Omaette nähtus on veel ökokülad,seal on erinevad "teadused" ja filosoofiad, et kuidas miski olema peab ja tekkima.
Tegelikult tuleks siin alustada defineerimist, et mida te "maal olemise" all silmas peate. Ma olen ise vast seitsmel erineval viisil juba maal elanud: 1. peres peetakse mõnd lehma ja paari lammast (vahest mõni siga), kanad; enamik toitu kasvatatakse ise, poest tuuakse soola ja vahel ka miskit head, poes käimine on umbes samasugune põnev sündmus kui kinno minek; 2. ülikooli esimestel aastatel käisin maal nädalavahetustel ja suvitamas; 3. elasin väike linnas omas majas, kus maja ümber kasvatatakse puuvilju, marju, köögivilju ja maitsetaimi; 4. oled maakoolis õpetaja, sul ei jätku muuks vabalajal aega, kui tegeleda laste sotsiaalsete probleemidega ja lõputu paberitööga; 5. oled maal valitud mõnda esindukotta, st tervet pilti naabritest ja maast tuleb vaadelda kogu territooriumi ja riigi kontekstis, teemad ja tuttavad on hoopis teised ning pärinevad teisest valla otsast; 6. elad maal, aga käid linnas tööl, sinu tarbimine jne on pigem linna inimese oma, kuid lisaks sõidad iga päev maha palju kilomeetreid, et linna jõuda; 7. tahad väiksemal territooriumil, mitte valla vaid küla või aleviku piires elu elavadada, suhtled inimestega, jagate puu- ja köögivilju, algatad aktsioone. Ma ise ei oska enam vastata, et kas ma naudin rohkem sellist tõelist ürgset Eesti kogukonda, mida veel vanaema elus hoidis, kui elas või siis nö moodsat sotsiaalse kapitali kasvatamist maal. Omaette nähtus on veel ökokülad, kus ühes elasin Saksamaal ja mida ka Eestisse vaikselt rajama hakatakse. Seal on erinevad "teadused" ja filosoofiad, et kuidas miski olema peab ja tekkima. (Terje Põvvat)
No comments:
Post a Comment