Elektriline Hiina ime

http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/08/?headerID=1367
August 2008 / Tõnu Ojala

Kevadisel Tallinna Motorshow’l omaette stendiga debüteerinud Brilliance ei olnud sugugi ainus Hiina päritolu auto näitusel. Kes tabas vaadata näituse kaugematesse soppidesse, leidis sealt ühe Smart ForTwo välimusega, kuid BMW ninaga kahekohalise imesõiduki, mille kurioossusele lisas kõvasti vunki auto jõuallikas – tegu oli nimelt elektriautoga!

Kui nii Brilliance’e kui ka Premium Motorsi vahendusel Eestisse jõudnud Landwinde ja Shuanghuane võib Lääne-Euroopaski kohata, siis ZEV Smiley on väidetavalt unikaalne – Eesti olevat esialgu ainus paik Euroopas, kus sellised liikurid rattad maha saanud!
Seda üllatavam oli teada saada, et see imesõiduk on Eestis koguni arvel ning seega igati tänavakõlblik! Ja seda olukorras, kus meie ARK on püham kui paavst ise ning paljud firmad ja üksikisikud on kurja vaeva näinud, et oma autodele Eesti numbrimärke saada (mis siis, et analoogsed autod kuskil Saksamaal või Šveitsis rahumeeli liiguvad). Aga ZEV?
Disainilt esindab Smart ForTwo’d meenutav ZEV Smiley selgelt Hiina autotöösturite nn piraatlikku suunda. Võetakse ette mõni tuntud tootja sõiduk ning modifitseeritakse seda täpselt nii palju, et sarnasus „baasmudeliga” võimalikult palju säiliks, aga siiski päris sama autoga tegu ei oleks. Sel juhul hakkavad võimalikud kohtuasjad venima ja eks siis kunagi tulevikus näe, mis saab… Selliseid piraatautosid on tänapäeva Hiinas kümnete kaupa – mingil hetkel oli sealsete piraatide lemmik näiteks Honda CR-V, mille erinevaid kohalikke versioone loeti kokku kõvasti üle kümne.
Aga probleeme on olnud ka Smardiga – veel mullusel Frankfurdi autonäitusel blokeeris DaimlerChrysler ühe sellise imesõiduki esitluse, kuid praeguseks olevat see ikkagi juba Euroopasse imbunud.

No ei saa aru…
Meile on imbunud ka ZEV. Mingist kvaliteedist vähemalt konkreetse sõiduki juures rääkida ei saa. Mis siis, et tehas olevat sõnades igati koostööaldis ning lubab kohe-kohe muudatusi paremuse suunas – praegune auto meenutab küll pigem iseehitatud sõidukit ning see ehitaja ei ole kindlasti mitte Mati Leivategija tasemel (neil hiinlastel, kes ZEVi kokku panid, tasuks küll Hüüru meeste juurde õpipoisteks minna!).
Auto kokkupaneku taset näitab kas või see, kuidas kõikvõimalikud juhtmed täiesti lahtiselt juhi jalgade juures kulgevad. Hea, et juhtmed vähemalt isoleeritud on… Omaette küsimusi tekitab ka pea veerand pöörde ulatuses nihkes rooliratas ning asjaolu, et sama hästi kui uuel autol on ukselink juba puruks ning kaassõitja peab autost välja pääsemiseks esmalt akna alla laskma ja siis ukse väljastpoolt avama…
Mõne aasta eest konstateeris ühe Eestis eduka Jaapani autoesinduse müügimees, et ega „valge inimene jaapanlaste loogikast aru saa” (nimetades kliendile järjepanu põhjusi, miks konkreetses salongis väljas olnud autosid osta ei tasu). Jaapanlased jaapanlasteks, aga nendest hiinlastest, kes selle ZEVi kokku pannud, ei ole tõesti võimalik aru saada. Lasta müüki auto, kus juhtmed juhi jalgade juures lahtises pusas, pedaalid ebaloomulikus kohas, rool viltu ees, näidikuplokk seatud veidra nurga alla nii, et heledas valguses on igasugused näidud sama hästi kui nähtamatud! Hea küll, mõne asjaga võib harjuda ja osa asju ka hiljem korda teha, kas siinses müügiesinduses või hiljem ostja enese poolt – aga kas ei võiks kohe korralikult teha?

Ta liigub siiski!
Kolleegid Delfist võrdlesid ZEViga liiklemist mõne lõbustuspargi elektriautoga sõitmisega – seda täitsa õigusega. Mõnda aega on see ju tõesti päris huvitav, aga igapäevaseks liiklusvahendiks… No ma ei tea!
Sõitmise protsess on iseenesest lihtne. Käigukangi (ega käigukasti) ZEVil ei ole. Selle asemel on armatuurlauas nupp, mille asendist sõltub, kas auto hakkab gaasipedaalile vajutades liikuma ette- või tahapoole. Pole ka roolivõimendit, aga ega nii väikesel autol selle järgi otsest vajadust olegi.
Elektriauto peaks vähemalt teoorias vaikne olema. Mootor ongi, kuid see-eest teevad mehemoodi lärmi kõik muud kohad – veermik (Smiley on tagaveoline), ülekanded, millele lisanduvad kõikvõimalikud naginad-kolinad jne. Hea küll, et ZEVi päris maha mitte teha, tasub teada – elektriautodel tulebki arvestada sellega, et tänu vaiksele mootorile kostavad sisse ka sellised helid, mis muidu sisepõlemismootor summutaks. Aga siiski on selge, et heliisolatsiooni alal on ZEVil oi kui palju arenguruumi!
Akud teevad olematute mõõtmetega autohakatise üsna raskeks – ZEV kaalub pea tonni. Vedrustusest pole paraku suurt midagi rääkida ja juba väikesel kiirusel üle nn lamava politseiniku sõitmine tähendab kõva kolksatust ning peast käib läbi hirmusööst, ega auto nüüd ometi algosadeks lagune.
Smiley vahelduvvoolumootori võimsus – 6,5 kW – tundub esmapilgul olematu, kuid erinevalt sisepõlemismootorist suudab elektrimootor ka väga väikeste pöörete juures maksimaalse pöördemomendi saavutada ja sellega autot edasi vedada. Pöördemomenti suudab elektrimootor tagada väga suures pöörete vahemikus äärmiselt kõrge kasuteguriga, tagades ühtlase kiirenduse kuni kasvav õhu- ja veeretakistus peatab kiiruse kasvu.
Teine elektrimootori hea omadus on see, et ta kannatab päris hästi lühiajalist ülekoormust – loomulikult seda ka kasutatakse ja lühiajaliselt võib see välja anda tunduvalt suuremat võimsust kui on nominaalvõimsus (kuni neli korda rohkem). Näiteks konkreetsel autol võimaldab kontroller koormata 6,5 kW mootorit lühiajaliselt kuni 28 kW-ga
Paraku ei oska Smiley kinni püüda pidurdamisel vabanevat energiat – nii nagu seda teevad tänapäevased hübriidsõidukid.
Linna piires tööl käia ZEViga põhimõtteliselt siiski saab. Teoreetiliselt on läbisõit kuni 130 km (tegelikkuses siiski ca 80 km) ühe „tankimisega” autoga tööl käijatele enamasti piisav ning kui sõidetakse vaid kuni 50 km/h kiirusepiiranguga teedel, siis pole karta ka seda, et kaasliiklejatele väga jalgu jäädaks (üle 50 km/h ZEVi roolis naljalt kätte ei saa – ma polnud iial varem täisgaasiga Paldiski maanteel kimanud!).

On ka plusse!
Plusse on ZEVi-sugusel liikuril muidugi ka. Tallinna oludes saavad elektriautod tasuta parkida ja kui töökoht juhtub olema vanalinnas, siis säästaks 8tunnise tööpäevaga praeguste parkimistasude juures tõesti tervelt 572 krooni! Iseasi, kui paljud oma bensiiniliikureid sellistel tingimustel vanalinnas pargivad. Ja olukorras, kus bensiiniliitri hind läheneb 20 kroonile, on seegi mure elektriauto omanikule võõras. Loomulikult tahavad Smiley akud laadimist, kuid siin räägitakse hoopis teise suurusjärgu summadest – umbes paarisajast kroonist kuus.
Kui see kokkuhoiu jutt nüüd kelleski huvi auto vastu äratas, siis nüüd tuleb külm dušš. Tallinna Motorshow’l välja käidud hinnakirja kohaselt maksab ZEV Smiley ei vähem ega rohkem kui 169 000 krooni! Tõsi, lähemas tulevikus lubatakse ka odavamaid mudeleid – näiteks siis, kui praegu lisana paigaldatud gaasil töötav kütteseade odavama vastu vahetatakse.
Ja eks elektriautod olegi kallid. Ka ZEVi maaletoojad märgivad, et analoogse klassi bensiiniautoga võrreldes on Smiley Hiinaski oma 2-3 korda kallim. Mõned kuud tagasi kirjutasime TMis Norra elektriautost Th!nk, mis maksis koguni umbes 25 000 eurot ehk oma 400 000 krooni. Ja ehkki Th!nk ja Smiley on justkui eri planeetidelt, on selge, et vähemalt esialgu jäävad elektriautod eksootilisteks (ja seega ka kalliteks) mänguasjadeks.
ZEV Motorsi mehed on ise siiski optimistid, uskudes elektriautode suurde tulevikku. Kaugemas perspektiivis loodetakse koguni Eestis ise elektriautode tootmisega alustada – elame, näeme! Praegu aga ollakse kindlad, et kui Eesti teedele Smileysid juurde tekib, siis saavad ka nende hoolduse ja remondiga seonduvad probleemid (vähemalt selle auto põhjal võib kindel olla, et neid jätkub!) lahendatud. Tõsi, see töökoda, mis Smileydega tegelema hakkab, olevat seni tegelenud küll peamiselt pesumasinatega, aga mis seal vahet – kas elektrimootor ajab ringi pesumasina trumlit või auto rattaid!