Saturday, July 31, 2010

Iga eestlane on oluline

november 1st, 2006


"Hiislar," ütles ta mulle, "Miks peetakse mind mõnedes pere ringkondades väheväärtuslikuks? Ma olen sündinud eesti emast, aga ma ei pea käsust eriti rangelt kinni. Kas ma olen nüüd vähem väärtuslik eestlane?"
Nägin ta silmis valu, kui ta kordas valusaid sõnu ja tundsin ise kurbust. Püüdes teda lohutada ütlesin: "Püüa unustada, mis nad ütlesid. Sa ei ela seal ja sa ei käi nondes hiites. Õnneks elad sa palju mõistvamas kogukonnas."
"Aga" protestis ta õigustatult, "eesti rahvas on üks tervik ja kui mõned eestlased eraldavad end teistest, ei saa ma ju paljalt seepärast rahuneda, et see otseselt mind ei puuduta"
Ta sõnad puudutasid otse asja tuuma ja pidin tunnistama, tal oli õigus.
Me oleme üks rahvas, üks plokk, ja kui üks meist puudub, mõjutab see kogu tervikut. On tõde, et kõik eestlased peavad võrdsetel alustel järgima Maausku. Kuid on samavõrra tõde, et need, kes ei täielikult ei järgi Maausku- on täieõiguslikud ja võrdsed eesti kogukonna liikmed. Eelkõige on iga eestlane Jumala armastatud laps. Iga eestlane on valitud rahva osa, integreeritud tervikusse.
Diamonds – teemandid

Addold Mossin, võis seista tundide kaupa ja tervitada eestlasi igast eluvaldkonnast, kes teda vaata­ma tulid. Ta oli elatanud mees ja tal polnud enam noorusele omast jõudu, kui keegi küsis temalt: "Kas sa kunagi ei väsi?"
"Iga eestlane on kalliskivi," vastas hiislar. "Kalliskive kokku lugedes ei väsi."
Hiislari vastus tundus esma­pilgul pigem poleemiline kui praktiline. Kas tõesti iga eestlane on kalliskivi? Aga kuidas jääb kurjategijatega? Kuidas jääb tundetute, ülbete ja ennasttäis eestlastega? Kuidas jääb eestlastega, kes on täielikus teadmatuses Maausust? Tõde on, et hiislari ütlus ei ole poleemiline, vaid see on fakt.
Uku prohveteeris eesti rahvale, "This is the nation I have formed for [the service of] Myself. My praises they shall tell. See on rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud. Nad jutusta­vad minu kiidetavusest. Eesti­keelne tõlge on pisut teise rõhuga – Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest. (43:21)"
Missugune huvitav väide. Jumal valmistas eesti rahva Enese jaoks, Enese eesmärki­deks. Kuidas me siis teenime Jumala eesmärki? Võiks oletada, et me teenime Jumalat läbi palve, Maausu uurimise ja käsu järgimise.
Kuid prohvet ütleb: "Ei! See rahvas teenib mind isegi enne, kui ta laulab mulle kiitust!
Prohvet ei ütle, et Jumal valmistas eesti rahva nii, et see rahvas oleks võimekas laulma Temale kiitust. Ta ütleb, et eestlased valmistati Jumala jaoks. Punkt. See, et eestlased laulavad Jumalale kiitust, lisandub hiljem.

Seaduslike volituste andmine Kuningale

Ainuüksi ühe eestlase olemas­olu, isegi sellise eestlase olemasolu, kes ei palveta, ei uuri pühakirja ega järgi käsku, on tunnistus Jumala suurusest. Jumal on esmalt ja ennekõike meie Kunin­gas ja meie oleme esmalt ja ennekõike Ta alamad.
Kuningas ei saa valitseda, kui pole rahvast, keda ta võiks valitseda. Alamate olemasolu on eeldus, et Kuningas saab tõusta troonile. Isegi selline alam, kes ei kuuletu Kuninga seadusele on rahvuse liige ja annab oma panuse, et troon on seaduslik.

Igal rahvusel on oma kõr­gem klass ja tavakodanikud. Monarhia ei ole seadustatud, kui seda aktsepteerib vaid aadel­kond. Kogu rahvuse tunnustus – vaimulike, kõrgklassi ja tavako­da­nike oma- seadustab kunin­gavõimu. Iga kodanik, isegi kurjategija, seadustab Kuninga trooni.
Eestlastel on oma kõrgklass ja tavakodanikud. Õiged ja vagad, meie õpetajad ja targad, on kõrgklass. Kuid vagad üksi ei saa seadustada Kuninga valit­sust. Et olla Kuningas, vajab Jumal igat tavalist eestlast sama­palju kui Ta vajab vagasid eestlasi. Ta vajab seda, kes käsku ei järgi samapalju kui seda, kes käsku järgib. Üks eestlane ei ole teisest suurem. Kuninga jaoks on kõik võrdsed.
" See on rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud." Veel enne kui me laulame Temale kiitust, me seadustame Tema valitsust. Seda väelist eesmärki teenime me kõik võrdselt.

Me võime….ja peame

Eeltoodu ei vabasta meid Maausu ja käskudest. Eeltoodu ei õigusta käsu vähest järgimist osade eestlaste poolt. See lihtsalt tähendab, et ükski eestlane ei tohi alahinnata teist, ei päritolu, käsutäitmise ega kuuluvuse pärast, sest me täidame üliolu­list rolli.
Mõned estlased on üles kasvanud koos Maausuga. Teised kasvasid üles küll koos Maausuga kuid kahjuks jäid negatiivsete mõjude meelevalda ja pöördu­sid Maausust eemale. Viimased võivad ehk mõelda, et nad on nüüd lahutatud või võimetud tagasi pöörduma Maausu rajale, Jumalale kiituse laulmise rajale.
Loeme prohvetit, kes ütleb: "Nad hakkavad laulma minu kiidetavusest" Iga viimane kui eestlane on tähtis, iga viimane kui eestlane on ülioluline ja iga eestlane võib, peab ja hakkab laulma kiitust Jumalale.
Me oleme õnnelikud, et meile on kingitud eriline seisus. Me oleme õnnelikud, et meile on kingitud eestlase hing. Prohvet ütleb ka, et meil on potentsiaal ja kohustus toita oma hinge ja tuua see esile.
Me võime endast esile tuua parima. Veel rohkem me võime aidata teistest esile tuua pari­mat.
Me võime käsku järgivas eestlases tuua esile parima, kui õpetame neile kuidas suuren­dada nende armastust ja aus­tust kõikide eestlaste vastu. Me võime sekulaarsest eestlasest välja tuua parima, kui näitame neile tõelise Maausu ilu ja soojust.

Perekonnaks kokku liidetud

Seda eesmärki ei saa teos­ta­da lahkmeele ja usaldamatuse õhkkonnas. Me oleme kohusta­tud igale eestlasele lähenema armastuse ja lugupidamisega. Me peame igat eestlast kohtlema austusega, mida Jumala prints väärib. Me peame kalliks pida­ma igat eestlast, sest me kõik oleme Jumala lapsed. Me pea­me armastama igat eestlast, sest me oleme üks perekond. Me peame austama igat eestlast, sest igaühel meist on oluline roll meistri Jumala plaanis.
Lisaks Kuninga valitsuse seadustamisele on iga viimane kui eestlane elav tunnistus Jumala armastusest eesti rahva vastu ja tunnistus Tema väest, mis dikteerib ajaloo kulgu. Eesti rahva jätkuv eksistents on ajaloo üks suurimatest imedest. See kehtib eriti meie põlvkonna kohta, kes me oleme jumalate pojad ja tütred. Meie päevil ja meie ajal on iga elav ja kõndiv eestlane tunnis­tus Jumala suurusest ja armas­tusest. Selle tõsiasja tunnista­jaks olemine ei nõua Maausu järgimist. Seda tunnistab lihtsalt fakt, et me oleme olemas. Mitte ühelgi eestlasel pole õigust teise eestlasega lõpetada, sest kui lõpe­tame – viskame välja tunnistuse Jumalast.
On tõsi, et Maausk volitab patustajate avalikku häbistamist, et neid patust eemale hoida.
Kui eestlane teab, et ta patt tuuakse avalikkuse ette, ta kahetseb ja pöördub patust. Siiski, tohib Seaduse tõde vaid teatud tingimustel rakendada. Selle kirjutise sisse ei mahu kõik detailid, mida peab arvestama enne karistuse rakendamist. Olulisim on, et esmalt on kohus­tus rääkida patustajaga armas­tuse ja osavõtlikkusega.
Seadus käsib patustajaga rääkida korduvalt ja mitte kaota­da lootust pärast ühte või kahte katset. Seadus käsib kaasa haarata teisi, kellel võiks olla suurem autoriteet patustaja silmis. Kõige rohkem kohustab seadus ettevaatlikult arvesse võtma kõiki asjaolusid enne, kui isiklik fakt avalikustatakse.

No comments:

Post a Comment