Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
30. november 2011, 06:57
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu...jne.
http://www.ohtuleht.ee/454137
Inflatsioon ei teki enesest aga TEKITATAKSE inimeste poolt!!!
Isegi loodusnähtused ei teki iseenesest teadmata põhjustel.
Merel mõõna ja tõusu tekitab kuu.
Pilvekesed tekitab päikene mis aurustab vett.
Äiksekese tekitavad pilvekesed mis teineteise vastu hõõrudes tekitavad laenguid.
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid tekitab maapõues olev kuumus.
jne.
Majandus on puhas matemaatika,lihtne ja labane,igati inimese poolt juhitav ja kontrollitav.
Kapitalistlik majandus põhineb kokkuleppe hindadel ja majanduse vundamendiks-alustalaks on olemas baashinnad millele rajaneb terve majandus:nendeks on toormehinnad-elektri-, ja kütusehinnad.
Nii kui tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis inflatsiooni ei tekiks.
Eesti põhiseadusesse tuleb kinnistada järgnev lause :
Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele tänasest ja igavesti.
See lause võib kõlada ka nii : Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele ja Eesti kodanikele tänasest ja igavesti.
Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/ueleriigiline-planeering-kellele-ja-milleks/
120m kõrgusel on tuulevaikust harva - tuuleteadlase Ain Kulli järgi on tuul Läänemerel ja Peipsil üheaegselt nõrk 28 päeva aastas.
Rohelise Eesti energiakavast
http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020
Maalehe teadmisveerg „Tuna & täna“ vaatleb valguseaasta puhul mõnd fakti valgusest.
- Kui palju päikesepaneele tuleks üles seada, et kogu Eestit elektriga varustada? 7,33 TWh tootmiseks (nagu 2013. aastal) pole neid rohkem vajagi kui 50 km2 ehk umbes Sirtsu soo jagu.
- Tervele maailmale elektri tootmisega saaks aga nt Sahara kõrbes hakkama enam-vähem Eesti-suurune päikesepaneel, mis kogu Sahara pindalast kataks ainult 0,5%.
Eesti-suurune päikesepatarei suudaks elektrit toota kogu maailma jaoks
Mõiste:Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse kütuse ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod.
Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta :
6 comments:
Inflatsioon ei teki enesest aga TEKITATAKSE inimeste poolt!!!
Isegi loodusnähtused ei teki iseenesest teadmata põhjustel.
Merel mõõna ja tõusu tekitab kuu.
Pilvekesed tekitab päikene mis aurustab vett.
Äiksekese tekitavad pilvekesed mis teineteise vastu hõõrudes tekitavad laenguid.
Maavärinaid ja vulkaanipurskeid tekitab maapõues olev kuumus.
jne.
Majandus on puhas matemaatika,lihtne ja labane,igati inimese poolt juhitav ja kontrollitav.
Kapitalistlik majandus põhineb kokkuleppe hindadel ja majanduse vundamendiks-alustalaks on olemas baashinnad millele rajaneb terve majandus:nendeks on toormehinnad-elektri-, ja kütusehinnad.
Nii kui tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis inflatsiooni ei tekiks.
Eesti põhiseadusesse tuleb kinnistada järgnev lause :
Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele tänasest ja igavesti.
See lause võib kõlada ka nii : Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter tasuta kõigile eestlastele ja Eesti kodanikele tänasest ja igavesti.
Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.
120m kõrgusel on tuulevaikust harva - tuuleteadlase Ain Kulli järgi on tuul Läänemerel ja Peipsil üheaegselt nõrk 28 päeva aastas.
200 meetri kõrgusel on tuult alati.
-Rohelise Eesti energiakavast
Maalehe teadmisveerg „Tuna & täna“ vaatleb valguseaasta puhul mõnd fakti valgusest.
- Kui palju päikesepaneele tuleks üles seada, et kogu Eestit elektriga varustada? 7,33 TWh tootmiseks (nagu 2013. aastal) pole neid rohkem vajagi kui 50 km2 ehk umbes Sirtsu soo jagu.
- Tervele maailmale elektri tootmisega saaks aga nt Sahara kõrbes hakkama enam-vähem Eesti-suurune päikesepaneel, mis kogu Sahara pindalast kataks ainult 0,5%.
Eesti-suurune päikesepatarei suudaks elektrit toota kogu maailma jaoks
Mõiste:Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.
Mida enam tõstetakse kütuse ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod.
Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta :
Muhe Taat
EE kasum on läinud siiani riigieelarvesse nagu ka otsesed ja kaudsed maksud.See tähendab,et riik kogub rahvalt elektrihinna kaudu lisamaksu.Tõsi,osa kasumist on tulnud ka ekspordist,aga edaspidi jääb see osa järjest väikesemaks.Martin on kogu aeg rääkinud,et kõrge elektrihind tapab ettevõtlust ja koormab kodutarbijaid.See on tõsi.Esimene samm elektrihinna alandamiseks oleks kokkuhoid EE—s.Kindlasti on seal palju üleliigseid kõrgepalgalisi otseselt tootmisega mitteseotud askeldajaid. Arvan,et koondamisi peaks just nendest alustama.EE on strateegiline riigiettevõte,mis peab töötama rahva hüvanguks,aga mitte rahva arvel kasumi teenimiseks.Seega peab EE töötama kulupõhiselt s.o. nullkasumiga.Kui riik seab eesmärgiks EE kõrge kasumlikkuse,siis võetakse liigseid riske a la Jordaania või
Utah ja maksumaksja peab lisaks kõrgele elektrihinnale ka need äririskid kinni maksma
Sisendhindade kergitamise abil tekitatakse inflatsiooni.
Lisaks rahatrükkimisele ,millega tekitatakse inflatsiooni pankade kasumi tarbeks,kergitatakse sisendhindu inflatsiooni tekitamiseks.
Sisendhindadeks on elektrivoolu, kütuste,toorme hinnad jpms.
Nii kui kergitatakse elektrivoolu hinda kerkivad hinnad teenustele ja kaupadele automaatselt.
Kuna Eesti Energia on riigiasutus siis kodanikele peab elekter olema tasuta sest see on maksudest kinni makstud. Kuid nemad hoopiski kasutavad Eesti Energiat varjatud maksude kogumiseks.
Loe artiklit "Jurist: monopolidelt varjatud maksud"
Nii kuis tõstetakse elektri või kütuse hindu siis kõik muud hinnad kerkivad automaatselt s.o. automaatselt kerkivad teenuste ja kaupade hinnad.
Kui ei tõstetaks elektri või kütuse hindu siis hinnatõusu ehk inflatsiooni ei tekiks.
Eesti põhiseadusesse tuleb kinnistada järgnev lause :
Eesti rahvuse püsimajäämiseks ja kosumiseks olgu elekter, kütus ja vesi,ning eluase tasuta kõigile Eestimaal elavatele eestlastele tänasest ja igavesti.
“Keskajal paa riateks peetud liigkasuv õtjad/pa nkurid on tänapäeval, mil me oleme prop aga nda abil muutunud informeeritud idi oo tid eks, tavaliselt anonü ümsete nägudega kasumisaajad ning osavad poliitilised niiditõmbajad, kes millegi ees risti ette ei lö ö. Pankur on ühiskonna ja töötava inimese aja var as, kes rikastub tööd tegemata,” kirjutab õpetlane, sõltumatu uurija ja teadustoimetaja Iv ar Tr öner. Avaldame tema sissevaate laenuo rju se ajaloole ja sotsiaalpsühholoogiasse kolmeosalise järjejutuna.
EE kasum on läinud siiani riigieelarvesse nagu ka otsesed ja kaudsed maksud.See tähendab,et riik kogub rahvalt elektrihinna kaudu lisamaksu.Tõsi,osa kasumist on tulnud ka ekspordist,aga edaspidi jääb see osa järjest väikesemaks.Martin on kogu aeg rääkinud,et kõrge elektrihind tapab ettevõtlust ja koormab kodutarbijaid.
EE on strateegiline riigiettevõte,mis peab töötama rahva hüvanguks,aga mitte rahva arvel kasumi teenimiseks.Seega peab EE töötama kulupõhiselt s.o. nullkasumiga.Kui riik seab eesmärgiks EE kõrge kasumlikkuse,siis võetakse liigseid riske a la Jordaania või
Utah ja maksumaksja peab lisaks kõrgele elektrihinnale ka need äririskid kinni maksma.
Post a Comment