Wednesday, October 22, 2014

Eesti erakonnad esindavad vene gaasi ja muid kütuse firmasid...

Eesti erakonnad ei hooli eesti rahvusest...neid huvitab vaid korruptsiooni raha mida neile antakse vene gaasi ja nafta rahade kasumist...
Kui leiduks vaid ainuski erakond mis hooliks eesti rahvusest siis see annaks eestlastele elektri tasuta...
Ajupesijad oma haiglases egoismis seostavad tasuta elektrit kommunismiga...kuid

Me võrdsustame iga uue idee kommunismi või diktatuuriga kuna meid on üles kasvatatud kartma seda mis on uus.

http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/04/me-vordsustame-iga-uue-idee-kommunismi.html

TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB KÕIGILE TÖÖD JA VÄÄRILIST PALKKA...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...                                                                    TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB IGA EESTLANE ELADA EESTIMAAL METSA SERVAL OMAS TAREKESES...

Eesti elektrituulikute ajalugu.
Juba eelmise sajandi kuldsetel kolmekümnendatel aastatel oli paljudes Eestimaa taludes kasutusel elektrituulikud ja neid toodeti Eesti elektroonika vabrikutes.
Kuna eesti talunikud  kasutasid elektrituulikuid siis neil oli elekter tasuta käes...
Aga siis tulid kommunistid,hävitasid Eesti riigi ja sundisid inimesi ostma elektrit...


http://www.ohtuleht.ee/454137


Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?


Einar Eiland, EMÜ majandusmagister 
30. november 2011, 06:57

Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
IRLi aseesimehe Eerik-Niiles Krossi firma on vahendusäri kaudu seotud Vene kütusefirmaga, mille vastu on kehtestatud majandussanktsioonid.
http://www.postimees.ee/2962867/tana-postimehes-rahvusliku-iidoli-peidus-pool

Kuidas ikkagi sattus Eerik-Niiles Kross Interpoli musta nimekirja? Veel enam – kui Venemaa jõumuskleid võib mõista, siis miks ei luba Krossi üle piiri USA? Millist nõu ja millistel eesmärkidel andis Kross lühiajaliselt endisele kaitseministrile, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhile Urmas Reinsalule? Küsimusi ja salapära on jamesbondilikult Mercedese musta sportautoga ringi sõitva Krossi ümber olnud alati.
Liialdamata Eesti rahvusliku iidoli ja aatemehe kuvandit kandva Krossi seni varjatud külg võib isegi jahmatada: veel sel kevadel, mil Ukraina kriis hoidis maailma pingul ja Eesti hindas (Krossiga eesotsas) oma julgeolekuohte, vahendas Kross läbi oma firma Trustcorp nüüdseks lääne sanktsioonide alla sattunud, Kremli kontrollitava Venemaa naftahiiu Rosneft ärihuve. Ei ole usutav, et Kross Vene firma taga olevatest jõududest ei teadnud. Rahvusriigi poliitika või business as usual?
Nädala eest tuli teade, kuidas Kremli lõa otsas olev Rosneft otsib pingsalt kontakte ja võimalusi Suurbritannia advokaatide seas, et hakata võitlema sanktsioonide vastu, mida lääs on ettevõttele kehtestanud. Nad panid oma kodulehele üles 28 miljoni USA dollari väärtusega hanketeate, mille käimalükkamiseks oleks just tarvis Suurbritannia litsentsiga advokaate.
Krossile kuuluvast Trustcorpist on erinevatel aegadel läbi käinud mitmete Eesti jõuametite endisi töötajaid, ja mitte kõige sõbralikumalt lahkunud. Erimeelsusi on tekitanud nii ebakorrektsed rahasuhted, aga vahest enamgi ehk see, et neile pole firma tegevus sobinud ja nad on pidanud seetõttu targemaks lahkuda.
Trustcorpi kontor asub Tallinna südalinnas, otse välisministeeriumi kõrval Rävala puiesteel. Firma teatab oma võimalikele klientidele, et nad pakuvad luurealast abi, samuti abi IT-lahenduste otsimisel ja poliitilises lobitöös. Aga mitte ainult. Trustcorp on Moskvas olnud sidemetes Rosnefti esindaja Viktor Smeritševskiga.
Kross ütleb: «Rosneftiga Trustcorpil suhted puuduvad.» Mõned ütleksid, et see on osav häma. Et seda võib võtta ka nii: kui otsest seost saab eitada, ei tähenda see, et tehingud Rosneftiga ei toimu läbi teiste temaga seotud isikute.
Postimehe usaldusväärsetel andmetel teevad Krossi juhtimisel äri- ja lobitööd kaks tema kontori töötajat. Äriplaan on lihtne: tuleb vahendada Rosnefti naftatoodete ostu-müügilepinguid Suurbritannia firmale Blue Oil, et teenida soliidset vahendustasu. Sama tehingu võimalust – lepingu vahendamine Rosneftiga – on otsitud ka ühe Hollandi firmaga.

Ettevõtjad on programmeeritud...

Ettevõtjaid ülikoolis programmeeritakse sedasi,et nad teeksid rahvale ajupesu...Ettevõtjad on programmeeritud tegema ajupesu selleks,et rahvas töötaks madala palga eest ...:

http://uudised.err.ee/v/majandus/442f87a0-3041-4551-9c7d-080862fe762e


Eesti ei saa jätkata palkade kunstlikult madalal hoidmise poliitikaga, sest inimesed hääletavad siis jalgadega ja lahkuvad Eestist, arvab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Fontes Palgakonsultatsioonid juhatuse liige Irja Rae rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et kõige kõrgemad palgad Eestis ulatuvad spetsialistide grupis 6000-8000, juhtidel aga 20 000 euroni. Tulemustasu on juhtidel kuni üks aastapalk, tavaliselt aga 4-6 kuupalka.

"Võib-olla nende palkade vastu ei saakski vaielda - kui on ametikohtade hindamine ja tööde hindamine, need on põhjendatud. Aga kui räägime seda, kui suurel hulgal eestlastest on palgad - ja ka haritud, ütleme nii, et ikkagi teatud oskust, haridust nõudvatel ametikohtadel on 500 eurot või 600 eurot brutopalk, siis selle taustal tundub, et ei ole Eestis just need palgasuhted - me ei saa konkreetselt öelda, et nendel ei ole õiglased, aga ütleme, et ebaõiglaselt madalad on väga suurel osal," rääkis TTÜ haldusjuhtimise magister ja majandusajakirjanik Kaire Uusen.

Kaire Uusen avaldas eilses Postimehes palju kõneainet tekitanud arvamusartikli "Õiglased palgad võiksid Eesti elus imet teha", kus ta tõdeb, et palkade taseme määramine töö sisu, keerukusaste ja vastutuse suuruse järgi ei ole kahjuks siiani ühiskonnas heakskiitu leidnud.

Irja Rae sõnul võtab õiglane palk arvesse tööks vajalikku kvalifikatsiooni, töö keerukust ja vastutust ning arvestab seda, kuidas turg selliseid töid tasustab. Hoopis teine küsimus on, kuidas inimene õiglast palka tajub. Õiglast palka ei saa siduda konkreetse numbriga, vaid see sõltub paljudest komponentidest. Ta nõustus Kaire Uuseniga, et Eesti probleem ei ole kõrged palgad, mida makstakse üksikutel ametikohtadel, vaid väga paljude väga madalad palgad.

Uuseni sõnul on hea näide parlamendiliikmete palgad, mis peaaegu kõikides Euroopa riikides on 1,5-2,5 keskmist palka.

"Siis tekib küsimus, miks Eestis on neljakordne see vahe keskmisega. Lihtsalt see küsimus, et kuidas saab meie palkade suhestatus olla selline? Millest see tuleneb?" küsis Uusen. Ta nentis, et teatud ametitegruppides või valdkondades ei ole palkades erilist ebaõiglust, kuid väga suures osas või sektorites on.

Irja Rae leidis, et proportsiooni muutes õpetajate palku tõsta ei saa, kuid õiglasem oleks, kui riigikogu liikmete palk oleks väiksem. Uusen kinnitas sama.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis, et maksu- ja tolliameti andmeil oli keskmine brutopalk möödunud aasta IV kvartalis 680 eurot, mediaanväljamakse aga 535 eurot (millest 50% palgatulu saajatest jäävad alla- ja 50% ülespoole). Väiksemad palgad on tema sõnul sageli ikkagi ametikohtadel, mis ei eelda väga kõrget kvalifikatsiooni ja haridust ning kuhu on tööjõudu lihtsam leida.

"Lähiaastatel on kindlasti näha, et tööjõukulud tõusevad. Eesti ei saa jätkata selle poliitikaga, et me hoiame kuidagi kunstlikult siin palgad madalad. Inimesed lihtsalt hääletavad jalgadega ja lahkuvad ära Eestist sellepeale. Osa selliseid firmasid lihtsalt pankrotistuvad. Nende kogu tootmine ja tegevus on nii ebaefektiivselt korraldatud, et nad ei kannata välja kulude tõusu. Teised firmad arenevad normaalselt. Nad panustavad seadmetesse, tehnoloogiasse, töö paremasse korraldamisse . Ja selle arvelt, kui suudetakse tööd paremini korraldada, peabki olema võimalik palku tõsta. Nii et väga lihtne loogika," rääkis Josing.

Irja Rae arvates on töötajal kõige lihtsam viis teada saada, kas talle makstakse õiglast palka, minna oma juhi juurde ja küsida, milliste printsiipide alusel on ettevõttes palgad kujundatud ja millega neid võrreldakse ning mida peab töötaja tegema, kui tahab palka juurde saada.
Toimetas
Heikki Aasaru

Friday, October 17, 2014

Wednesday, October 15, 2014

Eesti rahaloome on lapsekingades...

Maailma rahaloomest on juttu selles saates :



Mõtleme taas
2013-12-03

Kas pankade võlad on kõik alates eelmisest aastast tühised? Uskumatu lugu, kuid tasub kaasa mõelda. Poolkuu rubriik pühendub Igor Gräziniga küsimustele, mis puudutavad metseenlust kadunud asjade kastist. Saatejuht Andres Raid.




Eesti Veksli kasutamine on Eesti rahaloome ja lahendus peaaegu kõikidele Eesti probleemidele.

http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Yhistusaade&file=135-THL.mp3

Wednesday, October 8, 2014

Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik

https://www.facebook.com/varjupaik.jjts.ee

http://varjupaik.jjts.ee/

Eesti Veksli kasutamine on Eesti rahaloome ja lahendus peaaegu kõikidele Eesti probleemidele.

Maailma rahaloomest on juttu selles saates :



Mõtleme taas
2013-12-03

Kas pankade võlad on kõik alates eelmisest aastast tühised? Uskumatu lugu, kuid tasub kaasa mõelda. Poolkuu rubriik pühendub Igor Gräziniga küsimustele, mis puudutavad metseenlust kadunud asjade kastist. Saatejuht Andres Raid.


Eesti Veksli kasutamine on Eesti rahaloome ja lahendus peaaegu kõikidele Eesti probleemidele:

http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Yhistusaade&file=135-THL.mp3


Andro Roos Lõunatunnis
www.nommeraadio.ee/meedia/mp3/lounatund/2014-10-03-roos.mp3