse mõttena, mis aitab päeva võrra edasi elada või paneb aluse uuele ja põnevale karjäärile.
Ene, Tiit ja Reelika on ema, isa ja tütar perenimega Alunurm. Pere pani pead kokku ja selle tulemusel avab laupäeval kell 13 Pärnus Rüütli 16 uksed raamatusõprade klubi.
Taaskasutuse ideoloogia
Tiit Alunurm on tööta 1. aprillist, töötuks registreeris ta end juulis. Ta tegutses pikki aastaid kinnisvaraturul, aga ei näinud enam perspektiivi jätkata. "Mõtlesin, et oleks aeg teha midagi, mis hingele rõõmu pakub," jutustab mees.
Kui lõpparvest oli möödunud seitse nädalat ning abikaasa hakkas murelikke küsimusi esitama, teatas Tiit, et kirjutab naisele nüüd raporti kõigest, mida ta oma elus ära teha tahaks.
"Kirjutasin paberile seitse projekti, iga projekt valmis nädalaga," räägib peres ideede generaatorina tuntud Alunurm. Töötukassas arvele võtma minnes selgus, et toetust saab kevadeni - 32 krooni päevas. See teeb alla 1000 krooni kuus.
Töötukassa konsultant kuulas Tiidu ära ja sai aru, miks mees juhutöödest ei huvitu, vaid tahab hoopis oma projekte ellu viima hakata. Vastse töötuna ei jäänud Tiit lootma töötukassa kaudu avanevale võimalusele saada ettevõtlustoetust: suvel moodustas ta perega MTÜ Aastaringi.
Esimene kohe teostuv idee Tiit Alunurme innovaatiliste projektide nimekirjas on raamatuklubi, mis avab uksed juba sel nädalal.
Tegelikult on tegemist pereüritusega, sest klubi tegevuses löövad aktiivselt kaasa Tiidu abikaasa Ene ja tütar Reelika. Eeskujuks on taaskasutuse ideoloogia: seda tegevust on võimalik organiseerida kaubagrupiti, alustades näiteks raamatutest.
Tiit on ise kolinud ja kinnisvaratöös palju näinud, kuidas kolitakse: uus omanik pillub kõik vanad asjad minema mööblist raamatuteni. "Raamatud on tore varandus, kuid suuremat osa neist teist korda elus kätte ei võta. Meie eesmärk on turule tuua kasutatud raamatud," tutvustab ta.
Klubil on kavas hakata korraldama uudiskirjanduse tutvustusi, raamatute esitlusi ning selle eest kirjastustelt uusi teoseid saades neid omakorda vanemate raamatute annetajatele jagada. "Kui ilmub huvitav raamat, loeb mõni meie klubi liige selle läbi ja teeb huvilistele sellest ettekande või kokkuvõtte. Kui on soovijaid, tellime raamatu otse kirjastuselt - see on inimestele kõige soodsam," selgitab Tiit. Samuti kavatsetakse koolides korraldada vanapaberi kogumise võistlus, sest paberi seast leiab alati raamatuidki.
Arendavad klubilist liikumist
Raamatuklubi kutsub endale külalisi ja sellega tegeleb Tiidu abikaasa Ene. Klubi asub Rüütli tänaval i-punkti kõrval linnale kuuluvates avarates ruumides. Raamatuklubi on kirjandusfännide kogunemispaik, kus ühise aruteluvõimaluse teetassi taga leiavad inimesed, keda köidavad kas kriminaalromaanid või luule, kudumis-, eneseabi- või kokandusraamatud. Need on näiteks.
Tiidu abikaasa Ene Alunurm töötas aastaid koolis psühholoogina, ent tunde oli vähevõitu ning uued väljakutsed ahvatlesid. Kas nüüd või mitte kunagi, mõtles ta ja esitas lahkumisavalduse. Ene on julge ja usub, et kõigile ei sobi palgatöölise mentaliteet kellast kellani töötada.
"Koolikogemus on tänuväärne, tänu sellele julgesin hakata avalikke loenguid pidama," räägib Ene. Ta on õppinud Inglismaal aura-soma värviteraapiat, mida nüüd kodumaalgi tutvustab. Koolist lahkudes sai Ene lõpparve ja astus siis väikse hirmuga südames sisse töötukassa uksest: omal soovil masu ajal eriti töölt ei lahkuta.
Kahtlused kaalus üles võimalus saada töötukassast uue ettevõtmise tarvis toetust. Hirmul polnud alust ja vestlus nõustajaga kujunes meeldivaks. Ene saab töötu abiraha veel pool aastat.
Reelika töötas suvel Hawaiil ja loobus tagasi tulles õpingutest Tallinna ülikoolis, kus ta kaks aastat jaapani keelt ja kultuuri, aga ka reklaami imagoloogiat õppis. Kooliaastatel töötas ta administraatorina ning praegu on võrkturundusfirmas toitumiskonsultant. "Mulle tundub palju põnevam Pärnus projekte algatada, klubilist tegevust arendada," ütleb neidis. Aktiivsele Reelikale pole pähegi tulnud end töötuna arvele võtta, sest alati on tal mõni raud tules.
Reelika meelest pole pärnakatel klubilist suhtlust. Iga päev ei käida teatris, kontserdil või pubis. Õhtud on aga pikad. Raamatuklubisse võib astuda otse tänavalt.
Reelika roll on klubile sponsorite otsimine - tagasiside on väga tulemuslik. Raamatupoedki on toetust avaldanud, sest neile meeldib, kui inimesed uutele teostele kodus ruumi teevad.
Ideed ei lõpe
Tiit kinnitab, et MTÜ abil tahab ta kõiki oma kirja pandud mõtteid katsetada ja edu korral juba oma äriga jätkata. "Me pole võtnud suuri pangalaenusid, et algust teha, hankisime vajaliku tulevase koostöö eeldusel, meie partnerid on meie ettevõtmisest huvitatud," märgib ta.
Nimelt tahab Tiit võimaldada alustavatel ettevõtetel testida oma äriideed käivituskuludeta. Töötukassa pakub küll starditoetust, kuid tingimus on FIE või OÜ staatus. Samal ajal on töötul raske ettevõtjana alustades maksta kohustuslikke avansilisi makseid või kokku saada omakapitali.
Tiit Alunurm on Eesti kaugtööühingu projektijuhtki. Kaugtöö tähendab, et Tallinna taksodispetðer võib vabalt töötada Pärnus oma kodus. See tööliik on maailmas väga levinud. Tiidu mõte on luua töötutele kontorikasutamise teenus, millele lisandub psühholoogiline abi. Samuti töötute klubi.
Mustadest mõtetest tüdinenud
Nelja lapse ema Tiia on töötu maist. Kaablivalmistajana töötanud naine lahkus töölt omal soovil, sest koostöösuhe ühega kaastöötajaist muutus väljakannatamatuks. Tiia närvid ei pidanud vastu ja ta esitas lahkumisavalduse. Juulis läks ta töötukassasse ja vormistas end töötuks.
"Mind kuulati töötukassas ära ja anti soovitusi. Nüüd käin kord kuus end seal näitamas," räägib Tiia. Tiia saab töötu abiraha, alla 1000 krooni kuus. Naine on koolituse ootel: töötukassa konsultant soovitas tal läbida hotelliteenindaja kursused, mis algavad uuel aastal ja kestavad paar kuud. "Saan värske paberi," lausub ta. Tegelikult ei saagi ta tööle minna, isegi kui see võimalus praegu tekiks, sest siis ei pääseks ta koolitusele, aga õppida midagi uut ta tahab. "See on veider," leiab Tiia.
Tiia arvates on töötuse puhul üks hea asi: saab elu üle järele mõelda. Nimelt on naisel seljataga väga raske ja traumaatiline lahutusprotsess ning terviski ütles üles. Ta tunneb, et temast on juriidilises mõttes üle sõidetud. See on isiklik ja valus teema.
Tiia elukaaslane on samuti töötu. Tema koondati restaureerimisfirmast majanduslanguse tõttu - tellimusi ei olnud. Kahe peale on paari sissetulek ligemale 5000 krooni.
"Söök on meil laual," ütleb naine. Ka paljud nende tuttavad on töötud. Tiia koob ja loeb eneseabikirjandust, palju aega kulub loetu arutamisele mehega. Kuulatakse head muusikat ja hommikuti vaadatakse Inglise krimisarja "Südameasi".
Kui küsida, kuidas meeleolu on, vastab Tiia, et ega midagi muud üle jää, kui tuleb hakkama saada, küllap tulevikus läheb kindlasti paremini. "Kui sul on kaks kätt otsas ja mingisugunegi aju, siis midagi sa ikka välja mõtled. Ühel hetkel tüdined oma mustadest mõtetest," tõdeb Tiia.
0-krooniga ettevõtjaks
Terje Kimber on hakkaja naine, kes mullu jõulude paiku, kaks kätt taskus, Soomest koos pojaga ära tuli, et kodulinnas elu jätkata. Terje arvates kipuvad kõik ikka kodumaale tagasi, kui on välismaal küllalt tuuseldanud. "Ma pole eriti palgatöölise tüüpi, tahan ise midagi teha," kinnitab ta.
Välismaal elades jäi silma mitmesuguseid ideid, mis siin juuri hakkasid ajama. Nimelt mõtles Terje, et oleks tore rajada vahvlikohvik. Pangast suurt laenu küsima ta ei läinud, vaid tüütas oma mõttega kõiki tuttavaid ja kogus väikse algkapitali. Vahel 25 krooni kaupa.
Ruumid leidis ta Vee tänaval Postipoisi kõrval asuvas hoones. Terje mõtles luua koduse kohviku loomingulistele inimestele. Ruume oli vaja remontida ja vahvliäri sai ta avada alles suve hakul.
Töötuks ei hakanud Terje ennast vahepeal registreerima: töötu abiraha ja lasteraha on optimistliku naise sõnade järgi millimallikas. Ta juhindus sisetundest, et peab hakkama saama ise ja alustama nullist. Ettevõtlustoetuse taotlemist pidas Terje kadalipuks. "Ma isegi ei tea, miks. Äkki pingutan siis ise rohkem, mõtlesin," ütleb Terje.
Töötuna on naine tegelikult Eestis juba arvel olnud, kui laps oli väike. Toona osales Terje paljudel pakutud kursustel, millest nüüdki kasu tõuseb, näiteks oma kohviku raamatupidajana.
Rügab ja rõõmustab
Terje pakub kohvikus vahvleid nagu vanasti: vooderdab vahvlituutu vahukoore ja maasikamoosiga ning täidiseks läheb jäätis. Maitse on oivaline.
Terje teeb kohvikus kõik tööd üksi. Võtab rahvast vastu, koristab, joonistab reklaame, keedab teed-kohvi ja küpsetab, kannab ette ja lehvitab järele. Kui tuleb lumi maha, lubab ta Munamäel kelgutajate tarvis pirukaid-puljongit - neid saab mäele kaasa viia. Perenaiseta oleks see kohvik hingetu ja anonüümne. Kohviku mööbli ostis Terje taaskasutuspoest, vahvliküpsetid sai tuttavatelt, kohviku keskel on kamin ja nurgas trummikomplekt. See on pojale, aga muidugi võivad sellel harjutada külastajadki. Tegelikult on Vahvlitarel Pärnus järjepidevus, mis kohvikuseinal pildireana väljas: sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal tegutses linnas Jüri Nõmme perekonna vahvlivabrik.
Suvi möödus Terjel hullu töö tähe all, aga nüüd on vaiksem. "Kes hakkab siin käima, see jääb," lausub kohviku perenaine. "Ma tahtsin luua koha, kus inimesed tunneksid, nagu oleksid sattunud koju. Ja lapsed on siin oodatud."
29.11.2009 13:01
Silja Joon, kultuuritoimetuse juht
Maad kuulates selgus, et rasketes oludes avaldub inimeste loovus kas päästva või koguni geniaalse mõttena, mis aitab päeva võrra edasi elada või paneb aluse uuele ja põnevale karjäärile.
Ene, Tiit ja Reelika on ema, isa ja tütar perenimega Alunurm. Pere pani pead kokku ja selle tulemusel avab laupäeval kell 13 Pärnus Rüütli 16 uksed raamatusõprade klubi.
Taaskasutuse ideoloogia
Tiit Alunurm on tööta 1. aprillist, töötuks registreeris ta end juulis. Ta tegutses pikki aastaid kinnisvaraturul, aga ei näinud enam perspektiivi jätkata. "Mõtlesin, et oleks aeg teha midagi, mis hingele rõõmu pakub," jutustab mees.
Kui lõpparvest oli möödunud seitse nädalat ning abikaasa hakkas murelikke küsimusi esitama, teatas Tiit, et kirjutab naisele nüüd raporti kõigest, mida ta oma elus ära teha tahaks.
"Kirjutasin paberile seitse projekti, iga projekt valmis nädalaga," räägib peres ideede generaatorina tuntud Alunurm. Töötukassas arvele võtma minnes selgus, et toetust saab kevadeni - 32 krooni päevas. See teeb alla 1000 krooni kuus.
Töötukassa konsultant kuulas Tiidu ära ja sai aru, miks mees juhutöödest ei huvitu, vaid tahab hoopis oma projekte ellu viima hakata. Vastse töötuna ei jäänud Tiit lootma töötukassa kaudu avanevale võimalusele saada ettevõtlustoetust: suvel moodustas ta perega MTÜ Aastaringi.
Esimene kohe teostuv idee Tiit Alunurme innovaatiliste projektide nimekirjas on raamatuklubi, mis avab uksed juba sel nädalal.
Tegelikult on tegemist pereüritusega, sest klubi tegevuses löövad aktiivselt kaasa Tiidu abikaasa Ene ja tütar Reelika. Eeskujuks on taaskasutuse ideoloogia: seda tegevust on võimalik organiseerida kaubagrupiti, alustades näiteks raamatutest.
Tiit on ise kolinud ja kinnisvaratöös palju näinud, kuidas kolitakse: uus omanik pillub kõik vanad asjad minema mööblist raamatuteni. "Raamatud on tore varandus, kuid suuremat osa neist teist korda elus kätte ei võta. Meie eesmärk on turule tuua kasutatud raamatud," tutvustab ta.
Klubil on kavas hakata korraldama uudiskirjanduse tutvustusi, raamatute esitlusi ning selle eest kirjastustelt uusi teoseid saades neid omakorda vanemate raamatute annetajatele jagada. "Kui ilmub huvitav raamat, loeb mõni meie klubi liige selle läbi ja teeb huvilistele sellest ettekande või kokkuvõtte. Kui on soovijaid, tellime raamatu otse kirjastuselt - see on inimestele kõige soodsam," selgitab Tiit. Samuti kavatsetakse koolides korraldada vanapaberi kogumise võistlus, sest paberi seast leiab alati raamatuidki.
Arendavad klubilist liikumist
Raamatuklubi kutsub endale külalisi ja sellega tegeleb Tiidu abikaasa Ene. Klubi asub Rüütli tänaval i-punkti kõrval linnale kuuluvates avarates ruumides. Raamatuklubi on kirjandusfännide kogunemispaik, kus ühise aruteluvõimaluse teetassi taga leiavad inimesed, keda köidavad kas kriminaalromaanid või luule, kudumis-, eneseabi- või kokandusraamatud. Need on näiteks.
Tiidu abikaasa Ene Alunurm töötas aastaid koolis psühholoogina, ent tunde oli vähevõitu ning uued väljakutsed ahvatlesid. Kas nüüd või mitte kunagi, mõtles ta ja esitas lahkumisavalduse. Ene on julge ja usub, et kõigile ei sobi palgatöölise mentaliteet kellast kellani töötada.
"Koolikogemus on tänuväärne, tänu sellele julgesin hakata avalikke loenguid pidama," räägib Ene. Ta on õppinud Inglismaal aura-soma värviteraapiat, mida nüüd kodumaalgi tutvustab. Koolist lahkudes sai Ene lõpparve ja astus siis väikse hirmuga südames sisse töötukassa uksest: omal soovil masu ajal eriti töölt ei lahkuta.
Kahtlused kaalus üles võimalus saada töötukassast uue ettevõtmise tarvis toetust. Hirmul polnud alust ja vestlus nõustajaga kujunes meeldivaks. Ene saab töötu abiraha veel pool aastat.
Reelika töötas suvel Hawaiil ja loobus tagasi tulles õpingutest Tallinna ülikoolis, kus ta kaks aastat jaapani keelt ja kultuuri, aga ka reklaami imagoloogiat õppis. Kooliaastatel töötas ta administraatorina ning praegu on võrkturundusfirmas toitumiskonsultant. "Mulle tundub palju põnevam Pärnus projekte algatada, klubilist tegevust arendada," ütleb neidis. Aktiivsele Reelikale pole pähegi tulnud end töötuna arvele võtta, sest alati on tal mõni raud tules.
Reelika meelest pole pärnakatel klubilist suhtlust. Iga päev ei käida teatris, kontserdil või pubis. Õhtud on aga pikad. Raamatuklubisse võib astuda otse tänavalt.
Reelika roll on klubile sponsorite otsimine - tagasiside on väga tulemuslik. Raamatupoedki on toetust avaldanud, sest neile meeldib, kui inimesed uutele teostele kodus ruumi teevad.
Ideed ei lõpe
Tiit kinnitab, et MTÜ abil tahab ta kõiki oma kirja pandud mõtteid katsetada ja edu korral juba oma äriga jätkata. "Me pole võtnud suuri pangalaenusid, et algust teha, hankisime vajaliku tulevase koostöö eeldusel, meie partnerid on meie ettevõtmisest huvitatud," märgib ta.
Nimelt tahab Tiit võimaldada alustavatel ettevõtetel testida oma äriideed käivituskuludeta. Töötukassa pakub küll starditoetust, kuid tingimus on FIE või OÜ staatus. Samal ajal on töötul raske ettevõtjana alustades maksta kohustuslikke avansilisi makseid või kokku saada omakapitali.
Tiit Alunurm on Eesti kaugtööühingu projektijuhtki. Kaugtöö tähendab, et Tallinna taksodispetðer võib vabalt töötada Pärnus oma kodus. See tööliik on maailmas väga levinud. Tiidu mõte on luua töötutele kontorikasutamise teenus, millele lisandub psühholoogiline abi. Samuti töötute klubi.
Mustadest mõtetest tüdinenud
Nelja lapse ema Tiia on töötu maist. Kaablivalmistajana töötanud naine lahkus töölt omal soovil, sest koostöösuhe ühega kaastöötajaist muutus väljakannatamatuks. Tiia närvid ei pidanud vastu ja ta esitas lahkumisavalduse. Juulis läks ta töötukassasse ja vormistas end töötuks.
"Mind kuulati töötukassas ära ja anti soovitusi. Nüüd käin kord kuus end seal näitamas," räägib Tiia. Tiia saab töötu abiraha, alla 1000 krooni kuus. Naine on koolituse ootel: töötukassa konsultant soovitas tal läbida hotelliteenindaja kursused, mis algavad uuel aastal ja kestavad paar kuud. "Saan värske paberi," lausub ta. Tegelikult ei saagi ta tööle minna, isegi kui see võimalus praegu tekiks, sest siis ei pääseks ta koolitusele, aga õppida midagi uut ta tahab. "See on veider," leiab Tiia.
Tiia arvates on töötuse puhul üks hea asi: saab elu üle järele mõelda. Nimelt on naisel seljataga väga raske ja traumaatiline lahutusprotsess ning terviski ütles üles. Ta tunneb, et temast on juriidilises mõttes üle sõidetud. See on isiklik ja valus teema.
Tiia elukaaslane on samuti töötu. Tema koondati restaureerimisfirmast majanduslanguse tõttu - tellimusi ei olnud. Kahe peale on paari sissetulek ligemale 5000 krooni.
"Söök on meil laual," ütleb naine. Ka paljud nende tuttavad on töötud. Tiia koob ja loeb eneseabikirjandust, palju aega kulub loetu arutamisele mehega. Kuulatakse head muusikat ja hommikuti vaadatakse Inglise krimisarja "Südameasi".
Kui küsida, kuidas meeleolu on, vastab Tiia, et ega midagi muud üle jää, kui tuleb hakkama saada, küllap tulevikus läheb kindlasti paremini. "Kui sul on kaks kätt otsas ja mingisugunegi aju, siis midagi sa ikka välja mõtled. Ühel hetkel tüdined oma mustadest mõtetest," tõdeb Tiia.
0-krooniga ettevõtjaks
Terje Kimber on hakkaja naine, kes mullu jõulude paiku, kaks kätt taskus, Soomest koos pojaga ära tuli, et kodulinnas elu jätkata. Terje arvates kipuvad kõik ikka kodumaale tagasi, kui on välismaal küllalt tuuseldanud. "Ma pole eriti palgatöölise tüüpi, tahan ise midagi teha," kinnitab ta.
Välismaal elades jäi silma mitmesuguseid ideid, mis siin juuri hakkasid ajama. Nimelt mõtles Terje, et oleks tore rajada vahvlikohvik. Pangast suurt laenu küsima ta ei läinud, vaid tüütas oma mõttega kõiki tuttavaid ja kogus väikse algkapitali. Vahel 25 krooni kaupa.
Ruumid leidis ta Vee tänaval Postipoisi kõrval asuvas hoones. Terje mõtles luua koduse kohviku loomingulistele inimestele. Ruume oli vaja remontida ja vahvliäri sai ta avada alles suve hakul.
Töötuks ei hakanud Terje ennast vahepeal registreerima: töötu abiraha ja lasteraha on optimistliku naise sõnade järgi millimallikas. Ta juhindus sisetundest, et peab hakkama saama ise ja alustama nullist. Ettevõtlustoetuse taotlemist pidas Terje kadalipuks. "Ma isegi ei tea, miks. Äkki pingutan siis ise rohkem, mõtlesin," ütleb Terje.
Töötuna on naine tegelikult Eestis juba arvel olnud, kui laps oli väike. Toona osales Terje paljudel pakutud kursustel, millest nüüdki kasu tõuseb, näiteks oma kohviku raamatupidajana.
Rügab ja rõõmustab
Terje pakub kohvikus vahvleid nagu vanasti: vooderdab vahvlituutu vahukoore ja maasikamoosiga ning täidiseks läheb jäätis. Maitse on oivaline.
Terje teeb kohvikus kõik tööd üksi. Võtab rahvast vastu, koristab, joonistab reklaame, keedab teed-kohvi ja küpsetab, kannab ette ja lehvitab järele. Kui tuleb lumi maha, lubab ta Munamäel kelgutajate tarvis pirukaid-puljongit - neid saab mäele kaasa viia. Perenaiseta oleks see kohvik hingetu ja anonüümne. Kohviku mööbli ostis Terje taaskasutuspoest, vahvliküpsetid sai tuttavatelt, kohviku keskel on kamin ja nurgas trummikomplekt. See on pojale, aga muidugi võivad sellel harjutada külastajadki. Tegelikult on Vahvlitarel Pärnus järjepidevus, mis kohvikuseinal pildireana väljas: sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal tegutses linnas Jüri Nõmme perekonna vahvlivabrik.
Suvi möödus Terjel hullu töö tähe all, aga nüüd on vaiksem. "Kes hakkab siin käima, see jääb," lausub kohviku perenaine. "Ma tahtsin luua koha, kus inimesed tunneksid, nagu oleksid sattunud koju. Ja lapsed on siin oodatud."
Kuidas saab TASUTA ELEKTRIT?
Kuidas saab TASUTA ELEKTRIT?
1.Bakeri OÜ koduleheküljel
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
http://209.85.229.132/search?q=cache:aPadvwoes6EJ:ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/+http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/&cd=1&hl=et&ct=clnk&client=firefox-a
taastuvenergia seadmete kohta on kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
vaatleja 06.10.09 09:41
Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes ...
3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER !?!
www.energiaekspert.ee on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW:ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas
4.Kõikse odavamalt saab tuuliku siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com
USA-s on tuulikute valmistamise buum,elanikud ise ehitavad tuulikuid autogaraazides.
5.www.maassen.ie :
The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.
Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.
1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 1125euro
Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro
2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 765euro
Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro
(As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)
6.Narva elektrijaamades raisatakse aastas 10 miljardi väärtuses põlevkivi-Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26888553&l=fpOpinion
Milline erakond on vastutav nende 10-te miljardite raiskamises?
7.Kõikse paremini säästab Ökomajas: A Finnish low energy house, the annual heating costs (without capital costs) are about 300 USD.
http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B73H9-4829TP2-R&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
elektritsaabtasuta.blogspot.com
1.Bakeri OÜ koduleheküljel
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
http://209.85.229.132/search?q=cache:aPadvwoes6EJ:ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/+http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/&cd=1&hl=et&ct=clnk&client=firefox-a
taastuvenergia seadmete kohta on kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
vaatleja 06.10.09 09:41
Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes ...
3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER !?!
www.energiaekspert.ee on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW:ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas
4.Kõikse odavamalt saab tuuliku siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com
USA-s on tuulikute valmistamise buum,elanikud ise ehitavad tuulikuid autogaraazides.
5.www.maassen.ie :
The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.
Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.
1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 1125euro
Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro
2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 765euro
Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro
(As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)
6.Narva elektrijaamades raisatakse aastas 10 miljardi väärtuses põlevkivi-Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26888553&l=fpOpinion
Milline erakond on vastutav nende 10-te miljardite raiskamises?
7.Kõikse paremini säästab Ökomajas: A Finnish low energy house, the annual heating costs (without capital costs) are about 300 USD.
http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B73H9-4829TP2-R&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
elektritsaabtasuta.blogspot.com
Segadus elektrikatkestusega keeras kooli elu pea peale http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=16579&sec=1
Segadus elektrikatkestusega keeras kooli elu pea peale (10)
Pihtla vallavanem Jüri Saar on kuri Eesti Energia peale, sest esialgu Kaalis planeeritud voolukatkestus on ootamatult edasi lükatud 8. detsembrile, mis ei sobi aga kuidagi Kaali koolile.
“Kool planeeris oma tegevuse ringi, et 4. detsembril korraldatakse koolivälised üritused, kuid 8. detsembril on neil kavas vilistlaste päev, mida ära jätta ei saa,” rääkis Saar, kes pöördus lehetoimetusse seetõttu, et Eesti Energiast tal kellegagi rääkida ei õnnestunud.
“Kui küsida kohapealt, siis ei oska seda keegi kommenteerida, sest neist siin ei sõltu midagi, mingeid ülemusi sel alal maakonnas enam pole. Siit kästakse helistada numbrile 1343, aga sealt vastatakse, et nemad on vaid dispetšerid ega saa aidata,” pahandas vallavanem.
Soovitati protest saata mingile Tallinna ametnikule, kes pidi kohe asju ümber korraldama, aga ei kippu ega kõppu.
Jüri Saar pole ka täpselt aru saanud, millal järgmine voolukatkestus siis ikkagi kavas on. Eile kell 10.38 sai Pihtla vald uue teate, et elektrikatkestus toimub 8. detsembril, kuid mõne aja möödumisel tuli järgmine teade, et 4. detsembril katkestust ei toimu ja uus teade uue katkestuse toimumisest saabub peagi, kuigi see uus teade oli juba varem valda jõudnud. “Ma saaksin aru, kui mul oleks kellegagi Eesti Energiast suhelda, aga seda ju pole. Ühes riigis ei tohiks nii olla, et omavalitsusjuhil puudub võimalus ametiasutuselt korrektset infot saada,” märkis Saar.
Suur Saak
Ta jätkas, et saaks aru, kui tegemist oleks õnnetuse või looduskatastroofiga, kuid plaanipärastest töödest peaks üks suur firma suutma siiski korrektselt teatada.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juhtivspetsialist Villord Laul ütles Oma Saarele, et 4. detsembri voolukatkestusega ei olnud nõus kohalik tarbijate ühistu pood, kellele passis paremini just 8. kuupäev.
“Teine variant on tõsta voolukatkestus 12. detsembri peale,” sõnas Laul, kelle sõnul Eesti Energia otsib lahendusi, kuidas teha plaanipäraseid töid kõige valutumalt.
“Praegu (eile kell 15.40 – toim) ei ole meil ka endal päris kindlat vastust,” ütles Villord Laul, lisades, et on olukorrast teadlik ja loodab, et probleemile leitakse lahendus.
“Vajadusel saame koolile viia ka elektrigeneraatori, et kool uksi sulgema ei peaks,” lubas juhtivspetsialist.
Katkestuse tagasikeeramine oleks Laulu hinnangul väga keerukas, täpselt samuti, nagu on keerukas saada kokkuleppele kõikide katkestuse piirkonda jäävate inimestega – ühele ei sobi üks, teisele teine variant.
Pihtla vallavanem Jüri Saar on kuri Eesti Energia peale, sest esialgu Kaalis planeeritud voolukatkestus on ootamatult edasi lükatud 8. detsembrile, mis ei sobi aga kuidagi Kaali koolile.
“Kool planeeris oma tegevuse ringi, et 4. detsembril korraldatakse koolivälised üritused, kuid 8. detsembril on neil kavas vilistlaste päev, mida ära jätta ei saa,” rääkis Saar, kes pöördus lehetoimetusse seetõttu, et Eesti Energiast tal kellegagi rääkida ei õnnestunud.
“Kui küsida kohapealt, siis ei oska seda keegi kommenteerida, sest neist siin ei sõltu midagi, mingeid ülemusi sel alal maakonnas enam pole. Siit kästakse helistada numbrile 1343, aga sealt vastatakse, et nemad on vaid dispetšerid ega saa aidata,” pahandas vallavanem.
Soovitati protest saata mingile Tallinna ametnikule, kes pidi kohe asju ümber korraldama, aga ei kippu ega kõppu.
Jüri Saar pole ka täpselt aru saanud, millal järgmine voolukatkestus siis ikkagi kavas on. Eile kell 10.38 sai Pihtla vald uue teate, et elektrikatkestus toimub 8. detsembril, kuid mõne aja möödumisel tuli järgmine teade, et 4. detsembril katkestust ei toimu ja uus teade uue katkestuse toimumisest saabub peagi, kuigi see uus teade oli juba varem valda jõudnud. “Ma saaksin aru, kui mul oleks kellegagi Eesti Energiast suhelda, aga seda ju pole. Ühes riigis ei tohiks nii olla, et omavalitsusjuhil puudub võimalus ametiasutuselt korrektset infot saada,” märkis Saar.
Suur Saak
Ta jätkas, et saaks aru, kui tegemist oleks õnnetuse või looduskatastroofiga, kuid plaanipärastest töödest peaks üks suur firma suutma siiski korrektselt teatada.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ juhtivspetsialist Villord Laul ütles Oma Saarele, et 4. detsembri voolukatkestusega ei olnud nõus kohalik tarbijate ühistu pood, kellele passis paremini just 8. kuupäev.
“Teine variant on tõsta voolukatkestus 12. detsembri peale,” sõnas Laul, kelle sõnul Eesti Energia otsib lahendusi, kuidas teha plaanipäraseid töid kõige valutumalt.
“Praegu (eile kell 15.40 – toim) ei ole meil ka endal päris kindlat vastust,” ütles Villord Laul, lisades, et on olukorrast teadlik ja loodab, et probleemile leitakse lahendus.
“Vajadusel saame koolile viia ka elektrigeneraatori, et kool uksi sulgema ei peaks,” lubas juhtivspetsialist.
Katkestuse tagasikeeramine oleks Laulu hinnangul väga keerukas, täpselt samuti, nagu on keerukas saada kokkuleppele kõikide katkestuse piirkonda jäävate inimestega – ühele ei sobi üks, teisele teine variant.
Subscribe to:
Posts (Atom)