http://uudised.err.ee/v/majandus/442f87a0-3041-4551-9c7d-080862fe762e
Eesti ei saa jätkata palkade kunstlikult madalal hoidmise poliitikaga, sest inimesed hääletavad siis jalgadega ja lahkuvad Eestist, arvab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Fontes Palgakonsultatsioonid juhatuse liige Irja Rae rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et kõige kõrgemad palgad Eestis ulatuvad spetsialistide grupis 6000-8000, juhtidel aga 20 000 euroni. Tulemustasu on juhtidel kuni üks aastapalk, tavaliselt aga 4-6 kuupalka."Võib-olla nende palkade vastu ei saakski vaielda - kui on ametikohtade hindamine ja tööde hindamine, need on põhjendatud. Aga kui räägime seda, kui suurel hulgal eestlastest on palgad - ja ka haritud, ütleme nii, et ikkagi teatud oskust, haridust nõudvatel ametikohtadel on 500 eurot või 600 eurot brutopalk, siis selle taustal tundub, et ei ole Eestis just need palgasuhted - me ei saa konkreetselt öelda, et nendel ei ole õiglased, aga ütleme, et ebaõiglaselt madalad on väga suurel osal," rääkis TTÜ haldusjuhtimise magister ja majandusajakirjanik Kaire Uusen.
Kaire Uusen avaldas eilses Postimehes palju kõneainet tekitanud arvamusartikli "Õiglased palgad võiksid Eesti elus imet teha", kus ta tõdeb, et palkade taseme määramine töö sisu, keerukusaste ja vastutuse suuruse järgi ei ole kahjuks siiani ühiskonnas heakskiitu leidnud.
Irja Rae sõnul võtab õiglane palk arvesse tööks vajalikku kvalifikatsiooni, töö keerukust ja vastutust ning arvestab seda, kuidas turg selliseid töid tasustab. Hoopis teine küsimus on, kuidas inimene õiglast palka tajub. Õiglast palka ei saa siduda konkreetse numbriga, vaid see sõltub paljudest komponentidest. Ta nõustus Kaire Uuseniga, et Eesti probleem ei ole kõrged palgad, mida makstakse üksikutel ametikohtadel, vaid väga paljude väga madalad palgad.
Uuseni sõnul on hea näide parlamendiliikmete palgad, mis peaaegu kõikides Euroopa riikides on 1,5-2,5 keskmist palka.
"Siis tekib küsimus, miks Eestis on neljakordne see vahe keskmisega. Lihtsalt see küsimus, et kuidas saab meie palkade suhestatus olla selline? Millest see tuleneb?" küsis Uusen. Ta nentis, et teatud ametitegruppides või valdkondades ei ole palkades erilist ebaõiglust, kuid väga suures osas või sektorites on.
Irja Rae leidis, et proportsiooni muutes õpetajate palku tõsta ei saa, kuid õiglasem oleks, kui riigikogu liikmete palk oleks väiksem. Uusen kinnitas sama.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis, et maksu- ja tolliameti andmeil oli keskmine brutopalk möödunud aasta IV kvartalis 680 eurot, mediaanväljamakse aga 535 eurot (millest 50% palgatulu saajatest jäävad alla- ja 50% ülespoole). Väiksemad palgad on tema sõnul sageli ikkagi ametikohtadel, mis ei eelda väga kõrget kvalifikatsiooni ja haridust ning kuhu on tööjõudu lihtsam leida.
"Lähiaastatel on kindlasti näha, et tööjõukulud tõusevad. Eesti ei saa jätkata selle poliitikaga, et me hoiame kuidagi kunstlikult siin palgad madalad. Inimesed lihtsalt hääletavad jalgadega ja lahkuvad ära Eestist sellepeale. Osa selliseid firmasid lihtsalt pankrotistuvad. Nende kogu tootmine ja tegevus on nii ebaefektiivselt korraldatud, et nad ei kannata välja kulude tõusu. Teised firmad arenevad normaalselt. Nad panustavad seadmetesse, tehnoloogiasse, töö paremasse korraldamisse . Ja selle arvelt, kui suudetakse tööd paremini korraldada, peabki olema võimalik palku tõsta. Nii et väga lihtne loogika," rääkis Josing.
Irja Rae arvates on töötajal kõige lihtsam viis teada saada, kas talle makstakse õiglast palka, minna oma juhi juurde ja küsida, milliste printsiipide alusel on ettevõttes palgad kujundatud ja millega neid võrreldakse ning mida peab töötaja tegema, kui tahab palka juurde saada.
No comments:
Post a Comment