http://www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf

Joonis 1. Elektrienergiat toodeti 2007 aastal 12 188 GWh15
Elektrienergia toodang 2007. aastal kasvas ligi neljandiku võrra võrreldes 2006. aastaga. Toodangu
kasv tulenes suurenenud elektrienergia ekspordist. Kui 2006. aastal eksporditi elektrit suurusjärgus
1001 GWh, siis 2007. aastal eksporditi 2765 GWh elektrit. Ligi pool sellest liikus Estlink´i
merekaabli kaudu Põhjamaadesse ning väljavedu Lätti kasvas 1,5 korda.
Pidevalt on tõusnud elektrienergia tootmise kasv taastuvatest energiaallikatest. 2007. aastal töötas
Eestis 22 hüdroelektrijaama ning 14 tuuleelektrijaama. Aastal 2007 oli taastuvelektri toodangu
osakaal brutotarbimisest 1,75%. Aastaks 2010 valmivate uute taastuvelektri tootmise projektide
prognoositav toodang ületab tunduvalt seatud eesmärki - saavutada aastaks 2010 taastuvelektri
osakaaluks 5,1%. Taastuvenergia kasutamist elektri tootmisel soodustavad 2007. aasta alguses
jõustunud elektrituruseaduse muudatused, mis muuhulgas loovad uue õigusliku aluse
taastuvenergia tootjate ja koostootjate turuletuleku toetamiseks.
2007. aastal töötas Eestis 18 koostootmise printsiibil toimivat elektrijaama. „Energiabilanss 2007”
andmetel toodeti elektrit koostootmisrežiimis 10,2% brutotarbimisest (elektritarbimine ja
võrgukaod). 2007. aastal rakendunud koostootmise toetusskeemid on suurendanud ka uute
koostootmisjaamade rajamist, millest tulenevalt on ka koostootmise osakaal suurenemas.
Põlevkivienergia tootmise efektiivsuse tõstmiseks evitati keevkihttehnoloogial põhinevad
energiaplokid AS-is Narva Elektrijaamad, mis on vähendanud oluliselt keskkonnamõjusid -
võrreldes 2004. aastaga vähenes 2006. aastal summaarselt SO2 heitmed 20%, CO2 heitkoguste
hulk kütuse põletamisest 6,9%,.

http://www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf

d. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 217 toetab üldjoones taastuvatel
loodusressurssidel põhineva energia tootmise osakaalu kasvu. Eesti energiamajandus tuleb ümber
korraldada, eelisarendades ja toetades energiasäästlikku tegevust ja eelisarendades seda. Lähtudes
strateegia eesmärkidest on elektrimajanduse arengukavas kavandatud meetmed säästlike
elektritootmise viiside toetamiseks.

i. Energiatehnoloogia programm 2007-201312 määrab peamised prioriteedid
energiatehnoloogiate arendamisel Eestis. Prioriteetideks on uute peamiselt taastuvatel
energiaallikatel põhinevate tehnoloogiate arendamine ja põlevkivitehnoloogiate arendamine, mis
mõlemad mõjutavad otseselt elektrisektori arengut ning toetavad elektrimajanduse arengukava
eesmärke, meetmeid ja tegevusi.

Mis on tuulepark? http://www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf

tuulepark – mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga
ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam

Mis on taastuvenergia allikad ja taastuvelekter? http://www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf

taastuvad energiaallikad - vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee
puhastamisel eralduv gaas, bioenergia.
taastuvelekter - elektrienergia mittefossiilsetest allikatest s.o. tuule-, päikese-, laine-, hüdro- ja
hoovuste energia; maasoojus; bioenergia, prügila- ja reoveepuhastigaasid

Mis on elektrituulik? http://www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf

elektri tuulik - tuuleturbiinist, ajamist, generaatorist, juhtimissüsteemist ja tornist koosnev
süsteem, mis muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks

Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 http://www.mkm.ee/index.php?id=349364

http://www.mkm.ee/index.php?id=349364
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018

26. veebruari 2009 korraldusega nr 74 kiitis Vabariigi Valitsus heaks “Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018”.
Arengukava põhieesmärgiks järgnevatel aastatel on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus.

Elektrimajanduse arengukava näeb olulisema osana ette Eesti elektritootmise ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse koostootmist 300 MW-ni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega. Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. aastaks.

Elektrimajanduse arengukava raames kavandatakse rahastada tegevusi eeldatavalt kogusummas 17,5 miljardit krooni aastani 2018.

Siin on võimalik tutuda Eesti elektrimajanduse arengukavaga aastani 2018

Elektrimajanduse arengukava rakendusplaani eelnõuga

Keskkonnaameti hinnang keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandele 23.02.09

Elektrituru avamise seadus läbis esimese lugemise. http://www.4energia.ee/index.php/article/1115

Elektrituru avamise seadus läbis esimese lugemise. BNS, 25.11.09

TALLINN, 25. november, BNS - Muude teemade kõrval elektrituru avamist ja elektribörsi käivitamist sätestavad elektrituruseaduse täiendused läbisid kolmapäeval riigikogus esimese lugemise.

Kava järgi hakkavad suured tarbijad ostma elektrit turul kujuneva hinnaga. Samal ajal kaob suurtel tarbijatel õigus osta elektrit suletud turu ehk Konkurentsiameti poolt reguleeritud hinnaga.

Muudatused puudutavad ettevõtteid, kes tarbivad ühes tarbimiskohas rohkem kui kaks gigavatt-tundi aastas. Selliseid ettevõtteid on ligi 200 ja nad tarbivad üle 30 protsendi kogu Eestis tarbitavast elektrist.

Elektrituruseaduse muudatused on eeltingimuseks ka Eesti-Soome elektri merekaabli Estlink 2 Soome-poolse investeerimisotsuse tegemiseks.

Eelnõu näeb ette ka põhivõrguettevõtja eraldamise Eesti Energia kontsernist, aga ka tuulest toodetud elektrienergia toetatava koguse suurenemise kooskõlas elektrimajanduse arengukavas ette nähtud elektrituulikute koguvõimsusega.

Samuti on eelnõu eesmärgiks Eesti varustuskindluse tugevdamine ning uute põlevkivil töötavate tootmisseadmete ehitamise toetamine.
Tallinna toimetus, +372 610 8822, majandus@bns.ee

Baltic News Service