Üheskoos loevad Kalevipoega...ilus lugu.Artiklis on viga sees:"Kalevipoeg" on eestlaste esimene piibel aga mitte teine.

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11461		„Kalevipoeg” on eestlase teine piibel
Ivi Kaarna
Foto: Joosep Aader ETTELUGEMINE • Kesknädalal, 27. oktoobril, kogunesid Lauluisa kodumajja Võrumaa raamatukogu töötajad, et jätkata eepose „Kalevipoeg” ettelugemist. Ühislugemine võeti ette tähistamaks lugemisaastat ja 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts. „Kalevipoeg” on eestlasele nagu teine piibel, sedagi ei saa korraga läbi lugeda, vaid tükati, nautides ja siis jälle lugedes. Õdus õhkkond pole ettelugemiseks kaugeltki vähetähtis. Seda kogesid kolmapäeval Kreutzwaldi maja suurde saali kogunenud inimesed. Istuti poolringi asetatud toolidel, kuulati kandlemängu ja oodati. Siis ta tuligi – Kreutzwald ise, süütas küünla ja asus kirjutama vastust Lydia Koidulale, kes teda Tartusse oli kutsunud. Täpselt nõnda, nagu 140 aastat tagasi. Papa Kreutz- waldi kehastas Ilmar Kudu. Iga saalisolija luges eeposest killukese. Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Aimi Hollo rääkis Kreutz-waldist pikemalt. „Kalevipoja” lugemisega on jõutud poole peale. Eepos tahetakse läbi saada 14. detsembriks, mil vana kalendri järgi on Fr. R. Kreutzwaldi sünnipäev. Ettelugemisele on oodata koolide õpilasi, kes tulevad klassiti ja oma panuse on lubanud anda ka Eesti Üliõpilaste Selts. Viimati loeti „Kalevipoega” ette Rakvere Vallimäel ja Helsingis. Selleks kulus palju tunde. Võrus Lauluisa kodumuuseumis ei tehta seda aja peale, vaid ettelugemise naudingust ja ilust hoolides. Muuseumi külastajatel on võimalik imetleda ka Eesti Kunstiakadeemia nahaosakonna noorte kunstnike näitust nahkümbristest, mis suurepäraselt sobivad kaunistama „Kalevipoja” raamatut.