Eesti ametiühingud tapavad asbestiga Eesti töömehi nagu kärbseid.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=298122&q=Lotila

Eesti töötaja on laisk ja hooletu
SAMI LOTILA ajakirjanik
01.10.2008 
Mis on Siim Kallasel ja tema vuntsidel ühist eestlase töökultuuriga? See selgub käesoleva loo lõpus...
Eestis saab tööd hästi koolitatud, kogemustega, välismaalgi töötanud ning korrektse ja puhta välimusega eesti mees, kes ei karda füüsilist tööd ja kelle palgasoov on mõistlik.Ah et sellist inimest polegi olemas?
Eestlased peavad endid osavateks ja usinateks töötegijateks, välismaal on arvamus aga vastupidine. Välismaal tuntakse eestlast pigem kui laiska, hooletut ja algatusvõimetut, kes saab oma tööga hakkama vaid siis, kui teda pidevalt jälgitakse ja nõustatakse.
Eestis veedetakse töökohal rohkem aega kui mujal Euroopas, ent tööviljakus on väiksem kui kuskil mujal. Lisaks laiskusele on eestlase häda kehv organiseerimisvõime.
Eriti avalikus sektoris on Eesti töökohad ikka veel pea sama organiseerimata kui nõukogudeaegne kolhoos. Muuseas, juhtide hulgas ongi palju endisi kolhoosipomosid.


Eestlane arvab ennast olevat väga ettevõtliku, tegelikult ta seda ei ole. Firmade loomises jääb eestlane Euroopa sabassörkijate hulka. Igasugune ettevõtluskoolitus puudub Eestis täiesti.
Tööjõud liigub üle Soome lahe ka edaspidi nii, et Eestist läheb Soome poole bussijuhte, koristajaid ja ehitajaid ning Soomest Eestisse juhttöötajaid ja spetsialiste.
Vähesed Soomes juhtivatele kohtadele tõusnud eestlased on peaaegu kõik naised. Eesti tööturg hülgab hea haridusega iseseisvad naised, Lääne-Euroopas võetakse nad ava-süli vastu.
Eesti väikesel tööturul jäetakse kasutamata teinegi jõuvaru: haritud, hästi koolitatud ja keeli oskavad venelased. Ellusuhtumiselt ja välimuse poolestki on venelane tihti rahvusvahelisem kui eestlane. Müügitööski on enesekindel vene inimene parem kui jäik eestlane.

Eesti päästavad venelased
Sellele vaatamata, et Eesti palgad on väikesed, on need konkurentsivõime mõttes juba liiga suured. Eesti töötegija on harva oma palka väärt. Soomlane või šveitslane teenib sama töö eest 3–5 korda rohkem, aga tema tootlikkus võib olla 5–6 korda parem.
Madalad maksud pole toonud Eestisse mitte ühtegi olulist välismaist investeeringut, küll aga väikesed tootmiskulud. Enam pole kulud Eestis väikesed.
Ka Soomes oli mõnda aega 1980ndatel arusaam, et majandus ja palgad võivad kasvada lõputult majakarpe ehitades ning särke ja selgi pestes. Aga ei või.
On vaja eksporditööstust, "korstnatööstust", mis toob riigile raha välismaalt.
Soomel eksporditööstust tol ajal õnneks juba oli, nagu Eestilgi. Soomel on veelgi, Eestil aga mitte enam.
Eesti läks 1990ndatel otse üle spekuleerimise ja võlarahadega toimivasse mullimajandusse, mis nüüd on lõhkemas. Kapitalismis ei kasva raha puu otsas, see on vaja välja teenida raske tööga. Eestlastel on viimane aeg ärgata, käärida käised üles ja hakata tööle.
Elanikke on Soomes neli korda rohkem kui Eestis, aga ekspordi väärtus on Soomel pea 10 korda suurem. Erinevus Soome kasuks kasvab järjekindlalt.
Tõsiseltvõetavat eksporditööstust on Eestis raske juurutada, sest tüüpiline eesti mees kardab tööstusetööd sama palju kui sõjaväeteenistust ja feminismi. Eesti võivadki majanduskriisist päästa vaid venelased, kes ei pelga tehaseid ja keda Eestis õnneks on veel palju.
Venekeelsel Ida-Virumaal on tööstuse traditsioon tugevam kui Tallinnas, ja Ida-Virumaal sünnibki tööstuses rohkem uusi töökohti kui Tallinnas. Neid rajavad sinna ka soomlased.
Kui Eestis kuskil lõhnab raha järele, siis on see Ida-Virumaal.
Kallas kaotas 10... aastat
Kutsekoolituse kvaliteet on Eestis ikka veel kohutavalt halb, paljudest reformidest hoolimata – või pigem nende tõttu.
Eesti juht seevastu on iseõppinud, ja tihti täitsa vales töökohas. Eriti avalikus sektoris on Eestis liiga palju juhte, kes ühendavad endas kehvi ametioskusi, madalat enesehinnangut ja halba töömoraali.
Eestis võib suure kultuuriasutuse juhiks olla miilits, kelle juhtimisoskused ja ka teadmised kultuurist on nullilähedased. Tööõhkkond on haige, tööjõu voolavus ülisuur, rahaasjad sassis. Tööaega kasutab juht, nagu Eestis kombeks, oma isikliku kinnisvaraäri ajamiseks.
Sõna "spetsialist" on Eesti tööturul väärtuse kaotanud. See, et kellegi tiitel on Eestis spetsialist, ei tähenda, et ta kindlasti on oma ala asjatundja. Näiteid leiab palju sotsiaal- ja tervisevaldkonnast.
Rohkem kui noori ja kogenematuid spetsialiste vajab Eesti ametiühinguid. Need võiksid teavitada töötajaid näiteks asbestist, mis tapab Eesti töömehi nagu kärbseid.
Töökogemus välismaal peaks olema kohustuslik kõikidel tähtsatel ja vastutusrikastel töökohtadel. Välismaal eestlane omandab ameti- ja suhtlemisoskusi, boonusena muutub tema välimuski esinduslikumaks.
Vaadake kas või Siim Kallast: ta näeb nüüd välja 10 aastat noorem kui enne Brüsselisse minekut. Isegi vuntsid on kikkis.
Dušši ja juuksurit pelgavat eesti meest ei võeta varsti tõsiselt isegi mitte Eesti tööturul.
Sami Lotila on Soome majandusajakirja Talouselämä korrespondent Tallinnas.