Kadri Vilba: Kitsaste maanteede ja tapjakraavide rajamine tuleb lõpetada!

15.05.2018 UUED UUDISED

Eurokraav

15
mai

Eestis ehitatakse maanteid põhimõttel kõrgem-kitsam-järsem, kirjutab Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik Kadri Vilba ja kutsub üles niisugusest põhimõttest meie kõigi elude huvides loobuma.

Kitsad maanteed ja sügavad järsud kraavid on tuttavad kõikidele Eestis ringi sõitvatele autojuhtidele. Need on maanteelõigud, kus tee muldkeha on väga kõrge ning kraavid järskude seintega ja sügavad. Rahvasuus on hakatud selliseid kraave kutsuma eurokraavideks ja maanteid euroteedeks. Ükski euroseadus ega -direktiiv selliste kraavide ja kõrgete teede rajamist ette ei näe, tegemist on meie oma Eesti loominguga.

Juba vähemalt kümme aastat ehitatakse Eestis maanteid põhimõttel kõrgem-kitsam-järsem. Sellised teed on ohtlikud liiklejatele, sest probleemi korral ei ole võimalik autot kõrvale tõmmata ja teelt välja libisemisel võib kraavis ka surma saada, auto mahakandmine on garanteeritud. Ka õiged sõiduvõtted ei pruugi aidata, sest õnnetuse võib põhjustada vastutulev auto, mis kaldub vastassuunda ja mille eest ei olegi põigata kuhugi mujale kui sinna samasse sügavasse kraavi. On teada ka juhtumeid, kus kitsal teel vastutulev kombain on kriipinud auto küljelt värvi maha.

Eriti ohtlik on liiga kitsa teepervega maantee jalakäijatele ja jalgratturitele. Mõnel pool on sellise maantee kõrvale rajatud kergliiklustee, kuid mitte igale poole. Näiteks Räpina vallas Jaanikeste külast läbi minev maantee on ehitatud nii kitsaks, et lapsevanemad ei julge lasta lastel bussipeatusesse kõndida. Vald on tunnistanud olukorra ohtlikkust ning kompenseerib laste kooliviimise bensiinikulu. Aga mida teha siis, kui on vaja näiteks naabertalust soola laenata? Tuleb minna autoga, kuid selliseid sõite vald ei kompenseeri. Ja ega vallal tee-ehituses eriti kaasa rääkida ei lastagi, planeeringud tehakse ja kinnitatakse Maanteeametis, kohalikele näidatakse projekti vahetult enne tööde alustamist ning muudatusettepanekuid siis enam arvesse ei võeta. Vallal ei olegi muud võimalust, kui leppida sellega, mis valmis ehitatakse.

Tapjakraavidest on palju räägitud ja kirjutatud, aru on päritud Maanteeameti esindajatelt, tee-ehitajatelt, oma arvamust on avaldanud ka mitmed eksperdid. Kas midagi on muutunud? Ei ole – samasuguseid kitsaste teepeenarde ja järskude nõlvadega ning kuni nelja meetriste kraavidega maanteelõike ehitatakse jätkuvalt edasi.

Miks kraavikaevamine jätkub?

Miks üldse on vaja tee muldkeha nii kõrgeks ajada? Ehituslikust küljest on põhiprobleemiks niiskus. Paljud Eesti teed on rajatud läbi märgade alade, niiskus aga põhjustab talvel külmakerkeid ja tee enneaegset lagunemist. Sügavad kraavid aitavad teealust kuivana hoida ja pikendavad nii tee eluiga.

Miks aga ehitatakse teed nii kitsaks ja jäetakse teepeenrad tegemata? Ametnike sõnul on kitsad ja järsud maanteed ohutumad, sellisel teel valivad autojuhid teeoludega sobiva sõidukiiruse ja ei hakka tegema ohtlikke manöövreid. Ent jalakäijatele ei ole ametnikel midagi vabanduseks öelda. Tegelikult on kitsa teepeenraga teed odavam ehitada, sest nii kulub materjali vähem.

Kraave oleks võimalik ehitada ka laugemalt, kuid järske kraavinõlvu eelistatakse seetõttu, et maanteed tohib rajada ainult maantee-alusele teele ning tee kõrval asuvad maad on tihtilugu eraomanduses. Riik aga ei soovi pidada eraomanikega pikki ja keerulisi läbirääkimisi ega neile maa eest maksta. Seega olemegi olukorras, kus raha kokkuhoiu eesmärgil on ohvriks toodud liiklejate ohutus.

Kuidas olukorda lahendada

Esiteks on vaja vastu võtta põhimõtteline otsus, et laiemad teepeenrad on siiski vajalikud ning suuremad kulud, mis tekivad teepeenra ehitamisest, on tegelikult väikesed võrreldes õnnetuskahjude ja muude kuludega, mida need ära aitavad hoida.

Teiseks on võimalik hea seista selle eest, et selliseid tapjamaanteid rohkem juurde ei ehitataks. Üheks lahenduseks on dreentorude paigaldamine tee muldkehasse. Dreentorud koguksid ja juhiksid eemale vett ning siis ei pea teed nii kõrgeks ehitama. Samuti on võimalus kasutada geosünteese. Need on oma olemuselt riidelaadsed materjalid, mis lasevad vett läbi ühesuunaliselt ehk ülevalt alla ja seega aitavad teekattealusel pinnasel kuivana püsida. Kui tee muldkehas geosünteese kasutada, siis need aitavad ära hoida niiskusest tingitud külmakergete tekkimist. Seetõttu saab ülejäänud materjalikihid teha õhemad ning tee tuleb selle võrra ka madalam. Seni pole dreentorusid ja geosünteese tee-ehituses kasutatud seetõttu, et need on kallimad lahendused kui kõrgem tee muldkeha.

Neljarealiste maanteelõikude puhul tuleb hakata asfaltkatte asemel kasutama betooni, mis teeb tee oluliselt tugevamaks ja seega külmakergete suhtes ka vastupidavamaks. Kuna betoontee ehitamine on kallis, siis kaherealiste teede puhul ei tasu see tänaste hindade juures kahjuks veel ära, kuid neljarealiste teede puhul on betoonkate mõistlik ning oleks veel üheks lisainstrumendiks, mille abil tee muldkeha madalamaks saaks.

Valmisehitatud teedega on keerulisem, sest ümberehitamine on kallis ja mõttetu, kuid tuleb arvestada, et mõnes kohas võib ümberehitamine osutuda siiski ainsaks lahenduseks. Odavama ja lihtsama lahendusena oleks võimalik olemasolevatele teedele juurde ehitada kindla vahemaa järel taskud, mis võimaldavad liiklejatel teha hädapeatumisi või vajadusel teelt kõrvale tõmmata. Samuti tuleb väga kõrgetele teelõikudele ja järskude seintega kraavidega kohtades suurendada piirete hulka, mis aitaks pimedal ajal ning tuisu ja vihmaga teed jälgida. Piirded oleks vaja paigaldada nii, et piirdepostid on rammitud otsaga kraavikaldesse, mitte teepeenrasse. Sellist meetodit kasutades jääb tee laius koos teepeenraga samaks. Eestis kasutatakse praegu meetodit, kus piirdepostid rammitakse teepeenrasse, tihti isegi otse asfaldisse, ning see teeb tee veelgi kitsamaks, kui see juba niigi on.

Raha on olemas

Tegelikult on riigil raha kvaliteetsete teede ehitamiseks olemas. Aktsiisimaks, mis peaks olema sihtotstarbeliselt kogutav maks, on riigieelarves oma sihtotstarbest lahti seotud ning seda kogutakse lihtlabaselt riigieelarve täitmiseks. 2017. aastal koguti kütuseaktsiisi 521 miljonit eurot ning teehoidu suunati 261 miljonit eurot. 2018. aastal prognoositakse kütuseaktsiisi laekumist 580 miljonit eurot, kuid teehoidu planeeritakse riigieelarvest ainult 266 miljonit eurot. Lisaks kogutakse veel raskeveokite maksu ja

2018. aastast ka raskeveokite teekasutusmaksu, mis oma olemuselt on samuti sihtotstarbelised maksud, kuid mida sihipäraselt ei kasutata. Kui kõikide nende maksude laekumisi sihipäraselt kasutada, on võimalik ehitada korralikke ja kvaliteetseid laiemate teepeenardega teid, mis kestavad kauem ja on ohutumad.

Kadri Vilba,EKRE Tallinna fraktsiooni nõunik

Riik organiseerib autoavariisid

Vaadake seda ja siis saate aru miks teed on libedad ja juhtuvad autoavariid : DOKFILM: "KAPist välja! Ehk miks meie teed ja tänavad nii kiirelt lagunevad?" Siis saate aru,et riik organiseerib autoavariisid... Joo teed ja vaata dok. filmi,ning teavita teisigi sellest filmist. Kas sina tahad olla riigi ohver mis organiseerib autoavariisid ?

küttega teede kasutamine tuleks meile kasuks. [1]. Antud lahendus vähendaks talihooldeks eraldatud summasid ...

Tee mis on kaldu kraavi suunas...on organiseeritud kuritegevuse tunnus.

Maantee mis on libe on organiseeritud kuritegevuse tunnus.

Tsiviliseeritud riikides ehitatakse küttega teid.

eprints.tktk.ee › 1 › 2016_teder_erkko_l...PDF

küttega teed - Tallinna Tehnikakõrgkool

by E Teder · 2016

25 Mar 2016 · siis küttega teede kasutamine tuleks meile kasuks. [1]. Antud lahendus vähendaks talihooldeks eraldatud summasid ...

Tänapäeva maanteed

Teid ehitatakse tänapäeval selliseid:

http://ee2020.wordpress.com/2010/03/10/kaist-introduces-online-electric-vehicle-with-inductive-charging-for-amusement-park/

Maanteed elektrit tootma
http://www.horisont.ee/node/818

Elektriautosid saab laadida ka ilma juhtmeta
http://www.e24.ee/?id=293421

Elektriautosid saab laadida ka ilma juhtmeta
http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=32359183

Aruka maantee prototüüp valmimas http://kokkuhoid.energia.ee/?id=2111&c_tpl=1012

Aruka maantee prototüüp valmimas
Arukad maanteed, mis toodavad päikesest energiat, hoiatavad juhti eelseisvate ohtude eest ning laevad elektriautode akusid, ei pruugi olla enam kaugel – USA valitsus eraldas uuele ettevõttele raha sellist teed katva paneeli prototüübi ehitamiseks. Solar Roadways sai USA valitsuse transpordiosakonnalt 100 000 dollarit, et ehitada valmis esimene päikeseenergiat tootev teekattepaneel, mis võiks tulevikus asendada praegu maanteid ja parkimisplatse katva asfaldi, kirjutas Physorg.



Tuleviku tee koosneks umbes 16ruutmeetristest paneelidest, mis maksaksid 6900 dollarit tükk. Päikesepaistel toodab iga paneel hinnanguliselt 7,6 kilovatt-tundi energiat päevas. Kui selle elektri saaks suunata vooluvõrku, võiks umbes pooleteist kilomeetrine teelõik toota piisavalt energiat 500 majapidamise jaoks.



Kuigi see oleks utoopiliselt kallis, saaks USA kiirteede katmisel paneelidega rahuldada kogu riigi energiavajaduse. Ettevõtte hinnangul läheks selleks vaja viis miljardit paneeli, kuid toodetud energiakogus ületaks kolmekordselt USA praeguse energiavajaduse.



Teepaneelide sisse on paigutatud ka LED-lambid, mis valgustavad teejooni pimedal ajal ja muudavad sõitmise ohutumaks. Lampe saab programmeerida ka juhte hoiatama teetööde ja ümbersõitude eest. Lisaks võiksid vastavad sensorid tajuda teel liikuvaid loomi ja soovitada autojuhil kiirust vähendada.



Lisaks saab teedesse installeerida soojenduselemendid, mis takistavad jää ja lume kogunemist teedele. Kaugemas tulevikus võiksid sellised teed ja parkimisplatsid laadida sõidu peal ka elektriautode akusid, mis muudaks elektriautod pikkade sõitude jaoks praktiliseks.



"Meie süsteem võimaldab ehitada arukaid maanteid, mis on samaaegselt turvalised, intelligentsed ja kõikjale ulatuvad energiaallikad, mis võimaldavad järk-järgult vähendada sõltuvust fossiilsetest kütustest,“ kirjutas ettevõte Solar Roadways hiljutises pressiteates.

Allikas: Novaator

eprints.tktk.ee › 1 › 2016_teder_erkko_l...PDF

küttega teed - Tallinna Tehnikakõrgkool

by E Teder · 2016

25 Mar 2016 · siis küttega teede kasutamine tuleks meile kasuks. [1]. Antud lahendus vähendaks talihooldeks eraldatud summasid ...

Miks USA-s on hea elu ? Neil on hea elu sest bensiin maksab vaid 54 euro senti...

How much is petrol in the US?

…the price of a litre of petrol in this part of the United States is approximately 65.9 US cents. And if you want it in foreign currency, a litre of petrol here would cost 0.54 Euro, or 0.48 British pounds. The price of one liter of petrol in the USA is $ 0.85.

Selleks,et tagada Eestis hea elu tuleb bensiini ja diisli asemel kasutada elektriautosid mida saab Hiinast pooleteise tuhande USD eest voi paigaldada oma autoloksule hho generaator mille abil pole asja tanklasse sest bensiini ja diisli asemel valad paaki vett...

Eestile piisab ainsast tuulikust mis maksab seitse miljonit ja sellega katab terve Eestimaa elektritarbimise-elektrit saab tasuta.

Keegi on kuritarvitanud minu blogi

Paar postitust on kaetud "vaibaga" minule endale on vaevalt märgatav mis on seal kirjas

Ainsast tuulikust piisab tervele Eestimaale

Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ueleriigiline-planeering-kellele-ja-milleks/

Ja sageduse hoiab korras kontrolleri abil.

See uus tuulik maksab seitse miljonit ja katab miljoni leibkonna elektri tarbimise.

Eesti Energia veebi seinal on kirjas :"
Eestis toodetavast elektrist jaguks 7,5 miljonile inimesele. ".
Kustkohast tuleb see 8 TWh aastane elektri tarbimine ma ei tea sest alles kolm-neli aastat tagasi oli see vaid 2,2 TWh.

Introducing the Haliade-X 12 MW, the most powerful offshore wind turbine in the world to date, featuring a 12 MW capacity (the world’s first), 220-meter rotor, a 107-meter blade designed by LM Wind Power, and digital capabilities. In addition to being the biggest offshore wind turbine, the Haliade-X will also be the most efficient of wind turbines in the ocean. Best of all, it’s capable of transforming more wind into power than any other offshore wind turbine today.

The Haliade-X 12 MW also features a 63% capacity factor*—five to seven points above industry standard. Each incremental point in capacity factor represents around $7 million in revenue for our customers over the life of a windfarm.

Read below for more details on how the most powerful ocean wind turbine can drive efficiency and decrease costs, or contact GE today for more information. 

POWER MEETS EFFICIENCY

The offshore wind turbine design of the Haliade-X is what makes it unique.

The combination of a bigger rotor, longer blades and higher capacity factor makes Haliade-X less sensitive to wind speed variations, increasing predictability and the ability to generate more power at low wind speeds. The Haliade-X can capture more Annual Energy Production (AEP) than any other offshore wind turbine even at low wind conditions.

This 12 MW ocean wind turbine can also generate 67 GWh annually, which is 45% more AEP than the most powerful machines on the market today, and twice as much as the Haliade 150-6MW. One Haliade-X 12 MW can generate enough clean power to supply 16,000 European households according to wind conditions on a typical German North Sea site.

A 750 MW Haliade-X 12 MW windfarm based on an estimated AEP,  could produce enough power for up to 1 million households