Thursday, May 14, 2015

Kallas: võlgu elamine on pankade huvides - Äriuudised - E24.ee


Mõistagi soovib igaüks oma perele ilusat kodu, kus on hea ja rahulik puhata. Selleks, et kirjeldatud kodu ikkagi saada võtab inimene endale laenukohustuse ja hakkab teenima lisaks tööandjale ka panka. Kuna riik tahab ka oma osa, siis võib juhtuda, et inimene katab oma sissetulekuga vaevu vaid hädapärase. Suured finantskohustused kasvatavad hirmu ja mitmed suurendavad kindlustunde saamiseks veelgi oma töökoormust. Tekib üha rohkem pingeid ja üksteise mittemõistmisi perekonnas, kuni lõpuks muutub üllas soov omada kaunist kodu pere lõhkujaks...

Veelgi enam, lisaks perekondade lõhkumisele mõjutab inimese heaolu linnas ka inimkehale mitteomane keskkond ja söök. Enamasti on algne looduslik materjal tarbijateni jõudnult tundmatuseni muudetud ning inimese jaoks harjumatu. Inimkeha lihtsalt ei ole sellise materjaliga aastatuhandete jooksul kokkupuutunud ning ei võta seda omaks. Olgu siis tegemist toidu, riiete, mööbli või mõne muu esemega.

Mis on siis lahendus? 

Jah tõepoolest, üks lahendus on savimaja!

 Talgute tegelik mõte seisneb selles,et noor pere saaks omale kodu ilma 
pangalaenuta.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2011/05/talgute-tegelik-mote.html

Elu asemel laen...
Eluasemelaen...Elu asemel laen...Eluasemelaen...Elu asemel laen...Maksad laenu terve elu...oled sama ori kui siberisse küüditatud sunniori kes sai
25 pluss 5...25 pluss 5...25 pluss 5...
Laenu ju maksad terve elu-orjad panka terve elu...
Vanasti mõisate aegu sulane tegi mõisnikule tööd,iga nädal ta sai oma maja tarbeks ühe palgi,ligemale kaks aastat kogus palke ja siis tegi kolmepäevased talgud ja sai omale maja s.o. vaid kaks aastat orjust aga nüüd on 25 pluss 5...25 pluss 5...25 pluss 5...

Kallas: võlgu elamine on pankade huvides

See, et Euroopa Liidu riigid elavad võlgu ja maksavad pelgalt olemasoleva võla teenindamiseks 331 miljardit eurot ning need, kes tahavad võlgu elada annavad Euroopa Liidu transpordivoliniku Siim Kallase kinnitusel oma panuse  pankade kukrusse.
Selleks, et Euroopas asjad joonde saaksid, on Kallase kinnitusel olulisemaid samme 2. märtsi allkirjastatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping, märkis ta tööandjate keskliidu aastapäevakonverentsil «Tuulelohe lend».
Tee sinna on olnud aga pikk, kui 2006. aastal oleks keegi ennustanud, kui palju hakkab Euroopa Liit riikide rahaasjadesse sekkuma, oleks ta Kallase sõnul välja naerdud.
Näiteks 2003. aastal kaebas Euroopa Komisjon Saksamaa ja Prantsusmaa peale, kes piisavalt eelarvel silma peal ei hoidnud, tulemuseks oli aga hoopis reeglite leevendamine.
2005-2009. aastal esitas eurostat regulaarselt ettekandeid, kus ta kahtles Kreeka statistika tõepärasuses, selle kontrolli peeti toona aga sekkumiseks riigi siseasjadesse.
Tänaseks on aga Euroopa riikide koguvõlg 9,8 triljonit eurot, eelarve puudujääk on aastas 800 miljardit eurot, mille pealt tuleb aastas 331 miljardit eurot intresse maksta.
«Kellele Euroopa Liidu võlg kuulub?» küsis Kallas.
2-3 triljonit kuulub Euroopa pankadele, rahvusvahelistele pankadele kuulub 750 miljardit eurot, me ei tea aga, kui palju kuulub õliriikidele või fondidele.
«Võlakoorma  vähendamine on võlausaldajate tulude vähendamine,» märkis Kallas.
Kallase sõnul langevad nende huvid, kes tahavad võlgu kasvatada, kokku õliriikide ja investeerimisfondide huvidega, kuna summad riikide eelarvetest lähevad võlgade katteks ega jõua reaalmajandusse. Riikide võlg on aga hea turvaline investeering.
See nõiaring peaks Kallase kinnitusel katkema.
Posted by at

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)