KAPO piraatplaatide müüjad Sadamarketis suudavad jätkata oma äri sellest hoolimata, et Tallinna politsei oma sõnades võitleb piraatluse vastu tõsiselt.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=301102&q=Lotila

Tallinn vajab meid, välismaalasi!
Sami Lotila, Tallinnas elav Soome ajakirjanik.
22.10.2008
Kas kõik eesti mehed on muslimid? Käin regulaarselt Kalev Spas ujumas ja minus on kummastust tekitanud eesti meeste komme istuda ujula saunas, ujumispüksid jalas. Teatavasti paljud muslimid ei võta end kunagi alasti teiste nähes.
Ei, eesti mehed pole muslimid, aga nad on väga häbelikud, vastas mulle naeratus näol, Kalev Spa töötaja.
Eesti ja Põhjamaade kultuuris on muidugi ka tähtsamaid erinevusi kui meeste suhtumine oma kehasse. Istumine saunas, püksid jalas, peegeldab siiski hästi eestlaste mitte-kõige-tugevamat enesehinnangut ja selle tagajärgi.
Eestlasele on tundmatu või võõras pigem ohuks ja potentsiaalseks vaenlaseks kui tulevaseks sõbraks ja võib-olla ka äripartneriks. Välismaalastel on raske luua eestlastega sõprussuhet.
Olen osalenud vähemalt tuhandel peol Tallinnas, kus meid, välismaalasi, ei kõneta õhtu jooksul mitte ükski kohalik. Kui keegi lõpuks tulebki rääkima, on esimene küsimus iga kord seesama: kui palju sa palka saad?

Mõnes mõttes on see loomulik, et eesti mees suhtub välismaalastesse kahtlustavalt. Sadu aastaid on Eestis ju räusanud välismaa sõdurid ja kaupmehed, kelle jaoks kohalikud mehed on olnud vaid orjad, tööjõud või kahuriliha. Või konkurendid eesti naiste südamete murdmisel.
Samadel ajaloolistel
põhjustel suhtub eesti naine välismaa meestesse leplikumalt. Eestlannadele on välismaine mees alati toonud paljuigatsetud valikuvõimaluse elukaaslast valides.
Välismaa mehe puhul eestlanna lepib ka mõningase vaesusega, aga eesti mehele ei andesta ta kunagi seda, et too pole miljonär.

Haridust ei väärtustata
Loov, innovatiivne ja edukas ühiskond on avatud ning tolerantne kõikide rasside, uskude ja seksuaalvähemuste suhtes. Sellest hoolimata, et paljudel eesti poliitikutel on raske seda uskuda, ei tee välismaalased ühiskonda nõrgemaks, vaid tugevdavad seda.
Eestlaste enda arvates on nad eelarvamustevabad, aga tegelikult on nad arad ja padukonservatiivsed ning mumifitseeruvad tihtipeale juba alla 30aastaselt.
Tõsi, Tallinnas on siiski leida ka innovatiivsust. Sadamarketi piraatplaatide müüjad suudavad jätkata oma äri sellest hoolimata, et Tallinna politsei oma sõnades võitleb piraatluse vastu tõsiselt.
Eesti-sugusel liliputmaal on täiesti võimatu olla edukas rahvusvahelises konkurentsis ilma välismaalaste tööpanuseta. Välismaalasi vajatakse Eestis uuringu- ja õpetustöös, ettevõtete tootearengus, müügi- ja marketingistrateegiate loomisel, aga ka teenindus- ja tootmistööl. Eesti rahvastik vananeb liiga kiiresti, et see suudaks ilma välisabita täita vabanevad ja vajalikud uued töökohad.
Välismaalased on ka venelased. Ilma koostööta oma naabri Venemaaga ei saa eestlaste plaanid transiitkoostööst hiinlastega kunagi tõeks.
Praegu veel on Tallinnas väga vähe ettevõtteid, mis suudavad pakkuda väljakutseid ja karjäärivõimalusi kõrgesti koolitatud välismaalastele. Eesti firmad on väikesed nagu nende pakutud palgadki. Ärikultuur on siinmail vähearenenud ega hinda head haridust. Eesti ministeeriumid ja avalik sektor võiks seda juba hakata väärtustama ja seeläbi olla eeskujuks ka teistele.
Pole juhus, et Eesti parim ettevõte Balti Laevaremonditehas on esivõitleja välistööjõu sissetoomises. BLRT on ka eelarvamustevabalt loonud ühisettevõtteid välisfirmadega. Kahju, et suur osa BLRTsse sisse toodud ukraina keevitajatest ei püsi Tallinnas eriti kaua, vaid liiguvad edasi põhja ja lääne poole.
Meeldiva elukohana on Tallinn sama arenenud nagu... Eesti armee löögivõimelise sõjaväena. Kui võrrelda Tallinna aastal 2008 ja 1993, on areng olnud kiire. Lääne-Euroopa pealinnadega ei saa Tallinna veel mitu aastakümmet siiski võrrelda.
Haritud ja nõudlikele välismaa naistele on Tallinna elama asumine ka sellepärast raske, et siit on neil peaaegu võimatu leida endale elukaaslast. Soovitan kaaslase ühes võtta.
Kodanikuühiskond ärkamas?
Arhitekt, kes soovis ehitada Kalamajja autobahni ja sulgeda jalakäijad maa-alusesse tunnelisse, võiks käia psühhiaatrilises ekspertiisis. Võimalik on ka see, et ta väljendas tallinlaste enamiku arusaama linnapildi arendamisest. See arusaam pole euroopalik.
Samal ajal kui Põhjamaades tähtsustatakse üheskoos tegemist, on Eesti äärmuskapitalistlik ühiskonnamudel vorminud kodanikest ükteisest hoolimatud üksikud hundid. Seetõttu olen ma viimastel nädalatel nutnud rõõmust, kui märkan märke kodanikuaktiivsuse ärkamisest Tallinnas Kalamajas. See linnaosa on praegu veel kohutavas seisus, aga selle kujundamist inimsõbralikuks elukeskkonnaks peab toetama.
Sellest hoolimata, et meid, välismaalasi, juba mingil määral töötabki Tallinnas, ei maksa meist paljud oma makse Eestisse. Mina ka maksan oma maksud Soome, sest ei aktsepti Eesti raiskavat halduskultuuri. Miks Tallinna-taoline vaene linn peab üleval linnavalitsust dubleerivaid linnaosavalitsusi ja nõunike armeed?
Kalev Spa saunas käib muide palju ka venelasi. Neid tunneb ära lahedate saunamütside järgi. Aga mille järgi tuntakse ära meid, soomlasi? Vastuseid ootan netikommentaarides.