Ühistu on turupolitsei
(2)
Lii Sammler
Maaleht
Jaak Läänemets
Foto: Sven Arbet
Kolmapäeval peeti Tartus konverents „Edukas ühistu“. Sellega tähistas põllumeeste ühistu Kevili oma kümnendat tegevusaastat. Kuulati välisesinejate ettekandeid, arutati Kevili olukorda ja positsiooni turul, omandati Läti eeskuju, sealse põllumeeste ühistu Latraps kogemusi.
Päästsid viljahinna
Üks mõte, mida arendasid esinejad nii Eestist kui välismaalt, oli see, et kui sisendite ostmise ja toodangu müügiga tegeleb ühistu, alles siis saab tootja teada, milline on õige hind. Aktsiaseltsid otsustavad tootjatele vilja või miks mitte ka piima eest makstava hinna omakeskis, pidades silmas eelkõige oma kasumit ja põllumeest aruteludesse kaasamata.
Ühistu nii tegutseda ei saa, kuna see kuulub põllumeestele ning hinna teema on – või vähemalt hästi töötavates ühistutes peaks olema – tootjate hulgast valitud nõukogu otsustada.
„Kui Kevilit poleks olnud, võinuksid kokkuostjad hakata seakatkule viidates Eestis teravilja hinda alla pressima,“ tõi oma ettekandes välja Kevili ostujuhtAlo Alt.
Ka näitasid esinejate joonistatud graafikud, et sellest peale, kui Kevili 2005. aastal lavale astus, on sisendid, näiteks väetised, muutunud põllumeestele odavamaks ning nii mõnegi viljaga tegeleva aktsiaseltsi kasum on vähenenud.
Eduks on vaja usaldust ja võrdsust
Seegi oli üks peamine mõte, mis konverentsi läbis. Juba Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets rõhutas seda oma avasõnades.
„Ma ei ütleks, et Kevili juhtfiguurid ajavad oma asja või on neil mingid privileegid,“ hindas oma ühistut Harjumaa vilja- ja seakasvataja Aare Mölder.
Norras tegutsev teadlane Lampros Lamprinakis tõi võrdluseks kaks näidet lähiminevikus raskustes olnud ühistutest. Ta selgitas, et esimene, Kanada oma, ebaõnnestus just selle tõttu, et juhtkond, kaasa arvatud tegevjuht, ei suhelnud avatult liikmetega ning usaldus kadus. Mõne aja pärast kadus ka ühistu ning nüüd ütlevad Saskatooni põllumehed: „Jah, meil oli ühistu, aga me ei taha sellest rääkida.“
Positiivseks näiteks oli Lamprinakis valinud Soome Valio, tuues esile seda, kuidas naabermaa ühistu turusituatsiooni muutudes end kohandas. Suure muutuse tõi nimelt kaasa Soome astumine Euroliitu 1995. aastal: turg muutus avatuks nii impordi kui ekspordi jaoks. Sellest räägiti palju liikmete ja piirkondadega, selgitati olukorda ja arutati strateegiaid.
„Me ei ütle, et Kevili on edukas ühistu,“ möönis Läänemets siiski tagasihoidlikuks jäädes. „Me tahtsime arutada, mida teha, et Kevili saaks olla edukas ühistu.“
