Thursday, May 10, 2012

Elektriautod ja elektritraktorid päästavad maaelu...


 Sealiha tootmisel kulub materiaalseid ja energeetilisi
ressursse umbes kümme korda rohkem kui samas müügihinnas sõiduautosid tootes. Energia
ning tooraine kulu järgi veelgi kasulikumad harud on elektroonika- ja elektrotehnikatööstus,
aparaadiehitus, farmaatsiatööstus jne....


http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=13051/Majanduspoliitika_kaarel_kilvits.pdf
2.1. Põllumajanduspoliitika
2.1.1. Põllumajanduse ja äärealade madal efektiivsus
Põllumajandus ei ole lisandväärtuse tootmise seisukohalt vaadatuna efektiivne majandusharu.
Töötleva tööstuse suurem tulukus põllumajandusega võrreldes tuleneb juba tehnoloogilisest ja
tehnilisest determinismist. Nii näiteks kulub sealiha tootmisel materiaalseid ja energeetilisi
ressursse umbes kümme korda rohkem kui samas müügihinnas sõiduautosid tootes. Energia
ning tooraine kulu järgi veelgi kasulikumad harud on elektroonika- ja elektrotehnikatööstus,
aparaadiehitus, farmaatsiatööstus jne.
     Lisaks eeltoodule põhjustavad põllumajanduse madalat rentaablust terves maailmas veel
järgmised iseärasused.
• Pikk tootmistsükkel, suur kapitalivajadus, paljude põllumajandusmasinate lühike tööaeg aasta jooksul, kapitali madal käibekiirus.
• Enamiku põllumajanduslike tootmisalade sesoonsus, töö ja tootmisaja erinevus.
• Põllumajandusaastate suured erinevused, suur sõltuvus ilmastikutingimustest, paljude põllumajanduskultuuride ikaldumisvõimalused.
• Bioloogiline faktor üldse, bioloogiliste ja majanduslike tegurite põimumine.
• Toiduainete nõudluse “mitteelastne” iseloom.
• Toiduainete osatähtsuse vähenemine tarbijate kuludes nende sissetulekute suurenedes.
• Tooraine ja toodangu varude suur vajadus.
• Toodangumahu vähendamine on kerge, taastamine aga raske.
• Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus).
• Aeglane kohanemine turusituatsiooni kiirete muutustega jne.
Põllumajandustoodete hinnad kõiguvad loodusolude, ilmastikutingimuste, nakkushaiguste leviku jms mõjul rohkem kui muude toodete hinnad. Põllumees elab kõikides riikides vaeselt.
Linnamehed (kokkuostjad, töötlejad, müüjad jne) tõmbavad igal pool maamehel naha üle kõrvade ja saavad suurema osa põllumajanduskompleksi kasumist endale. USA-s saab farmer nisu
eest vaid 2% sellest küpsetatud leiva hinnast. Tööline tööstuses teenib tihti rohkem kui farmer.
Kuid paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil – elada looduse keskel, planeerida ise oma
tööd, näha oma töö tulemusi ja olla mitmetes valdkondades suhteliselt vabam ja sõltumatum kui
linnamees. Põhiliselt seetõttu – vaatamata madalale rentaablusele – ei vähenegi põllumajandus
tööstusriikides alla kriitilise piiri.
     Midagi ennekuulmatut pole ka selles, et ääremaadel on elatustase madalam kui pealinnas ja
teistes suuremates linnades. Tulenevalt üldjuhul madala rentaablusega põllumajanduse suurest
osakaalust regiooni majandustegevuses ja kapitali kontsentratsiooni seadustest ning seaduspärasustest üldse on see nii, vaatamata rakendatavatele regionaalpoliitilistele abinõudele, kõigis
riikides. Majanduslik progress vajab nii inimeste (elanike, tööjõu) kui ka kapitali kontsentratsiooni, mis on aga ääremaadel tavaliselt võimatu.
     Midagi ennekuulmatut pole ka selles, et põllumehed – õigemini põllumeeste kulul parasiteerivad politikaanid – kärarikkalt protesteerivad, kogu riigile katastroofi ennustavad ja endale
maksumaksjate arvel kõikvõimalikke soodustusi ning  privileege nõuavad. On ju põllumeestel
pikaajalised, oma huvide kaitseks organiseerumise ja tegutsemise traditsioonid. Põllumajandusega seotud ringkondade lobitöö on Euroopa Liidu institutsioonides väga tugev. Samuti on
nimetatud lobitöö väga tugev kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja  kandidaatriikides. Ka
Eestis on rohkem kui piisavalt kõiksuguseid – väidetavalt põllumehi esindavaid-kaitsvaidabistavaid – erakondi, liite, seltse jne. Võrreldes teiste riikidega, on nad seni käitunud veel väga
rahulikult. 186
     Õnneks võib Eesti põllumajanduses leida hulgaliselt ka positiivseid näiteid sellest, kuidas
virisemise asemel edukalt töötatakse, kasumit teenitakse ja tootmise laiendamiseks ning ratsionaliseerimiseks investeeritakse.


Minu arvates eesti rahvuse püsimajäämine ja kosumine sõltub Ökokülade loomisest ja nende elujõulisusest.
Hästi ilus ja südamlikus esituses ülevaade erinevatest maailma ökoküladest - mudelitest, mis on tõeliselt näidanud jätkusuutliku elu võimalikkust:
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MtNjZaXDGqM
Põgus ülevaade ökoküladest:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/11/pogus-ulevaade-okokuladest.html

Kõik Iirimaale sisserännanud inimesed elavad Kogukondades.

Monetarismi ja kapitalismi välistavad liikumised.

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2012/03/monetarismi-ja-kapitalismi-valistavad.html
Allmaailma ühiskassa on ühisomand:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/allmaailma-uhiskassa-on-uhisomand.html

Kibuts (heebrea קִיבּוּץ) on alates 20. sajandi algusest Iisraelis levinud vabatahtlik ühismajandi vorm, kus kogu vara oli ühine ja tulud jagati võrdselt. 


http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2012/03/kibuts-heebrea-on-alates-20.html
Siin on Gaia Hariduse uus rahvusvaheline õppekava. Gaia Haridus on ökokülade ja seeläbi jätkusuutlikult elava maailma loomise programm, mille on loonud ülemaailmne ökokülade võrgustik GEN. Selle kohta võiks öelda, et tegemist on ühe versiooniga juhendist, kuidas luua Uut maailma, mis on loodussõbralik, teineteisesõbralik, majanduslikult õiglane ja sotsiaalselt arvestav.
http://www.green-shopping.co.uk/books/ebooks/free-ebooks/gaia-education-ecovillage-design-education-curriculum.html
Mina näen ökokülades võimalust tagada inimestele esmavajadused s.o. ühiste pingutuste abil teha sedasi,et ei peaks ostma elektrit ega kütust ega süüa ja maksma üüri elamuaseme eest. 
Oluliseimad punktid Ökokülas:
1.KÜLA ENERGIASÕLTUMATUS.Näiteks:
The achievement of self-sufficiency in energy is one of the most important objectives for Damanhur.
Today, the Federation is self-sufficient in 70% of water supplies for bathrooms, thanks to solar panel installations; 35% of electricity supplies from photo-voltaic installations and small hydro-electric turbines; 90% of supplies for heating with wood, obtained from looking after the woods. In addition, 35% of Damanhurians use bio-diesel cars (there is a supply pump on the territory of the Federation) and 40% have cars that run on methane or liquid gas.
A sustainable eco-society
2.MASINAÜHISTUD PÄÄSTAKSID EESTI KÜLA:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/10/pollumehed-masinauhistud-paastaksid.html

http://www.e24.ee/?id=321196

Valmeti elektritraktor ANTS:
Elektritraktor
Elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga:
Karjääriekskavaatorid töötavad ka elektriga, ainult kaabliga mitte õhuliiniga.
Venelastel oli lahedaid elektrimasinaid.
Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.
Päris jaburad monsterid :

Eestis toodetavad odavad elektriautod:

Lapsed ehitavad elektrilisi Formula ühtesi.
A small team of school kids and myself have built and raced an electric racing car. This is how we did it.
http://www.instructables.com/i​d/Building-an-electric-racing-​car/

Noor Olli ehitas elektritsikli

Õrn naisterahvas tegi ise elektri mootorratta



An Electric Starter Motor can be used for an Electric Go Kart:


Taani põllumeeste edu tagavad ühistud


Ühistuline ühiskonnakorraldus on alternatiivne sotsiaal-majanduslik ühiskonnamudel kapitalismile.



3.ENERGIASÕLTUMATU TALU:
4.Iga üksikisik energiasõltumatuks:

TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB KÕIGILE TÖÖD JA VÄÄRILIST PALKKA...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...                                                                    TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB IGA EESTLANE ELADA EESTIMAAL METSA SERVAL OMAS TAREKESES...

Posted by at

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)