http://puhaselu.blogspot.com/2009/09/tomba-juhe-valja-seinast.html
03 September 2009
Tõmba juhe välja seinast...
Nii mõnelegi tuleb üllatusena, et tühjalt seina jäetud mobiililaadija (või mõni muu akulaadija) tarbib samuti elektrit.
Tühjana seisesv laadija võib tarbida kuni 50% laadimisele kuluvast energiast ja seda ei ole sugugi vähe.
Paljud tänapäeva uuemad mobiiltelefonid tuletavad enda omanikule ühel või teisel moel meelde, et võiksid ka laadija seinast välja võtta. Nii hakkavad osadel Nokia telefonidel tühjana seina jäetud laadijad piiksuma, minu "Sony Ericsson" teatab aga laadija küljest lahti võtmisel "energia säästmiseks eemaldage laadija ka pistikupesast !"
Viimasel ajal on aga üha rohkem hakatud rääkima laadijatest, mis töötavad näiteks päikese või tuuleenergiaga.
Mujal on neid müügil päris erinevaid ning mitmete tootjate omi, Eestis on olukord paraku oluliselt nukram.
Siiski õnnestus mul peale pikka otsimist leida üks firma, kes ka Eestis müüb päikeseenergial töötavaid akulaadijaid "A-Solar Dual" ja "A-Solar powercharger". Hinaklass, sõltuvalt mudelit ja tüübist, jääb umbes 450 - 800 EEK vahele. Varsti peaks neil valmima ka kodulehekülg, eks siis annan teada.
Posted by Tommy at 18:56
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
Friday, July 30, 2010
Foster + Partners´i iseseisev roheline superlinn
http://puhaselu.blogspot.com/2009/09/foster-partnersi-iseseisev-roheline.html
18 September 2009
Lõuna Korea valitsus teatas oma kavatsusest ehitada autonoomne superlinn. Projekt on loodud Foster + Partners poolt ja ühtekokku hakkab Incheoni ökolinna nime kandev ökolinn majutama 320 000 elanikku.
Linn on planeeritud kohana, kus hakatakse arendama ning propageerima säästvat tööstust fotogalvaaniliste elementide (päikesepaneelid), vesinikkütuse elementide, biomassist valmistautd kütuse ning tuuleturbiinide tootmiseks.
Linn peaks valmima lähima 10-15 aastaga, ehitiste kõrgus ei ületa 50 meetrit ning ehitiste alla jääv maa-ala kompenseeritakse "roheliste katustega".
Posted by Tommy at 17:29
18 September 2009
Lõuna Korea valitsus teatas oma kavatsusest ehitada autonoomne superlinn. Projekt on loodud Foster + Partners poolt ja ühtekokku hakkab Incheoni ökolinna nime kandev ökolinn majutama 320 000 elanikku.
Linn on planeeritud kohana, kus hakatakse arendama ning propageerima säästvat tööstust fotogalvaaniliste elementide (päikesepaneelid), vesinikkütuse elementide, biomassist valmistautd kütuse ning tuuleturbiinide tootmiseks.
Linn peaks valmima lähima 10-15 aastaga, ehitiste kõrgus ei ületa 50 meetrit ning ehitiste alla jääv maa-ala kompenseeritakse "roheliste katustega".
Posted by Tommy at 17:29
Solar forest - päikesemets elektriautodele
http://puhaselu.blogspot.com/2009/09/solar-forest-paikesemets.html
Et üha rohkem inimesi saab aru keskkonnahoiu tähtsusest on loomulik ka see, et elektriautode arv erinevate riikide teedel üha kasvab.
Esialgu võib elektriauto tunduda küll rõõmsa ning "rohelise" sõiduvahendina, siis aga ollakse fakti ees, et autot on vaja laadida ning seistakse silmitsi uue probleemiga - elektritootmine saastab keskkonda.
Kui hakata uurima auto laadimiseks vajaliku elektrienergia tootmisega kaasnevat keskkonnasaastust peab kurvastusega tõdema, et nii mõneski riigis (nagu näiteks Eesti) ei pruugi elektriauto olla üldsegi keskkonnasäästlik. Kuigi sõidu ajal on CO2 emissioon NULL, võib sõltuvalt autost ja mudelist mõnigi elektriauto saastada laadimise näol keskkonda isegi rohkem, kui ökonoomne kesklassi pereauto.
Õnnelikud on need, kes elavad keskkonnast hoolivas ning tulevikku suunatud mõtlemisega riigis nagu näiteks Island või Taani, kus suurem osa elektrienergiast toodetakse "rohelistest" ning taastuvatest energiaallikatest, peamiselt fossilkütusest elektrit tootvates riikides jääb üle vaid nukralt ohata.
Või kas on ikka nii ?!
Dynamic City Foundationi eesistuja Neville Marse (Inglismaa) tuli välja ideega luua elektriautode laadimiseks nn. "päikesemetsad" või "pargid". Iga selles pargis asuv "puu" on varustatud fotoelementidega ning puu allosas on pistikud autode keskkonnasõbralikuks laadimiseks.
Posted by Tommy at 17:53 0 comments Links to this post
Et üha rohkem inimesi saab aru keskkonnahoiu tähtsusest on loomulik ka see, et elektriautode arv erinevate riikide teedel üha kasvab.
Esialgu võib elektriauto tunduda küll rõõmsa ning "rohelise" sõiduvahendina, siis aga ollakse fakti ees, et autot on vaja laadida ning seistakse silmitsi uue probleemiga - elektritootmine saastab keskkonda.
Kui hakata uurima auto laadimiseks vajaliku elektrienergia tootmisega kaasnevat keskkonnasaastust peab kurvastusega tõdema, et nii mõneski riigis (nagu näiteks Eesti) ei pruugi elektriauto olla üldsegi keskkonnasäästlik. Kuigi sõidu ajal on CO2 emissioon NULL, võib sõltuvalt autost ja mudelist mõnigi elektriauto saastada laadimise näol keskkonda isegi rohkem, kui ökonoomne kesklassi pereauto.
Õnnelikud on need, kes elavad keskkonnast hoolivas ning tulevikku suunatud mõtlemisega riigis nagu näiteks Island või Taani, kus suurem osa elektrienergiast toodetakse "rohelistest" ning taastuvatest energiaallikatest, peamiselt fossilkütusest elektrit tootvates riikides jääb üle vaid nukralt ohata.
Või kas on ikka nii ?!
Dynamic City Foundationi eesistuja Neville Marse (Inglismaa) tuli välja ideega luua elektriautode laadimiseks nn. "päikesemetsad" või "pargid". Iga selles pargis asuv "puu" on varustatud fotoelementidega ning puu allosas on pistikud autode keskkonnasõbralikuks laadimiseks.
Posted by Tommy at 17:53 0 comments Links to this post
Mõtted kommuunist kui ühisest maailmast
http://puhaselu.blogspot.com/2009/08/motted-kommuunist-kui-uhisest-maailmast.html
19 August 2009
Alustuseks kohe - ma ei kavatse siinkohal propageerida kommuunielu kui sellist.
Eestis on küll üksikuid ökokülasid või kommuune, kuid mina isiklikult ei tunne, et oleksin valmis elama tõelises kommuunis, nagu näiteks Tamera.
Samas - ma ei ole seda ka proovinud, seega never say never.
Tahaksin siinkohal rääkida oma mõtetest seoses osalise ühiselu või siis mõnes mõttes "minikommuuniga".
Mis asi on kommuun kui selline. Sina aitad mind, mina aitan Sind.
Lihtne, kas pole ?
Mina kasvatan köögivilju, Sina kasvatad lihakarja, mina annan Sulle köögivilju, Sina annad mulle liha vastu. Mõnes mõttes nagu naturaalmajandus.
Siiski - tahaks rääkida asja veelgi laiemast mõõtmest.
Mõõtmest, mis lahendaks meie elus päris palju probleeme ja mida mina nimetaksin inimlikuks, arvestavaks või siis Puhtaks Eluks.
See ei ole mitte midagi uut - meie vanaemad või vana-vanaemad/vanisad elasid sarnast elu. Isegi "nõuka ajal" toimis see süsteem kenasti. Miks mitte siis praegu.
Ma ei oska seda kõike detailselt lahti seletada, seega toon vaid mõned mõttekatked.
* ühes asutuses töötavad inimesed võiksid teha koostööd. Kui mina sõidan iga päev Sinu maja eest mööda, miks siis ei võiks ma ka Sind peale võtta, selle asemel, et me mõlemad tuleme tööle eraldi autodega ja saastame seeläbi oluliselt rohkem keskkonda.
* eelmainitud naturaalmajanduslik "vahetusteema" - mina kasvatan kodus tomateid, Sina aga oskad kududa või heegeldada. Miks me ei võiks oma oskusi vahetada ?
Oleme Katriga seda meetodit oma talu juures rakendanud - minul ei ole puude langetamiseks vajalikku tehinkat, aga mõnel tuttaval või sõbral on. Nemad tulevad meile appi puid langetama, meie aga tegime neile näiteks oma aia viljadest kooki !
Lase vaid mõttel lennata.
See toimib mis-iganes valdkonnas - lapsehoid, talu või koristustööd, transport.
Meil on talus vaja välja kaevata terve lauda täis sõnnikut. Jällegi - minul puudub tehnika, samas naaber võibolla ostab kasvuturvast sisse kalli raha eest. Tema kaevab mul oma kopaga sõnniku välja, mina annan talle osa sõnnikust tasuta. Kasu mõlemapoolne
Posted by Tommy at 23:25
19 August 2009
Alustuseks kohe - ma ei kavatse siinkohal propageerida kommuunielu kui sellist.
Eestis on küll üksikuid ökokülasid või kommuune, kuid mina isiklikult ei tunne, et oleksin valmis elama tõelises kommuunis, nagu näiteks Tamera.
Samas - ma ei ole seda ka proovinud, seega never say never.
Tahaksin siinkohal rääkida oma mõtetest seoses osalise ühiselu või siis mõnes mõttes "minikommuuniga".
Mis asi on kommuun kui selline. Sina aitad mind, mina aitan Sind.
Lihtne, kas pole ?
Mina kasvatan köögivilju, Sina kasvatad lihakarja, mina annan Sulle köögivilju, Sina annad mulle liha vastu. Mõnes mõttes nagu naturaalmajandus.
Siiski - tahaks rääkida asja veelgi laiemast mõõtmest.
Mõõtmest, mis lahendaks meie elus päris palju probleeme ja mida mina nimetaksin inimlikuks, arvestavaks või siis Puhtaks Eluks.
See ei ole mitte midagi uut - meie vanaemad või vana-vanaemad/vanisad elasid sarnast elu. Isegi "nõuka ajal" toimis see süsteem kenasti. Miks mitte siis praegu.
Ma ei oska seda kõike detailselt lahti seletada, seega toon vaid mõned mõttekatked.
* ühes asutuses töötavad inimesed võiksid teha koostööd. Kui mina sõidan iga päev Sinu maja eest mööda, miks siis ei võiks ma ka Sind peale võtta, selle asemel, et me mõlemad tuleme tööle eraldi autodega ja saastame seeläbi oluliselt rohkem keskkonda.
* eelmainitud naturaalmajanduslik "vahetusteema" - mina kasvatan kodus tomateid, Sina aga oskad kududa või heegeldada. Miks me ei võiks oma oskusi vahetada ?
Oleme Katriga seda meetodit oma talu juures rakendanud - minul ei ole puude langetamiseks vajalikku tehinkat, aga mõnel tuttaval või sõbral on. Nemad tulevad meile appi puid langetama, meie aga tegime neile näiteks oma aia viljadest kooki !
Lase vaid mõttel lennata.
See toimib mis-iganes valdkonnas - lapsehoid, talu või koristustööd, transport.
Meil on talus vaja välja kaevata terve lauda täis sõnnikut. Jällegi - minul puudub tehnika, samas naaber võibolla ostab kasvuturvast sisse kalli raha eest. Tema kaevab mul oma kopaga sõnniku välja, mina annan talle osa sõnnikust tasuta. Kasu mõlemapoolne
Posted by Tommy at 23:25
Rohelise elektri mullist
http://puhaselu.blogspot.com/2009_08_01_archive.html
Milline on aga meie rohelise energia tegelik seis tarbija seisukohast lähtudes ?
Eesti Energia pakub väidetavalt oma klientidele alates 2009 aasta märtsist alternatiivenergia kaubamärki "Roheline enerigia", mis nende väitel peaks olema maine- ja staatusetoode.
Oma kodulehel väidab Eesti Energia järgmist :
* Rohelise Energia ostjad tarbivad Eestis tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning soodustavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist.
Alates 2009. aasta märtsist saavad kõik Eesti Energia kliendid tarbida Rohelist Energiat kilovatt-tunni põhises arvestuses ja kogu nende tarbitav elektrikogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Klientidele müüdava elektri toodab Eesti Energia ise või ostab kokku teistelt taastuvenergia tootjatelt.
Suurema osa Rohelisest Energiast moodustab Eestis toodetud tuuleenergia, lisa tuleb siinsete hüdrojaamade toodangust.
Kohalike tootmisvõimsuste ootamatul vähenemisel kompenseeritakse puudujääki prügilagaasist toodetud või lähiriikidest imporditud taastuvenergiaga.
Elekter jõuab kliendini tavalise elektrivõrgu kaudu. Eesti Energia tagab elektrivõrgus igal ajahetkel vähemalt Rohelise Energia klientide tarbimismahule vastava hulga taastuvenergia olemasolu.
Kas see aga ka tegelikult on nii või müüakse lihtsalt "lollikestele" sedasama energiat kallima hinnaga ?
Helistasin Eesti Energia klienditelefonile ja uurisin väidetava rohelise energia kohta.
Küsisin järgmist :
* kas Eesti Energia "rohelise energia" paketi klient saab ka reaalselt lubatud taastuvenergiat ning milline on garantii, et ma selle uhke nime varjus lihtsalt tavaenergia ees rohkem ei maksa.
* Kui suure osa energiast saab "rohelise energia" paketi omanik TEGELIKULT rohelisest energiast.
Vastus oli minu jaoks jahmatav ning kurvastav (ümar ja demagoogiline jutt):
Lühidalt kokku võttes sai teada,et:
Rohelise energia pakett on "prestiizhi küsimus". See on mõeldud inimesele, kes on rohelise mõtlemisega ning vaatab tulevikku. Sellega toetab ta põhimõtteliselt rohelise energia tehnoloogia arendamist.
Kui hakkasin täpsemalt uurima, et kui palju siis selle paketi omanik praegu reaalselt "rohelist energiat" saab, selgus, et vist ei saagi. Põhimõtteliselt tarbid sa sama energiat, mida teised, aga maksad rohekm, sest roheline mõtlemine on "prestiizhne" ja "trendikas" ja näitab, et saa hoolid tulevikust.
Kui küsisin vastust Eesti Energia väite "kogu nende tarbitav elektrikogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest" kohta, ei osanud klienditeenindaja mulle midagi ütelda ning hakkas uuesti rääkima sisutut juttu teemal "prestiizhi küsimus" ning "tehnoloogia arendamine".
Palusin siis tal vastata veel küsimusele, kas Eest Energia seljuhul tegelikult petab kliente ja müüb neile väidetava rohelise energia nime all tavalist taastumatutest allikatest pärit enerigat, sain vastusesks : "no põhimõtteliselt võib jus eda ka nii vaadata, aga... " ja järgnes uuesti ümar jutt teemal "prestiizhi küsimus" ja "roheline mõtlemine".
Igatahes palusin oma kontakti edasi anda mõnele kompetentsemale inimesele, kes oskaks asju paremini seletada, praegune kokkuvõte on aga see, et tegelikult Eesti Energia ei müü rohelist energiat ja nöörib selle nime all lihtsalt inimestelt rohkem raha mingi hämara "tulevikus võtame kasutusele" deviisi all.
Mõned päevad hiljem võttis minuga ühendus Eesti Energia AS Rohelise Energia programmijuhiga (jätan viisakusest tema nime enda teda)
Toon siia temapoolsed väited :
Küsimuse peale, kas Rohelise energia paketi klient saab ka tegelikkuses "rohelist energiat" või on tegemist pigem ühisest "pajast" söömisega, vastas ta mulle järgmist :
V: "See võib nii olla, samas ei pruugi. Kindel on see, et RE kliendi jaoks anname me võrku taastuvenergiat. Teiste klientide jaoks koostatakse portfell vastavalt siseriiglikul ja riikidevahelisel turul olevale elektrienergiale. Muidugi jääb alati võimalus, et tavaklientide jaoks imporditav elekter pärineb ka mõnest taastuvenergia üksusest"
K: Siit loen välja väite, et Rohelise Kodu paketi omanik tarbib konkreetselt temale suunatud "vaid rohelist energiat" või siis "pigem rohelist energiat". Täpsustan oma küsimust : "Kas Rohelise Kodu ja tavalise Kodu paketi tarbijad tarbivad täpselt ühte ning samasugust "segaenergiat" ja erinevus on vaid tariifis või saavad Rohelise Kodu paketi omanikud tõesti vaid rohelist energiat:
V: "Erinevus on tariifis ja see erinevus tuleneb sellest, mida me teisest otsast sinna ühtsesse võrku selle kliendi jaoks anname."
Nagu ütlesin, me garanteerime, et niipalju kui RE kliendid elektrit tarbivad, nii palju me seda igal juhul ka võrku anname. Taastuvenergiat on meil võrreldes traditsiooniliste energialiikidega tõesti vähe aga siiski piisavalt, et katta senine RE klientuuri vajadus. Kui tuleb puudu, siis uusi kliente juurde ei võta ning olemasolevate vajadused katame puudujäägi korral impordiga mõne teise riigi taastuvtootmisüksusest.
Vot nii lihtsad või segased need lood ongi. Nagu oleks ja nagu ei oleks kah.
Posted by Tommy at 23:31 1 comments Links to this post
Rohelise elektrienergia mulli hävitab tasuta elekter!
Rohelise elektri müük on pesuhtehtne pettus!!!
Riigivõimude tasandil petetakse lihtrahvast väites,et tuulikud vajavad subsideerimist ja seepärast roheline energia on kallim.See on ilmselge vale sest vastupidi,tuul on ju tasuta ja peale tasuvusaja möödumist hakkab jooksma elekter tasuta!!!!
Tasuta elekter on meie majandusele oluline selle poolest,et see hävitab rohelise energeetika mulli, kinnisvara mulli,panganduse mulli,ja prahimajanduse mulli,ning igasuguseid muid mulle...
Milline on aga meie rohelise energia tegelik seis tarbija seisukohast lähtudes ?
Eesti Energia pakub väidetavalt oma klientidele alates 2009 aasta märtsist alternatiivenergia kaubamärki "Roheline enerigia", mis nende väitel peaks olema maine- ja staatusetoode.
Oma kodulehel väidab Eesti Energia järgmist :
* Rohelise Energia ostjad tarbivad Eestis tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning soodustavad taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist.
Alates 2009. aasta märtsist saavad kõik Eesti Energia kliendid tarbida Rohelist Energiat kilovatt-tunni põhises arvestuses ja kogu nende tarbitav elektrikogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Klientidele müüdava elektri toodab Eesti Energia ise või ostab kokku teistelt taastuvenergia tootjatelt.
Suurema osa Rohelisest Energiast moodustab Eestis toodetud tuuleenergia, lisa tuleb siinsete hüdrojaamade toodangust.
Kohalike tootmisvõimsuste ootamatul vähenemisel kompenseeritakse puudujääki prügilagaasist toodetud või lähiriikidest imporditud taastuvenergiaga.
Elekter jõuab kliendini tavalise elektrivõrgu kaudu. Eesti Energia tagab elektrivõrgus igal ajahetkel vähemalt Rohelise Energia klientide tarbimismahule vastava hulga taastuvenergia olemasolu.
Kas see aga ka tegelikult on nii või müüakse lihtsalt "lollikestele" sedasama energiat kallima hinnaga ?
Helistasin Eesti Energia klienditelefonile ja uurisin väidetava rohelise energia kohta.
Küsisin järgmist :
* kas Eesti Energia "rohelise energia" paketi klient saab ka reaalselt lubatud taastuvenergiat ning milline on garantii, et ma selle uhke nime varjus lihtsalt tavaenergia ees rohkem ei maksa.
* Kui suure osa energiast saab "rohelise energia" paketi omanik TEGELIKULT rohelisest energiast.
Vastus oli minu jaoks jahmatav ning kurvastav (ümar ja demagoogiline jutt):
Lühidalt kokku võttes sai teada,et:
Rohelise energia pakett on "prestiizhi küsimus". See on mõeldud inimesele, kes on rohelise mõtlemisega ning vaatab tulevikku. Sellega toetab ta põhimõtteliselt rohelise energia tehnoloogia arendamist.
Kui hakkasin täpsemalt uurima, et kui palju siis selle paketi omanik praegu reaalselt "rohelist energiat" saab, selgus, et vist ei saagi. Põhimõtteliselt tarbid sa sama energiat, mida teised, aga maksad rohekm, sest roheline mõtlemine on "prestiizhne" ja "trendikas" ja näitab, et saa hoolid tulevikust.
Kui küsisin vastust Eesti Energia väite "kogu nende tarbitav elektrikogus on toodetud taastuvatest energiaallikatest" kohta, ei osanud klienditeenindaja mulle midagi ütelda ning hakkas uuesti rääkima sisutut juttu teemal "prestiizhi küsimus" ning "tehnoloogia arendamine".
Palusin siis tal vastata veel küsimusele, kas Eest Energia seljuhul tegelikult petab kliente ja müüb neile väidetava rohelise energia nime all tavalist taastumatutest allikatest pärit enerigat, sain vastusesks : "no põhimõtteliselt võib jus eda ka nii vaadata, aga... " ja järgnes uuesti ümar jutt teemal "prestiizhi küsimus" ja "roheline mõtlemine".
Igatahes palusin oma kontakti edasi anda mõnele kompetentsemale inimesele, kes oskaks asju paremini seletada, praegune kokkuvõte on aga see, et tegelikult Eesti Energia ei müü rohelist energiat ja nöörib selle nime all lihtsalt inimestelt rohkem raha mingi hämara "tulevikus võtame kasutusele" deviisi all.
Mõned päevad hiljem võttis minuga ühendus Eesti Energia AS Rohelise Energia programmijuhiga (jätan viisakusest tema nime enda teda)
Toon siia temapoolsed väited :
Küsimuse peale, kas Rohelise energia paketi klient saab ka tegelikkuses "rohelist energiat" või on tegemist pigem ühisest "pajast" söömisega, vastas ta mulle järgmist :
V: "See võib nii olla, samas ei pruugi. Kindel on see, et RE kliendi jaoks anname me võrku taastuvenergiat. Teiste klientide jaoks koostatakse portfell vastavalt siseriiglikul ja riikidevahelisel turul olevale elektrienergiale. Muidugi jääb alati võimalus, et tavaklientide jaoks imporditav elekter pärineb ka mõnest taastuvenergia üksusest"
K: Siit loen välja väite, et Rohelise Kodu paketi omanik tarbib konkreetselt temale suunatud "vaid rohelist energiat" või siis "pigem rohelist energiat". Täpsustan oma küsimust : "Kas Rohelise Kodu ja tavalise Kodu paketi tarbijad tarbivad täpselt ühte ning samasugust "segaenergiat" ja erinevus on vaid tariifis või saavad Rohelise Kodu paketi omanikud tõesti vaid rohelist energiat:
V: "Erinevus on tariifis ja see erinevus tuleneb sellest, mida me teisest otsast sinna ühtsesse võrku selle kliendi jaoks anname."
Nagu ütlesin, me garanteerime, et niipalju kui RE kliendid elektrit tarbivad, nii palju me seda igal juhul ka võrku anname. Taastuvenergiat on meil võrreldes traditsiooniliste energialiikidega tõesti vähe aga siiski piisavalt, et katta senine RE klientuuri vajadus. Kui tuleb puudu, siis uusi kliente juurde ei võta ning olemasolevate vajadused katame puudujäägi korral impordiga mõne teise riigi taastuvtootmisüksusest.
Vot nii lihtsad või segased need lood ongi. Nagu oleks ja nagu ei oleks kah.
Posted by Tommy at 23:31 1 comments Links to this post
Rohelise elektrienergia mulli hävitab tasuta elekter!
Rohelise elektri müük on pesuhtehtne pettus!!!
Riigivõimude tasandil petetakse lihtrahvast väites,et tuulikud vajavad subsideerimist ja seepärast roheline energia on kallim.See on ilmselge vale sest vastupidi,tuul on ju tasuta ja peale tasuvusaja möödumist hakkab jooksma elekter tasuta!!!!
Tasuta elekter on meie majandusele oluline selle poolest,et see hävitab rohelise energeetika mulli, kinnisvara mulli,panganduse mulli,ja prahimajanduse mulli,ning igasuguseid muid mulle...
Toidulaud kui keemialabor
http://puhaselu.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00%2B02%3A00&updated-max=2010-01-01T00%3A00%3A00%2B02%3A00&max-results=50
Seda materjali kokku pannes avastasin, et sissekanne tuleb oluliselt pikem kui arvasin. Seda isegi peale mitmeid kärpimisi ning lühendamisi. Kui enam midagi ei ole välja jätta, on teema endiselt pikk ja päris palju oleks veel lisadagi. Seega varu aega ja kannatust, kuid arvan, et alljärgenv tasub lugemist.
Tommy
***
Vanasti oli lihtne - tervislik toitumine tähendas rohkem puu ja juurvilju ning vähem soolaseid ja rasvaseid toite.
Tänapäeval aga...
Keegi toitumisteadlane ütles kuldsed sõnad - tänapäevases toidus on nii palju keemiat, et toidupoed tuleks ümber nimetada keemiakauplusteks !
Eriti kurjaks teevad mind seejuures artikid, mis inimesi petavad ja lollitavad. Heaks näiteks on 12.11.2009 Postimehe tarbijaleheküljel ilmunud TTÜ toiduainete instituudi toiduteaduste õppetooli juhataja Raivo Vokk'i nime all avaldatud kirjutis, kus väidetakse järgmist :
"Inimestel ei maksaks karta tooteid, mis sisaldavad palju E-aineid, kuna tegelikult ei ole lisaained midagi hirmsat. Professor tõi ETV saates «Terevisioon» näite, et tähistuse E300 on jahuparendaja askorbiinhape, mille näol on tegemist vitamiin C-ga, toiduvärv E101 on aga tema sõnul vitamiin B2.
Tema sõnul on seaduse kohaselt tootjal õigus lisaained märgistada nii aine nimetuse, numbriga või ka mõlemaga ning seetõttu ei vasta tõele inimeste arusaam, et kui toote koostisosade loendis puuduvad E-d, siis pole toote valmistamisel kasutatud lisaaineid - näiteks tõi ta naatriumglutamaadi, mis on samuti lisaaine."
Ühtpidi on härra Raivo Vokk'il õigus - iga E aine ei tähenda kohe kahjulikku lisaainet, samas on artikli rõhuasetus äärmiselt väär ja süüdimatu, jättes mulje et pigem on E ained kahjutud.
VASTUPIDI !
Kui sama artikkel oleks ilmunud pealkirjaga "Vaata, mida Sinu toit TEGELIKULT sisaldab" või "Mitte kõik E ained ei ole ohutud", oleks asi olnud enam-vähem omal kohal.
Kas poleks lihtsam, kui ohutud "E ained" (sool, vitamiinid, jne ) oleksid märgitud nimetusena, ohtlikud lisaained (sünteetilised säilitus-, lõhna ja maitseained, jne) oleksid märgitd E tähisena ?
Ma arvan, et märgistus peaks olema tavainimesele lihtsasti ja üheselt mõistetav, praegune süsteem (õigemini süsteemitus) seda kindlasti ei ole.
Eriti ohtlikud on siinkohal igasugused pool- ja valmistooted.
Nii mõnegi "viineritootja" produktide sisaldust vaadates peaks iga vähegi mõtlev toitumisteadlane või arst nentima, et umbes 70 kg kaaluv terve meesterahvas ei tohiks ööpäevas süüa rohkem kui paar-kolm sellist viinerit !
Mis siis veel lastest rääkida...
Kõik kõrvalnähud ei pruugi kohe nähtavad ja "katsutavad "olla, kuid terviserisk on igaljuhul olemas ja raskemad kahjustused võivad jääda alles tulevikku.
Viimastel aastatel on üha enam päevakorda tõsunud laste diabeet, hüperaktiivsus, ülekaalulisus, agressiivsus ja närvilisus, keskendumisraskused, erinevad allergiad jne. Kõikide nende ja veel paljude probleemide põhjustajateks on lisaks kodukeemiale justnimelt erinevad ohtlikud lisaained meie toidus !
Kuidas tunda ära toitu, mida võiks pigem vältida ?
Esimene "rusikareegel" on kindlasti - kõiksuguseid erksavärvilisi jooke ja maiustusi tasuks vältida. Need sisaldavad enamasti kahjulikke värvaineid.
Sellest aga edaspidi.
Nüüd siis asjadest veidi lähemalt:
Kui magusa joogi pakendilt võib lugeda, et see on suhkruvaba, on selles järelikult kasutatud sünteetilisi magusaineid. Seljuhul vaata kindlasti, et magusainena ei oleks kasutatud aspartaami (kasutatakse ka nimetusi nutrasweet või E951) või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit (märgitakse ka nimedega high fructose corn syrup ehk HFCS, isoglükoos või glükoos/fruktoos). Neid leidub paljudes karastusjookides, närimiskummis, vitamiinitablettides, jogurtistes ja varjatud kujul isegi mõnes beebitoidus.
ASPARTAAM (E951) on otseses mõttes magus mürk.
See on ohtlikumaid aineid, mida toiduainetootjad kõigest hoolimata siiani agaralt kasutavad ning mille võiks liigitada kausta "raha paneb rattad käima".
Aspartaam avastati 1965 aastal USA´s "Searle Company" keemiku James Schlatteri poolt, kui ta katsetas mädapaisevastast ravimit.
Selle kasutamine seadustati aga alles 1981. aastal. Kaheksa aastat ei soostunud Ühendriikide ravimiamet aspartaami kasutamist lubama, kuna laborikatsetes esinesid loomadel krambid ja ajukasvajad.
Positiivne otsus suruti raskustega läbi kui presidendiks sai Reagan, kes oli "Searle Company" asutaja Gideon Searle´i hea sõber.
Kuni selle ajani aspartaami lubamisest keeldunud Ravimiameti juht vabastati ametist ning asendati keemiarelvade divisionis teeninud dr. Arthur Hull Hayes`ga (juhtis FDA´d 1981 - 1983) . Moodustati uus komisjon, mille otsus oli endiselt EI –aspartaamile, Reagani ja Searle survel tühistas Dr. Hayes komisjoni otsuse ning aspartaami võidukäik võis alata.
1993. aastal vastu võetud otsusega kiitis Ühendriikide ravimiamet heaks aspartaami kasutamise arvukates toiduainetes, mida kuumutatakse alati üle 30 kraadi, 1996. aastal kaotas ravimiamet kõik piirangud aspartaami kasutamiselt kõikides toiduainetes, sealhulgas kuumutatud ja küpsetatud toidus.
Seda vaatamata faktile, et ASPARTAAM ON TOIDULE LISATAVATEST AINETEST KÕIGE OHTLIKUM !!!
Näiteks oli aspartaam kunagi Pentagoni biorelvade nimekirjas, kuna on sobilik just masside mõjutamiseks.
Selle arvele on FDA kandnud ligemale 75% kõigist registreeritud tervisekahjustustest. Neist paljud on lõppenud surmaga.
Aspartaam põhjustab aeglast pikaajalist kahju neile, kellel ei teki kohest reaktsiooni ja kes ei ole seepärast sunnitud seda sisaldavate toiduainete kasutamisest loobuma. Selleks võib kuluda aasta, viis, 10 või 40 aastat, aga antud aine tarbimine tekitab organismis pöördumatud muutusi ja kahjustusi.
Lahesõja ajal katsetati aspartaami ka Ameerika enda sõdurite peal, tulemuseks nn Lahesõja sündroom, selle all kannatajaid on umbes 50 000.
Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist - aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Ehk siis tegemist on otseses mõttes keemilise mürkainega.
Komponentidest lähemalt:
Liiga palju aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse üleliia kaltsiumi. See käivitab ajurakke tapvate vabade radikaalide tekkimise.
Aspartaat on aminohape. Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas, see aga on ajule väga ohtlik. Eriti lastel, kelle loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole veel välja arenenud.
Enne kui aspartaadi kahjulike mõjuda välised sümptomid ilmnevad, on ca 75% vastava ajupiirkonna rakkudest juba hävitatud. Selle tagajärjel võivad ilmneda sellised haigused, nagu multiskleroos, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, hüpoklükeemia, dementsus, ajukahjustused ja neuroendokriinsed hälbed.
Ka teine aspartaami koostisosa - fenüülalaniin on ohtlik. See on aminohape, mida leidub ajus loomulikul viisil, kuid selle ülemäärane hulk ajus põhjustab seratoniini hulga vähenemist, mille tulemuseks on depressioon või skisofreenia. Halvimal juhul võib se lõppeda isegi surmaga.
Kolmas aspartaami komponent - metanool - on surmav mürkaine, mis peaks meil kõigil sügavalt meeles olema Pärnumaal 2001 aastal toimunud metanooli tragöödia tõttu, kus 68 inimest suri ning 43 sai üliraskeid tervisekahjustusi.
Metanool eraldub aspartaamist peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga. Metanooli organismi imendumine kiireneb vaba metanooli seedimisel. Vaba metanool tekib aspartaamist, kui seda kuumutada üle 30 kraadi.
Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi.
Ohutu metanooli tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli !
Lisaks veel aspartaami kaasprodukt diketopiperatsiin, mis on otseselt vastutav ajukasvajate tekkimise puhul.
Ehk siis - aspartaam muutub meie organismis ohtlikeks kõrvaltoodeteks, millel puudub looduslik vastumürk. Tühi kõht võimendab tekitatavat kahju. Aspartaami koostisosad jõuavad otseselt ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid.
Varjamaks tavakasutaja eest aspartaami sisaldumist tootes, kasutavad paljud tootjad ka nimetust fenüülalaniin. See on koostisaine, mis sisladab ca 50% aspartaami.
Tõde aspartaami toksilisuse kohta on hoopis erinev sellest, mida selle tootja NutraSweet Company inimestele avaldada tahab. 1994. aasta veebruaris esitas Ühendriikide terviseteenistus ravimiametile nimekirja toiduainete negatiivsete kõrvalmõjude kohta. Aspartaami arvele langes üle 75 protsendi kõigist negatiivsetest kõrvallmõjudest. Ravimiamet ise on tunnistanud, et tegelikult teavitab ravimiametit toiduainetega seotud probleemidest vaid alla ühe protsendi neist, kes tegelikult probleemide all kannatab. Seega paisub registreeritud 10.000 kaebust tegelikult miljonini. Enamusel ohvritest ei ole aimugi, et paljude nende probleemide põhjus peitub aspartaamis.
Aspartaamiga seostavad kehalised reaktsioonid:
Ajukasvajad (kinnitatud loomkatsetel ), ajutine mälukaotus, artriit, astma ja astmaatilised reaktsioonid, depressioon, eriti tugevalt väljenduv janu või näljatunne, hingamisraskused, "hõljumistunne", iiveldus ja oksendamine, impotentsus, juuste väljalangemine, kaalutõus, kontsentreerumisvõime kaotus, krambid, krooniline köha, krooniline nõrkus, kumisemine kõrvus, kuulmise kaotus, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõnehäired (nn. "pehme keel"), larüngiit, lihasspasmid, liigesevalud, lööve, menstruaalprobleemid või muutused, migreen ja tõsised peavalud ( algasid kui hakati tarvitama aspartaami sisaldavaid toitaineid), allergilised reaktsioonid, nõgestõbi, üldine väsimus ja nõrkus, paanikahood, peapööritus, põletustunne silmades või kurgus, südame puperdamine, tahhükardia, tundetus või kõdistav tunne jäsemetes, tursed, vedelikupeetus, valud neelamisel, vastuvõtlikkus nakkustele, hüpoglükeemia või hüperglükeemia, ängistushood, kerge ärrituvus.
NB !
Kui te tarvitate aspartaami sisaldavaid tooteid ja teil esineb füüsilisi, vaimseid või nägemisprobleeme, tehke 60-päevane aspartaamipaus. Kui selle aja jooksul osa või kõik sümptomid kadusid, siis astuge samme, et see neurotoksiin turult minema saada.
****************************
Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup ehk HCFS.
Sageli aetakse segi HCFS´i segi fruktoosiga ning just sellest lähtuvad ka paljud "tulised" vaidlused.
Räägime asjad veidi täpsemalt lahti.
HFCS ( esineb ka nimetustena isoglükoos, glükoos/fruktoos, maisisiirup) ) leiutati 1957 aastal ning seda hakati laidalasemalt kasutama 1960´tel.
Keemiliselt väljendudes on HFCS 55% fruktoos, 40% dekstroos, ning 5% kõrgemaid sahhariide.
HFCS tootmiseks töödeldakse maisi, et saada sealt glükoos, seejärel muundatakse saadud glükoosi tööstuslikult toodetud ensüümi alfa-amülaasi abil, mille tulemusena tekivad polüsahhariidid.
Polüsahhariide omakorda töödeldakse ensüümiga, mis kannab nime glükomülaas, mis lõhub polüsahaariidid üksikuteks molekulideks.
Glükomülaasi, muideks, toodetakse mürgise hallitusseene (eritab mükotoksiine) Aspergillus abil.
Aspergillus rikub muuhulgas inimese immuunsüsteemi, võib tekitada vähki ning neerukahjustusi, on akuutselt mürgine maksale, ajule ja südamele. Võib tekitada DNA kahjustusi.
Suhkrumolekule töödeldakse veel omakorda kolmanda ensüümiga nimega glükoos-isomeraas ning viimaks omakorda vedel-kromatograafiaga (zeoliidi või kaltsiumisoolade abil).
On teada, et HFCS on seotud mitmete terviseprobleemidega (erinevad neeruhaigused), lisaks kasutatakse sageli tootmisel geneetiliselt muundatud maisi (pestitsiidid !)
Inimese organism ei talu suuremates kogustes fruktoosi ! Meie organismi eripäraks on see, et glükoosist ei saa tekkida "ületarbimist", samas fruktoosi osas puudub inimesel "kaitsemehhanism" ning kõik tarbitud fruktoos (HFCS) koguneb organismi.
Esiteks põhjustab see keharasvade kogunemist (ülekaalulisus),teiseks suure energiaülejäägi ehk lihtsamalt üteldes - HFCS põhjustab hüperaktiivsust, pealegi on uuringut tõestanud, et HFCS on üks tugevamaid diabeeditekitajaid ning võib muuta inimese organimi insuliinile residentseks !
Nagu ka aspartaami, võime HFCS'i leida igalt poolt - karastusjookides,saias, isegi kotletis ja kastmetest.
Viimase 15 aastaga on HFCS'i tarbimine suureenud 250% ja seetõttu haigestumine 2 tüübi diabeeti kasvanud 45%.
Kui kord kuus teed kooki ja kasutad paarkümmend grammi fruktoosi või tavalist lauasuhkrut, pole sul karta midagi. Kui saad oma suhkrud peamiselt köögiviljast ja puuviljast (fruktoos), on väga hea. Kui sinna lisandub igapäevaselt toiduainetes sisalduv peidetud HFCS, on tervisekahjud garanteeritud.
Miks üldse kasutatakse HFCS´i ?
Esiteks on see oluliselt odavam, kui teised suhkrud !
Teiseks - kui glükoosi puhul saadab organism inimesele hoiatussignaali - "rohkem ei mahu", siis fruktoosi puhul seda ei toimu. Nii on inimestele võimalik "sisse sööta" suuremaid toidukoguseid, seetõttu "armastavad" HFCS´i eriti justnimelt rämapstoidutootjad.
Inimene sööb ning joob rohkem kui organism tegelikult vajaks, mõne aja pärast on aga jällegi kerge "näljatunne". Tegemist on nii ütelda ebaeetilise tootmisega, mille eesmärk on inimese keha pettes panna inimene rohkem tarbima ning seeläbi suurendama oma kasumit.
***
ASOVÄRVID
Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatseid asorühmi (R-N=N-R') sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas toidutööstuses. Nimetus tuleneb prantsuskeelsest sõnast azote ('lämmastik').
Ehkki paljudes riikides on osade või kõikide asovärvide kasutamine keelatud, on Eestis neile otses mõttes "roheline tee". Meil on lubatud kasutada toidus 12 sünteetilist värvainet, sealhulgas asovärve.
Nii näiteks kasutatakse Eestis müüdavates siirupites ja mahlades sageli asovärve: E102, E122, E124, E129, E131, E151, samuti leiab asovärve erinevatest maiustustest, karastusjookidest, puuviljakonservidest, margariinist, aga ka lihast, kalast, juustust, ja isegi pagaritoodetest.
Kui mõni toiduaine on väga erksavärviline, siis on seda tõenäoliselt värvitud asovärviga.
Näiteks värvitakse sageli konservikirsse punase toiduvärviga, konservherneid ja -ube rohelise värviga (eelnevalt pleegitatakse neid veel kemikaalidega, et värv oleks püsiv ja erk), sageli värvitakse suitsuvorste punaseks ! Kõige rohkem leiab selmoel värvitud ja "ahvatlevamaks muudetud" tooteid nn. "odavatest riikidest" imporditud toodete seas.
Erinevate riikide seadusandlus sünteetiliste värvainete kasutamisel on erinev. Selle tulemusena on ühtedes riikides mitmed värvained keelatud kui kantserogeensed, teistes aga lubatud.
Näiteks asorubiin (E 122) on Euroopa Liidus lubatud, kuid USA-s ja Kanadas keelatud.
Rootsis ei ole maiustustes ja teistes lastele mõeldud toitudes lubatud kasutada asovärvaineid juba 80 ´st aastatest, samuti on asovärvid keelatud Leedus (jällegi mõtlen nukra irooniaga "eelista Eestimaist" peale)
Soomes on lubatud normid võrreldes Euroopa Liidu piirnormidega märkimisväärselt väiksemad.
Eestis on lubatud kasutada kompvekkides, jäätistes, marmelaadides, närimiskummides, tordikaunistustes ja limonaadides 12 sünteetilist värvainet, sh. ka asovärve.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 määruse nr 1333/2008 kohaselt tuleb Euroopa Liidus alates juulist 2010 toidule, mis sisaldab asovärve E110, E104, E122, E129, E102 või E124, lisada hoiatus "võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele".
Asovärvid olid oma olemuselt alguses tegelikult riidevärvid. Riidevärvid peavad jääma püsivasse seosesse kanga materjalidega. Kui süüa sama tüüpi toiduvärvi, siis võib see esmalt kinnituda juba suus ja siis söögitoru, mao ja sooleseina rakuseintel.
Verre imendudes võivad sellised toiduvärvid põhjusta nii allergilisi ülitundlikkusreaktsioone kui ka omada ka pahaloomulisi kasvajaid tekitavat kantserogeensust.
Kindlasti võivad sünteetilised toiduvärvid anda ootamatuid komplekse närvisüsteemi rakumembraanide ja valkudega, häirides närviimpulsi ülekannet ning suurendades ka nn ADHD (attention-deficit hyper-activity disorder) ehk tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse häire tugevnemise tõenäosust lastel.
Miks asovärve kasutatakse ?!
Nii veider kui see ka ei tundu, tahetakse nii anda toidule nn. "kaubanduslik välimus". Et liha oleks ikka ilus ja punane, juust kuldkollane ning lõhe ahvatlevalt "lõheroosa".
Ehk siis tegelikult just selline, nagu ta päriselt ei peaks olema. Põhimõtteliselt on tegemist "toidukosmeetikaga".
Kas tõesti on selle reklaamide kaudu meile pähe topitud "kaubandusliku libavälimuse" nimel mõtet seada ohtu enda või oma laste tervis ?
Enimlevinud asovärvid:
* Tartrasiin (E102) – kollane või punakas värvaine, mida kasutatakse näiteks karastusjookides, puuviljakonservides, maiustustes, salatikastmetes, jäätises, sinepis, jogurtis, marmelaadis, närimiskummis ning ravimite ja vitamiinide kapslites. Võib põhjustada nõgeslöövet ja allergilist nohu ja halvendab astmat, võib põhjustada lastel ärrituvust, keskendumishäireid, unehäireid ja hüperaktiivsust. Võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu.
Norras ja Austrias keelustatud.
* Kinoliinkollane (E104) – kasutatakse magustoitudes, kommides, jogurtites. Võib põhjustada allergilist löövet ning seedehäired, süvendab allergilisi turseid (angioödeem).
* Oranžkollane, päikeseloojangukollane (E110) - kasutatakse magustoitudes, saiakestes, kommides, marmelaadis, jogurtis. VÕib põhjustada löövet, nahaturset, seedehäireid, iiveldust.
* Asorubiin ehk karmoisiin (E122) – punane värv, mida kasutatakse karastusjookides, puuviljakonservides, saiakestes ja maiustustes. Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Soovitatakse vältida hüperaktiivsete laste puhul.
Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Norras keelatud.
* Amarant (E123) – punakaspruun värv, kasutatakse maiustustes, moosides, kondiitritoodetes, jäätistes. Tekitab allergiaid, nahaturset ja teisi tüüpilisi asovärvidel poolt põhjustatud ülitundlikkusnähtusid.
Ameerika Ühendriikides keelatud.
* Uuskošenill ehk erkpunane (E124) – punane asovärv. Kasutatakse keeksides, saiakestes, karastusjookides, puuviljakonservides. On väidetud, et omab kantserogeenset toimet.
Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Norras keelatud, kui kantserogeen.
* Punane 2G (E128) – punane asovärv, kasutatakse vorstides, keedetud lihast valmistatud toodetes, hamburgerites. Võib organismis tekitada toksilisi ühendeid, mis pärsivad hemoglobiini moodustumist. Väidetavalt kantserogeenne.
Keelustatud Iirimaal, Iisraelis, Kreekas, Austraalias, Austrias, Kanadas, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Norras, Malaisias.
* Võlupunane AC (E129) – Kasutatakse puuviljadest ja marjadest valmistatud magustoitudes, maiustustes ja jäätises, saiakestes ja hamburgerites.
Keelatud Taanis, Belgias,Prantsusmaal, Šveitsis .
* Patentsinine V (E131) – sinine värvaine, kasutatakse puuviljakonservides, jookides, maiustustes, võib tekitada ja võimendada allergilisi reaktsioone, tüüpilised ülitundlikkusreaktsioonid on naha punetus ja sügelemine, mis võivad ilmneda mõne minutiga. Harva võib esineda shokki, vererõhu langust ja hingamisraskusi.
Keelatud Ameerika Ühendriikides, Norras ja Austraalias.
* Briljantmust (E151) – must värvaine, mida kasutatakse maiustustes, kastmetes, mustas kalamarjas, jääties, sinepis. Tekitab allergiaid.
Keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Soomes, Norras.
* Pruun FK 4 (E154) – erinevates värvainetest koosnev pruun värv, mida kasutatakse kalatoodetes. Keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal, Jaapanis, Austrias, Austraalias, Soomes, Norras.
* Pruun HT (E155) – pruun asovärv, mida kasutatakse šokolaadimaitselistes magustoitudes, piimajookides, saiakestes, džemmides ja maiustustes. Keelatud Austrias, Ameerika Ühendriikides, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Norras.
* Litoolrubiin (E180) – punane asovärv, mida kasutatakse juustu kooriku värvimisel. Põhjustab tüüpilisi allergiareaktsioone.
NB !!!
Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed). Kuigi paljudes riikides keelatud, on enamik neist Eestis paraku endiselt lubatud:
* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150
* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252
* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625
* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965
Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks.
Lihtsam on vast meelde jätta ohutud E-ained, sest nende loetelu on oluliselt lühem:
* E140 ja E141 (klorofüllid)
* E153 (taimne süsi)
* E160-171 (karoteen, paprika ekstrakt jt looduslikud värvained)
* E260 (äädikhape)
* E270 (piimhape)
* E290 (süsinikdioksiid)
* E296 (õunhape)
* E300 (askorbiinhape)
* E322 (sojaubadest tehtud letsitiin)
* E406 (vetikatest valmistatud agar)
* E407 (vetikatest valmistatud karragenaan)
* E440 (puuviljadest toodetud pektiin)
* E500 (söögisooda)
Nii lühike see ohutute E-ainete nimekri ongi. Kõikide ülejäänud E ainete puhul võiks olla pigem ettevaatlik, eeltoodud ohtlike E-ainete loetelus olevaid E-ained tasuks aga vältida.
Jääb vaid üle kurvalt tõdeda, et toiduaineid ning nende ohutust puudutavate seaduste osas on Eestil veel väga palju tegemata ning pikk tee areneda ja kaunist üleskutset "eelista Eestimaist" varjutab paraku paljude tootjate "usinus" seda olukorda enda kasuks (ja meie inimeste tervise kahjuks) ära kasutada...
"Duellis" kvaliteet versus kvantiteet on meil kahjuks endiselt võidutsemas kvantiteet ning seda kohati vahendeid valimata. Või kuidas teisiti suhtuda ohtlikesse asovärvidesse meie marmelaadis ja lastele suunatud karastusjookides, transrasvadele shokolaadides jne.
(Foto dailymail.co.uk )
Posted by Tommy at 19:00 7 comments Links to this post
Labels: asovärvid, aspartaam, E-ained, fruktoos, HCFS, keemia, lisaained, säilitusained, toit
Seda materjali kokku pannes avastasin, et sissekanne tuleb oluliselt pikem kui arvasin. Seda isegi peale mitmeid kärpimisi ning lühendamisi. Kui enam midagi ei ole välja jätta, on teema endiselt pikk ja päris palju oleks veel lisadagi. Seega varu aega ja kannatust, kuid arvan, et alljärgenv tasub lugemist.
Tommy
***
Vanasti oli lihtne - tervislik toitumine tähendas rohkem puu ja juurvilju ning vähem soolaseid ja rasvaseid toite.
Tänapäeval aga...
Keegi toitumisteadlane ütles kuldsed sõnad - tänapäevases toidus on nii palju keemiat, et toidupoed tuleks ümber nimetada keemiakauplusteks !
Eriti kurjaks teevad mind seejuures artikid, mis inimesi petavad ja lollitavad. Heaks näiteks on 12.11.2009 Postimehe tarbijaleheküljel ilmunud TTÜ toiduainete instituudi toiduteaduste õppetooli juhataja Raivo Vokk'i nime all avaldatud kirjutis, kus väidetakse järgmist :
"Inimestel ei maksaks karta tooteid, mis sisaldavad palju E-aineid, kuna tegelikult ei ole lisaained midagi hirmsat. Professor tõi ETV saates «Terevisioon» näite, et tähistuse E300 on jahuparendaja askorbiinhape, mille näol on tegemist vitamiin C-ga, toiduvärv E101 on aga tema sõnul vitamiin B2.
Tema sõnul on seaduse kohaselt tootjal õigus lisaained märgistada nii aine nimetuse, numbriga või ka mõlemaga ning seetõttu ei vasta tõele inimeste arusaam, et kui toote koostisosade loendis puuduvad E-d, siis pole toote valmistamisel kasutatud lisaaineid - näiteks tõi ta naatriumglutamaadi, mis on samuti lisaaine."
Ühtpidi on härra Raivo Vokk'il õigus - iga E aine ei tähenda kohe kahjulikku lisaainet, samas on artikli rõhuasetus äärmiselt väär ja süüdimatu, jättes mulje et pigem on E ained kahjutud.
VASTUPIDI !
Kui sama artikkel oleks ilmunud pealkirjaga "Vaata, mida Sinu toit TEGELIKULT sisaldab" või "Mitte kõik E ained ei ole ohutud", oleks asi olnud enam-vähem omal kohal.
Kas poleks lihtsam, kui ohutud "E ained" (sool, vitamiinid, jne ) oleksid märgitud nimetusena, ohtlikud lisaained (sünteetilised säilitus-, lõhna ja maitseained, jne) oleksid märgitd E tähisena ?
Ma arvan, et märgistus peaks olema tavainimesele lihtsasti ja üheselt mõistetav, praegune süsteem (õigemini süsteemitus) seda kindlasti ei ole.
Eriti ohtlikud on siinkohal igasugused pool- ja valmistooted.
Nii mõnegi "viineritootja" produktide sisaldust vaadates peaks iga vähegi mõtlev toitumisteadlane või arst nentima, et umbes 70 kg kaaluv terve meesterahvas ei tohiks ööpäevas süüa rohkem kui paar-kolm sellist viinerit !
Mis siis veel lastest rääkida...
Kõik kõrvalnähud ei pruugi kohe nähtavad ja "katsutavad "olla, kuid terviserisk on igaljuhul olemas ja raskemad kahjustused võivad jääda alles tulevikku.
Viimastel aastatel on üha enam päevakorda tõsunud laste diabeet, hüperaktiivsus, ülekaalulisus, agressiivsus ja närvilisus, keskendumisraskused, erinevad allergiad jne. Kõikide nende ja veel paljude probleemide põhjustajateks on lisaks kodukeemiale justnimelt erinevad ohtlikud lisaained meie toidus !
Kuidas tunda ära toitu, mida võiks pigem vältida ?
Esimene "rusikareegel" on kindlasti - kõiksuguseid erksavärvilisi jooke ja maiustusi tasuks vältida. Need sisaldavad enamasti kahjulikke värvaineid.
Sellest aga edaspidi.
Nüüd siis asjadest veidi lähemalt:
Kui magusa joogi pakendilt võib lugeda, et see on suhkruvaba, on selles järelikult kasutatud sünteetilisi magusaineid. Seljuhul vaata kindlasti, et magusainena ei oleks kasutatud aspartaami (kasutatakse ka nimetusi nutrasweet või E951) või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit (märgitakse ka nimedega high fructose corn syrup ehk HFCS, isoglükoos või glükoos/fruktoos). Neid leidub paljudes karastusjookides, närimiskummis, vitamiinitablettides, jogurtistes ja varjatud kujul isegi mõnes beebitoidus.
ASPARTAAM (E951) on otseses mõttes magus mürk.
See on ohtlikumaid aineid, mida toiduainetootjad kõigest hoolimata siiani agaralt kasutavad ning mille võiks liigitada kausta "raha paneb rattad käima".
Aspartaam avastati 1965 aastal USA´s "Searle Company" keemiku James Schlatteri poolt, kui ta katsetas mädapaisevastast ravimit.
Selle kasutamine seadustati aga alles 1981. aastal. Kaheksa aastat ei soostunud Ühendriikide ravimiamet aspartaami kasutamist lubama, kuna laborikatsetes esinesid loomadel krambid ja ajukasvajad.
Positiivne otsus suruti raskustega läbi kui presidendiks sai Reagan, kes oli "Searle Company" asutaja Gideon Searle´i hea sõber.
Kuni selle ajani aspartaami lubamisest keeldunud Ravimiameti juht vabastati ametist ning asendati keemiarelvade divisionis teeninud dr. Arthur Hull Hayes`ga (juhtis FDA´d 1981 - 1983) . Moodustati uus komisjon, mille otsus oli endiselt EI –aspartaamile, Reagani ja Searle survel tühistas Dr. Hayes komisjoni otsuse ning aspartaami võidukäik võis alata.
1993. aastal vastu võetud otsusega kiitis Ühendriikide ravimiamet heaks aspartaami kasutamise arvukates toiduainetes, mida kuumutatakse alati üle 30 kraadi, 1996. aastal kaotas ravimiamet kõik piirangud aspartaami kasutamiselt kõikides toiduainetes, sealhulgas kuumutatud ja küpsetatud toidus.
Seda vaatamata faktile, et ASPARTAAM ON TOIDULE LISATAVATEST AINETEST KÕIGE OHTLIKUM !!!
Näiteks oli aspartaam kunagi Pentagoni biorelvade nimekirjas, kuna on sobilik just masside mõjutamiseks.
Selle arvele on FDA kandnud ligemale 75% kõigist registreeritud tervisekahjustustest. Neist paljud on lõppenud surmaga.
Aspartaam põhjustab aeglast pikaajalist kahju neile, kellel ei teki kohest reaktsiooni ja kes ei ole seepärast sunnitud seda sisaldavate toiduainete kasutamisest loobuma. Selleks võib kuluda aasta, viis, 10 või 40 aastat, aga antud aine tarbimine tekitab organismis pöördumatud muutusi ja kahjustusi.
Lahesõja ajal katsetati aspartaami ka Ameerika enda sõdurite peal, tulemuseks nn Lahesõja sündroom, selle all kannatajaid on umbes 50 000.
Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist - aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Ehk siis tegemist on otseses mõttes keemilise mürkainega.
Komponentidest lähemalt:
Liiga palju aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse üleliia kaltsiumi. See käivitab ajurakke tapvate vabade radikaalide tekkimise.
Aspartaat on aminohape. Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas, see aga on ajule väga ohtlik. Eriti lastel, kelle loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole veel välja arenenud.
Enne kui aspartaadi kahjulike mõjuda välised sümptomid ilmnevad, on ca 75% vastava ajupiirkonna rakkudest juba hävitatud. Selle tagajärjel võivad ilmneda sellised haigused, nagu multiskleroos, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, hüpoklükeemia, dementsus, ajukahjustused ja neuroendokriinsed hälbed.
Ka teine aspartaami koostisosa - fenüülalaniin on ohtlik. See on aminohape, mida leidub ajus loomulikul viisil, kuid selle ülemäärane hulk ajus põhjustab seratoniini hulga vähenemist, mille tulemuseks on depressioon või skisofreenia. Halvimal juhul võib se lõppeda isegi surmaga.
Kolmas aspartaami komponent - metanool - on surmav mürkaine, mis peaks meil kõigil sügavalt meeles olema Pärnumaal 2001 aastal toimunud metanooli tragöödia tõttu, kus 68 inimest suri ning 43 sai üliraskeid tervisekahjustusi.
Metanool eraldub aspartaamist peensooles, kui aspartaam puutub kokku kümotrüpsiini-nimelise ensüümiga. Metanooli organismi imendumine kiireneb vaba metanooli seedimisel. Vaba metanool tekib aspartaamist, kui seda kuumutada üle 30 kraadi.
Metanooli peetakse kumulatiivseks mürgiks, kuna enamus sellest jääb organismi.
Ohutu metanooli tarbimiskogus on 7,8 mg päevas, aga liitris aspartaamiga magustatud joogis on umbes 56 mg metanooli !
Lisaks veel aspartaami kaasprodukt diketopiperatsiin, mis on otseselt vastutav ajukasvajate tekkimise puhul.
Ehk siis - aspartaam muutub meie organismis ohtlikeks kõrvaltoodeteks, millel puudub looduslik vastumürk. Tühi kõht võimendab tekitatavat kahju. Aspartaami koostisosad jõuavad otseselt ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid.
Varjamaks tavakasutaja eest aspartaami sisaldumist tootes, kasutavad paljud tootjad ka nimetust fenüülalaniin. See on koostisaine, mis sisladab ca 50% aspartaami.
Tõde aspartaami toksilisuse kohta on hoopis erinev sellest, mida selle tootja NutraSweet Company inimestele avaldada tahab. 1994. aasta veebruaris esitas Ühendriikide terviseteenistus ravimiametile nimekirja toiduainete negatiivsete kõrvalmõjude kohta. Aspartaami arvele langes üle 75 protsendi kõigist negatiivsetest kõrvallmõjudest. Ravimiamet ise on tunnistanud, et tegelikult teavitab ravimiametit toiduainetega seotud probleemidest vaid alla ühe protsendi neist, kes tegelikult probleemide all kannatab. Seega paisub registreeritud 10.000 kaebust tegelikult miljonini. Enamusel ohvritest ei ole aimugi, et paljude nende probleemide põhjus peitub aspartaamis.
Aspartaamiga seostavad kehalised reaktsioonid:
Ajukasvajad (kinnitatud loomkatsetel ), ajutine mälukaotus, artriit, astma ja astmaatilised reaktsioonid, depressioon, eriti tugevalt väljenduv janu või näljatunne, hingamisraskused, "hõljumistunne", iiveldus ja oksendamine, impotentsus, juuste väljalangemine, kaalutõus, kontsentreerumisvõime kaotus, krambid, krooniline köha, krooniline nõrkus, kumisemine kõrvus, kuulmise kaotus, kõhulahtisus, kõhuvalu, kõnehäired (nn. "pehme keel"), larüngiit, lihasspasmid, liigesevalud, lööve, menstruaalprobleemid või muutused, migreen ja tõsised peavalud ( algasid kui hakati tarvitama aspartaami sisaldavaid toitaineid), allergilised reaktsioonid, nõgestõbi, üldine väsimus ja nõrkus, paanikahood, peapööritus, põletustunne silmades või kurgus, südame puperdamine, tahhükardia, tundetus või kõdistav tunne jäsemetes, tursed, vedelikupeetus, valud neelamisel, vastuvõtlikkus nakkustele, hüpoglükeemia või hüperglükeemia, ängistushood, kerge ärrituvus.
NB !
Kui te tarvitate aspartaami sisaldavaid tooteid ja teil esineb füüsilisi, vaimseid või nägemisprobleeme, tehke 60-päevane aspartaamipaus. Kui selle aja jooksul osa või kõik sümptomid kadusid, siis astuge samme, et see neurotoksiin turult minema saada.
****************************
Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup ehk HCFS.
Sageli aetakse segi HCFS´i segi fruktoosiga ning just sellest lähtuvad ka paljud "tulised" vaidlused.
Räägime asjad veidi täpsemalt lahti.
HFCS ( esineb ka nimetustena isoglükoos, glükoos/fruktoos, maisisiirup) ) leiutati 1957 aastal ning seda hakati laidalasemalt kasutama 1960´tel.
Keemiliselt väljendudes on HFCS 55% fruktoos, 40% dekstroos, ning 5% kõrgemaid sahhariide.
HFCS tootmiseks töödeldakse maisi, et saada sealt glükoos, seejärel muundatakse saadud glükoosi tööstuslikult toodetud ensüümi alfa-amülaasi abil, mille tulemusena tekivad polüsahhariidid.
Polüsahhariide omakorda töödeldakse ensüümiga, mis kannab nime glükomülaas, mis lõhub polüsahaariidid üksikuteks molekulideks.
Glükomülaasi, muideks, toodetakse mürgise hallitusseene (eritab mükotoksiine) Aspergillus abil.
Aspergillus rikub muuhulgas inimese immuunsüsteemi, võib tekitada vähki ning neerukahjustusi, on akuutselt mürgine maksale, ajule ja südamele. Võib tekitada DNA kahjustusi.
Suhkrumolekule töödeldakse veel omakorda kolmanda ensüümiga nimega glükoos-isomeraas ning viimaks omakorda vedel-kromatograafiaga (zeoliidi või kaltsiumisoolade abil).
On teada, et HFCS on seotud mitmete terviseprobleemidega (erinevad neeruhaigused), lisaks kasutatakse sageli tootmisel geneetiliselt muundatud maisi (pestitsiidid !)
Inimese organism ei talu suuremates kogustes fruktoosi ! Meie organismi eripäraks on see, et glükoosist ei saa tekkida "ületarbimist", samas fruktoosi osas puudub inimesel "kaitsemehhanism" ning kõik tarbitud fruktoos (HFCS) koguneb organismi.
Esiteks põhjustab see keharasvade kogunemist (ülekaalulisus),teiseks suure energiaülejäägi ehk lihtsamalt üteldes - HFCS põhjustab hüperaktiivsust, pealegi on uuringut tõestanud, et HFCS on üks tugevamaid diabeeditekitajaid ning võib muuta inimese organimi insuliinile residentseks !
Nagu ka aspartaami, võime HFCS'i leida igalt poolt - karastusjookides,saias, isegi kotletis ja kastmetest.
Viimase 15 aastaga on HFCS'i tarbimine suureenud 250% ja seetõttu haigestumine 2 tüübi diabeeti kasvanud 45%.
Kui kord kuus teed kooki ja kasutad paarkümmend grammi fruktoosi või tavalist lauasuhkrut, pole sul karta midagi. Kui saad oma suhkrud peamiselt köögiviljast ja puuviljast (fruktoos), on väga hea. Kui sinna lisandub igapäevaselt toiduainetes sisalduv peidetud HFCS, on tervisekahjud garanteeritud.
Miks üldse kasutatakse HFCS´i ?
Esiteks on see oluliselt odavam, kui teised suhkrud !
Teiseks - kui glükoosi puhul saadab organism inimesele hoiatussignaali - "rohkem ei mahu", siis fruktoosi puhul seda ei toimu. Nii on inimestele võimalik "sisse sööta" suuremaid toidukoguseid, seetõttu "armastavad" HFCS´i eriti justnimelt rämapstoidutootjad.
Inimene sööb ning joob rohkem kui organism tegelikult vajaks, mõne aja pärast on aga jällegi kerge "näljatunne". Tegemist on nii ütelda ebaeetilise tootmisega, mille eesmärk on inimese keha pettes panna inimene rohkem tarbima ning seeläbi suurendama oma kasumit.
***
ASOVÄRVID
Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatseid asorühmi (R-N=N-R') sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas toidutööstuses. Nimetus tuleneb prantsuskeelsest sõnast azote ('lämmastik').
Ehkki paljudes riikides on osade või kõikide asovärvide kasutamine keelatud, on Eestis neile otses mõttes "roheline tee". Meil on lubatud kasutada toidus 12 sünteetilist värvainet, sealhulgas asovärve.
Nii näiteks kasutatakse Eestis müüdavates siirupites ja mahlades sageli asovärve: E102, E122, E124, E129, E131, E151, samuti leiab asovärve erinevatest maiustustest, karastusjookidest, puuviljakonservidest, margariinist, aga ka lihast, kalast, juustust, ja isegi pagaritoodetest.
Kui mõni toiduaine on väga erksavärviline, siis on seda tõenäoliselt värvitud asovärviga.
Näiteks värvitakse sageli konservikirsse punase toiduvärviga, konservherneid ja -ube rohelise värviga (eelnevalt pleegitatakse neid veel kemikaalidega, et värv oleks püsiv ja erk), sageli värvitakse suitsuvorste punaseks ! Kõige rohkem leiab selmoel värvitud ja "ahvatlevamaks muudetud" tooteid nn. "odavatest riikidest" imporditud toodete seas.
Erinevate riikide seadusandlus sünteetiliste värvainete kasutamisel on erinev. Selle tulemusena on ühtedes riikides mitmed värvained keelatud kui kantserogeensed, teistes aga lubatud.
Näiteks asorubiin (E 122) on Euroopa Liidus lubatud, kuid USA-s ja Kanadas keelatud.
Rootsis ei ole maiustustes ja teistes lastele mõeldud toitudes lubatud kasutada asovärvaineid juba 80 ´st aastatest, samuti on asovärvid keelatud Leedus (jällegi mõtlen nukra irooniaga "eelista Eestimaist" peale)
Soomes on lubatud normid võrreldes Euroopa Liidu piirnormidega märkimisväärselt väiksemad.
Eestis on lubatud kasutada kompvekkides, jäätistes, marmelaadides, närimiskummides, tordikaunistustes ja limonaadides 12 sünteetilist värvainet, sh. ka asovärve.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 määruse nr 1333/2008 kohaselt tuleb Euroopa Liidus alates juulist 2010 toidule, mis sisaldab asovärve E110, E104, E122, E129, E102 või E124, lisada hoiatus "võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele".
Asovärvid olid oma olemuselt alguses tegelikult riidevärvid. Riidevärvid peavad jääma püsivasse seosesse kanga materjalidega. Kui süüa sama tüüpi toiduvärvi, siis võib see esmalt kinnituda juba suus ja siis söögitoru, mao ja sooleseina rakuseintel.
Verre imendudes võivad sellised toiduvärvid põhjusta nii allergilisi ülitundlikkusreaktsioone kui ka omada ka pahaloomulisi kasvajaid tekitavat kantserogeensust.
Kindlasti võivad sünteetilised toiduvärvid anda ootamatuid komplekse närvisüsteemi rakumembraanide ja valkudega, häirides närviimpulsi ülekannet ning suurendades ka nn ADHD (attention-deficit hyper-activity disorder) ehk tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse häire tugevnemise tõenäosust lastel.
Miks asovärve kasutatakse ?!
Nii veider kui see ka ei tundu, tahetakse nii anda toidule nn. "kaubanduslik välimus". Et liha oleks ikka ilus ja punane, juust kuldkollane ning lõhe ahvatlevalt "lõheroosa".
Ehk siis tegelikult just selline, nagu ta päriselt ei peaks olema. Põhimõtteliselt on tegemist "toidukosmeetikaga".
Kas tõesti on selle reklaamide kaudu meile pähe topitud "kaubandusliku libavälimuse" nimel mõtet seada ohtu enda või oma laste tervis ?
Enimlevinud asovärvid:
* Tartrasiin (E102) – kollane või punakas värvaine, mida kasutatakse näiteks karastusjookides, puuviljakonservides, maiustustes, salatikastmetes, jäätises, sinepis, jogurtis, marmelaadis, närimiskummis ning ravimite ja vitamiinide kapslites. Võib põhjustada nõgeslöövet ja allergilist nohu ja halvendab astmat, võib põhjustada lastel ärrituvust, keskendumishäireid, unehäireid ja hüperaktiivsust. Võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid, liigesevalu.
Norras ja Austrias keelustatud.
* Kinoliinkollane (E104) – kasutatakse magustoitudes, kommides, jogurtites. Võib põhjustada allergilist löövet ning seedehäired, süvendab allergilisi turseid (angioödeem).
* Oranžkollane, päikeseloojangukollane (E110) - kasutatakse magustoitudes, saiakestes, kommides, marmelaadis, jogurtis. VÕib põhjustada löövet, nahaturset, seedehäireid, iiveldust.
* Asorubiin ehk karmoisiin (E122) – punane värv, mida kasutatakse karastusjookides, puuviljakonservides, saiakestes ja maiustustes. Põhjustab asovärvidele tüüpilisi ülitundlikkusreaktsioone. Soovitatakse vältida hüperaktiivsete laste puhul.
Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Norras keelatud.
* Amarant (E123) – punakaspruun värv, kasutatakse maiustustes, moosides, kondiitritoodetes, jäätistes. Tekitab allergiaid, nahaturset ja teisi tüüpilisi asovärvidel poolt põhjustatud ülitundlikkusnähtusid.
Ameerika Ühendriikides keelatud.
* Uuskošenill ehk erkpunane (E124) – punane asovärv. Kasutatakse keeksides, saiakestes, karastusjookides, puuviljakonservides. On väidetud, et omab kantserogeenset toimet.
Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Norras keelatud, kui kantserogeen.
* Punane 2G (E128) – punane asovärv, kasutatakse vorstides, keedetud lihast valmistatud toodetes, hamburgerites. Võib organismis tekitada toksilisi ühendeid, mis pärsivad hemoglobiini moodustumist. Väidetavalt kantserogeenne.
Keelustatud Iirimaal, Iisraelis, Kreekas, Austraalias, Austrias, Kanadas, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Norras, Malaisias.
* Võlupunane AC (E129) – Kasutatakse puuviljadest ja marjadest valmistatud magustoitudes, maiustustes ja jäätises, saiakestes ja hamburgerites.
Keelatud Taanis, Belgias,Prantsusmaal, Šveitsis .
* Patentsinine V (E131) – sinine värvaine, kasutatakse puuviljakonservides, jookides, maiustustes, võib tekitada ja võimendada allergilisi reaktsioone, tüüpilised ülitundlikkusreaktsioonid on naha punetus ja sügelemine, mis võivad ilmneda mõne minutiga. Harva võib esineda shokki, vererõhu langust ja hingamisraskusi.
Keelatud Ameerika Ühendriikides, Norras ja Austraalias.
* Briljantmust (E151) – must värvaine, mida kasutatakse maiustustes, kastmetes, mustas kalamarjas, jääties, sinepis. Tekitab allergiaid.
Keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Soomes, Norras.
* Pruun FK 4 (E154) – erinevates värvainetest koosnev pruun värv, mida kasutatakse kalatoodetes. Keelatud Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal, Jaapanis, Austrias, Austraalias, Soomes, Norras.
* Pruun HT (E155) – pruun asovärv, mida kasutatakse šokolaadimaitselistes magustoitudes, piimajookides, saiakestes, džemmides ja maiustustes. Keelatud Austrias, Ameerika Ühendriikides, Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Norras.
* Litoolrubiin (E180) – punane asovärv, mida kasutatakse juustu kooriku värvimisel. Põhjustab tüüpilisi allergiareaktsioone.
NB !!!
Kõige ohtlikumad E-ained, millest tasuks suure kaarega mööda käia ning neid sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed). Kuigi paljudes riikides keelatud, on enamik neist Eestis paraku endiselt lubatud:
* värvained: E102, E104, E110, E120, E122 - 124, E127-129, E131-133, E142, E150
* konservandid (säilitusained): E200, E202, E210-219, E220, E239, E249-252, E280, E310-312, E320, E321, E249-252
* lõhna ja maitsetugevdajad: E510, E620-625
* magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965
Lisaaineid alates E620 ja edasi loetakse sõltuvust tekitavateks.
Lihtsam on vast meelde jätta ohutud E-ained, sest nende loetelu on oluliselt lühem:
* E140 ja E141 (klorofüllid)
* E153 (taimne süsi)
* E160-171 (karoteen, paprika ekstrakt jt looduslikud värvained)
* E260 (äädikhape)
* E270 (piimhape)
* E290 (süsinikdioksiid)
* E296 (õunhape)
* E300 (askorbiinhape)
* E322 (sojaubadest tehtud letsitiin)
* E406 (vetikatest valmistatud agar)
* E407 (vetikatest valmistatud karragenaan)
* E440 (puuviljadest toodetud pektiin)
* E500 (söögisooda)
Nii lühike see ohutute E-ainete nimekri ongi. Kõikide ülejäänud E ainete puhul võiks olla pigem ettevaatlik, eeltoodud ohtlike E-ainete loetelus olevaid E-ained tasuks aga vältida.
Jääb vaid üle kurvalt tõdeda, et toiduaineid ning nende ohutust puudutavate seaduste osas on Eestil veel väga palju tegemata ning pikk tee areneda ja kaunist üleskutset "eelista Eestimaist" varjutab paraku paljude tootjate "usinus" seda olukorda enda kasuks (ja meie inimeste tervise kahjuks) ära kasutada...
"Duellis" kvaliteet versus kvantiteet on meil kahjuks endiselt võidutsemas kvantiteet ning seda kohati vahendeid valimata. Või kuidas teisiti suhtuda ohtlikesse asovärvidesse meie marmelaadis ja lastele suunatud karastusjookides, transrasvadele shokolaadides jne.
(Foto dailymail.co.uk )
Posted by Tommy at 19:00 7 comments Links to this post
Labels: asovärvid, aspartaam, E-ained, fruktoos, HCFS, keemia, lisaained, säilitusained, toit
Lugemissoovitus Täna hommikul satuus mulle kätte raamat pealkirjaga "Vaktsineerimise alternatiivid".
http://puhaselu.blogspot.com/2010/03/lugemissoovitus.html
08 March 2010
Lugemissoovitus
Täna hommikul satuus mulle kätte raamat pealkirjaga "Vaktsineerimise alternatiivid". Et tegemist päevakohase ja palju vaidlust tekitanud teemaga, soovitaks inimestel see raamat läbi lugeda, et oma silmaringi avardada. Meedia kajastab pigem teemat vaatevinklist "vaktsineerimise poolt ja vastu", see raamat aga näitab, et on olemas ka alternatiive.
Raamatu tutuvustus ütleb:
"See raamat ei proovi muuta lugeja senist seisukohta vaktsiinide vajalikkusest, vaid annab teada looduslikest ja turvalistest alternatiividest. See info on vajalik kõigile lapsevanematele, kellel keerlevad peas küsimus "kas vaktsineedrida oma last või mitte ?", "kas vaktsineerimine on ohutu või ohtlik ?", "kas vaktsineerimisel on olemas ka looduslikke alternatiive ?".
Raamatus käsitletavad teemad :
* kuidas vaktsiinid organismis toimivad
* vaktsiinide koostis ja ohtlikud lisandid
* vaktsineerimise kõrvalmõjudest ja ohtudest
* oma õigusest otsustada
* immuunsüsteemi tugevdamine
* homöopaatilised ravimid
* vaktsineerimise alternatiivid
Apollos maksab see raamat kuni 25 märtsini 90 EEK (tavahind 129)
Posted by Tommy at 07:19
08 March 2010
Lugemissoovitus
Täna hommikul satuus mulle kätte raamat pealkirjaga "Vaktsineerimise alternatiivid". Et tegemist päevakohase ja palju vaidlust tekitanud teemaga, soovitaks inimestel see raamat läbi lugeda, et oma silmaringi avardada. Meedia kajastab pigem teemat vaatevinklist "vaktsineerimise poolt ja vastu", see raamat aga näitab, et on olemas ka alternatiive.
Raamatu tutuvustus ütleb:
"See raamat ei proovi muuta lugeja senist seisukohta vaktsiinide vajalikkusest, vaid annab teada looduslikest ja turvalistest alternatiividest. See info on vajalik kõigile lapsevanematele, kellel keerlevad peas küsimus "kas vaktsineedrida oma last või mitte ?", "kas vaktsineerimine on ohutu või ohtlik ?", "kas vaktsineerimisel on olemas ka looduslikke alternatiive ?".
Raamatus käsitletavad teemad :
* kuidas vaktsiinid organismis toimivad
* vaktsiinide koostis ja ohtlikud lisandid
* vaktsineerimise kõrvalmõjudest ja ohtudest
* oma õigusest otsustada
* immuunsüsteemi tugevdamine
* homöopaatilised ravimid
* vaktsineerimise alternatiivid
Apollos maksab see raamat kuni 25 märtsini 90 EEK (tavahind 129)
Posted by Tommy at 07:19
Subscribe to:
Posts (Atom)