https://www.facebook.com/RobotexEstonia/?fref=ts
https://www.facebook.com/Eesti-Leiutaja-127081194027534/?fref=nf
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1712238625459290.1073741840.405390759477423&type=3
https://www.facebook.com/groups/1486534578278030/
Andro Roos
Talentidest ja "talentidest" - kas 100 aastaga on midagi muutunud?
Karl Parts kirjutab raamatus "Kas võit või surm" Vabjadussõjast ja sellest, kuidas Jürgens jamõnisada talumeest päästsid oma talendiga Petseri rinde ja rahva.
Sillameister Ed. Jürgens. Siin mõni rida sellest kuulsast sillameistrist. Mäletan, kui omalajal formeeriti soomusrongide divisjoni inseneriosakonda. Ei leitud kedagi, kes oleks võinud nii vastutusrikast ja tähtsat tööd oma õlule võtta, mida nõuti soomusrongide divisjoni tehniliselt korraldajalt. Prooviti paigutada sellele kohale mitut tegelikku inseneri, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Keegi ei kõlvanud. Katsetatavad osutusid kõik "valgekäe"-meesteks.
Mõnelgi neist oli esimeseks mureks, seada omale sisse korralik kabinett, kus oleks võidud härrana istuda ning jagada välja käske ja korraldusi.
Viimaks peatuti Jürgensi juures. Valik osutus kõigiti õigeks. Tehastesse, depoodesse, töökodadesse, igalepoole, kus häda ja tarvidus kõige suurem, ilmus ta kui keerub oma tulise mõõgaga. Selleks mõõgaks oli jõuküllus, hea tahe, kogemused tehnilisel alal, loomulik taip, suur püüe ja lõpuks suur kohusetunne ning isamaalisus.
Piusa raudteesild oli suurvee ja jää tõttu täiesti purunenud, Petseri rinnet varustada polnud enam võimalik. Tallinnast saadeti välja insenere ja teisi raudtee asjatundjaid. Nende arvamise järele võis silla uuesti üles ehitada kõige varem kolme nädala jooksul. See aeg oli meile aga liiga pikk. Ei oleks jatkunud väeosadel niikauaks ei toidumoona ega ka laskemoona.
Ilmus aga Jürgens Valgast 45 mehega Piusa silla juure ning algas kibe töö. Abiks mobiliseeriti veel ümbrusest mõnisada talumeest. Ööd kui päevad töötati tulise rutuga. Selline kiirtöö kestis viis päeva. Silla pikkus oli 15 sülda ja kõrgus 3,5. Veesügavus 2.5 sülda. Selle suure ja mehiselt juhatatud töö tulemuse oli see, et 18. aprillil kell 12 päeval esimene rong võis sõita üle uue silla.
Tänu divisjoni insener Jürgensile, oli nüüd kõigi Petseri-taguste vahvate väeosade seisukord lõplikult kindlustatud. Olgu sama õnnelik ja edurikas Ed. Jürgensi töö ka kaugel võõrsil, kuhu ta olude tõttu sunnitud on olnud otsima omale uut isamaad.
Ei saa salata, et paarikümne aastaga oleme jõudnud palju edasi, kuid võõraste spetside ja igasuguste võõrastest rahvustest "Wunderkindide" austamine ja kummardamine on meile lausa häbistav.
Kergel käel oleme annud neile ka riigiloonud vabadussõjalaste leivakoorukese (vabadussõjalastele tõotatud kohad).
Peremeheks saanud ori ei oska mõista õigust.
