http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=36589
Heinmetsad saavad kauaoodatud voolu
Teisipäev, 01. juuni 2010.
Eile oli Mati ja Helma Heinmetsa elus nii tähtis sündmus, et võttis perenaisel lausa silmad märjaks. Põhjuseks oli kraav, kuhu alustati elektrikaabli paigaldamist. Pärast 19 aastat ootamist saab Kiruma küla Nurme talu selleks jaanipäevaks voolu majja.
Kliki ja vaata suuremat pilti
Mati ja Helma Heinmets hoiavad käes elektri alajaama toitekaablit, mis pärast 19 aastat ootamist Kiruma külla lõpuks valguse toob. Foto: Irina Mägi
“Imelik tunne on,” ei leia Mati isegi sõnu, kuid Helma ei suuda emotsioone tagasi hoida, “vahepeal oli mul juba tunne, et ma ei oska enam rõõmustadagi, sest olen elektri puudumise pärast nii apaatseks ja tigedaks muutunud, kuid täna hommikul, kui kopp maasse löödi, tundsin küll, et uskumatu asi ja võtab silmad märjaks.”
Kuid vahepeal tundis pererahvas isegi hirmu.
“Me värisesime sellepärast, et elekter oli meile juba lubatud, aga tuli masuaeg ja meil tekkis hirm, et järsku antakse raha mujale,” kirjeldab Helma oma tundeid.
Mati aga läheb kuuri nurga juurde ja näitab täpselt kätte koha, kust nad peavad ise voolu majja tooma ning odav see lõbu pole. Kui Eesti riik maksab Heinmetsade voolu eest üle miljoni, siis pererahvas ise peab välja käima umbes 100 000 krooni.
“Liitumine on 32 000, siis veel kõik need tarvikud, installatsioon,” loetleb peremees ja käega üle põllu näidates ütleb muiates, “näe, kus minu raha paistab.” Raha all mõtleb Mati metsa.
“Läksin maamehe panka ehk metsa, tegin 1,5 hektaril lageraiet ja sain oma raha kätte,” selgitab Mati. “Täpselt arvestasime välja, kui palju vaja, ülearu ka ei tahtnud metsa maha võtta,“ täpsustab Helma ega jäta lisamata, ”me ei virise, oleme õnnelikud.”
“Kõige rohkem võidabki elektri tulekust emme,” teatab Mati. “Reedel tõime uue pealtlaetava pesumasina ja ostsime minu unistuste keraamilise pliidi ning nüüd saan vabalt kasutada ka õmblusmasinat,” loetleb Helma õhinal.
Veel esmaspäeva hommikul istus aga perenaine sauna ees, aku pealt töötav õmblusmasin ees, ja ajas kokku katteloore. “Küllap see oli minu viimane suurem töö niiviisi õmmelda,” arvab Helma.
Peremehel on aga hea meel sellest, et talvine aeg ei lähe enam raisku. “Pikal talvisel ajal ei saanud palju midagi teha ja nokitseda, ainult metsatööd,” kinnitab Mati, kellel peas juba valmis mõeldud tööd, mis kõik elektrilisi tööriistu ootavad.
“Uskumatu,” ütlevad Mati ja Helma veel kord nagu ühest suust, kui läheme vaatama kaevetööde algust. “Siia tuleb alajaam ja siit lähevad nad edasi Küdemanõmme Küdema Paatsa liini peale,” näitab Mati täpse koha kätte.
Firmal Empower AS, kes riigihanget täidab, on esmaspäeva lõunaks esimene 500-meetrine rull lahti keritud ja pererahvas vaatab kui võlutult musta looklevat kaablit maa sees. Sellestsamast alajaamast saavad soovi korral voolu ka teised ning küllap kulub vool ära Kiruma külaväljakulgi, mis just äsja Mustjala vallavolikogu otsusega munitsipaali saadud.
Seni pole elektri puudumine takistanud Heinmetsade lastel ja lastelastel kodus käia ja Mati ei usu, et nad kõik nüüd esimese hooga hirmsasti voolu laristama hakkavad.
“See on aga kindel, et selle aasta jaanipäeval ei pea me enam muusikat autoraadiost laskma, vaid saame kasutada muid võimalusi,” muheleb Mati.
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
Monday, May 31, 2010
Toomas-Hendrik Ilvese koht on vanglas trellide taga!
Miks lehed ei kirjuta presidendi poolt sooritatud kuriteost Eesti rahvuse vastu?
Selle pensioni ea tõstmise selgituses president ütles välja,et Eesti rahvus sureb välja...seega
President Toomas-Hendrik Ilves kuulutas välja Eesti rahvuse ligikaudse surma daatumi.Selles aktis on pahatahtlikkust ja on vastuolus meie põhiseadusega mille eesmärgiks on tagada meie rahvuse areng ja püsimajäämine.Kusjuures presidendi kantselei ainus ülesanne ongi tagada põhiseaduse täitmist...
Sellise presidendi koht on vanglas trellide taga!
Selle pensioni ea tõstmise selgituses president ütles välja,et Eesti rahvus sureb välja...seega
President Toomas-Hendrik Ilves kuulutas välja Eesti rahvuse ligikaudse surma daatumi.Selles aktis on pahatahtlikkust ja on vastuolus meie põhiseadusega mille eesmärgiks on tagada meie rahvuse areng ja püsimajäämine.Kusjuures presidendi kantselei ainus ülesanne ongi tagada põhiseaduse täitmist...
Sellise presidendi koht on vanglas trellide taga!
Tüdrukud,kui hakkate korraldama karskuspidusid siis leiate endile karsked poisid:)))
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=kommentaarid&artid=36603&sub=1
Saaremaa kodutütred naasid Ernakeselt võiduga
01.06.2010. Autor: Janne Nurmik
Nädalavahetusel Elvas toimunud kodutütarde vabariiklikul võistlusmatkal Ernake tulid Saaremaa kodutütred kuueteistkümne kaasvõistkonna ees kuldsele esikohale.
Minu kommentaar:
Tore on kui noored teevad sporti ja võistlevad,võistlusmatk on veel lisaks spordile ka eksootiline ala.
Kuid,tänasel päeval sõdu peetakse enamasti rahuaja tingimustes ja ilma sõda välja kuulutamata,isegi lehed sellest ei kirjuta...
Ilma püsside paugutamiseta okupeeritakse vaenlase maa panganduse,majanduse,kuritegevuse,ideoloogia,narkootikumide abil jne.
Kas kodutütred võiksid meie kodumaad kaitsta narkomaffia eest ja korraldada karskuspidusid?
Kui noored peavad karskuspidusid siis hoiduvad nad eemale ka narkootikumidest.
Esimeses Eesti Vabariigis olid au sees ja populaarsed karskuspeod aga tänasel päeval on Karskusselts korrumpeerunud,nende sponsoriks on Liviko...
Tüdrukud,kui hakkate korraldama karskuspidusid siis leiate endile karsked poisid:)))
Saaremaa kodutütred naasid Ernakeselt võiduga
01.06.2010. Autor: Janne Nurmik
Nädalavahetusel Elvas toimunud kodutütarde vabariiklikul võistlusmatkal Ernake tulid Saaremaa kodutütred kuueteistkümne kaasvõistkonna ees kuldsele esikohale.
Minu kommentaar:
Tore on kui noored teevad sporti ja võistlevad,võistlusmatk on veel lisaks spordile ka eksootiline ala.
Kuid,tänasel päeval sõdu peetakse enamasti rahuaja tingimustes ja ilma sõda välja kuulutamata,isegi lehed sellest ei kirjuta...
Ilma püsside paugutamiseta okupeeritakse vaenlase maa panganduse,majanduse,kuritegevuse,ideoloogia,narkootikumide abil jne.
Kas kodutütred võiksid meie kodumaad kaitsta narkomaffia eest ja korraldada karskuspidusid?
Kui noored peavad karskuspidusid siis hoiduvad nad eemale ka narkootikumidest.
Esimeses Eesti Vabariigis olid au sees ja populaarsed karskuspeod aga tänasel päeval on Karskusselts korrumpeerunud,nende sponsoriks on Liviko...
Tüdrukud,kui hakkate korraldama karskuspidusid siis leiate endile karsked poisid:)))
Miks on jäänud soiku tuulikute ehitamise traditsioon?
Teatavasti tuulikud on olnud saarte rahva uhkus ja au läbi aegade.Kedagi pole häirinud tuulikute müra ja pole nood olnud ohuks lindudele.
Miks on jäänud soiku tuulikute ehitamise traditsioon? Juba Esimeses Eesti Vabariigis ehitati elektrituulikuid ja paljudel talu õuedel olid omad elektrituulikud.
Miks saare rahvas ostab elektrit kui tuult on ju alati piisavalt???!!!
Elektrituuliku ehitamine pole keeruline,õpetus on siin:
www.scoraigwind.com
www.otherpower.com
Miks on jäänud soiku tuulikute ehitamise traditsioon? Juba Esimeses Eesti Vabariigis ehitati elektrituulikuid ja paljudel talu õuedel olid omad elektrituulikud.
Miks saare rahvas ostab elektrit kui tuult on ju alati piisavalt???!!!
Elektrituuliku ehitamine pole keeruline,õpetus on siin:
www.scoraigwind.com
www.otherpower.com
Nad tõstavad elektri hinda niikaua mil rahvas hakkab ise ehitama elektrituulikuid...
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=36588
Tänasest tõuseb elektri hind
Autor: MM
Teisipäev, 01. juuni 2010.
Konkurentsiamet kooskõlastas 1. märtsil Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgutasude tõusu alates 1. juunist keskmiselt kuus protsenti seoses põhivõrguettevõtja Elering OÜ ülekandeteenuse hinna kallinemisega.
Minu kommentaar:
1.Nad tõstavad elektri hinda niikaua mil rahvas hakkab ise ehitama elektrituulikuid...
www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
(1997 püsihindades 120 $).
Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a ligi 2,5 korda senisest enam.
2.Teatavasti tuulikud on olnud saarte rahva uhkus ja au läbi aegade.Kedagi pole häirinud tuulikute müra ja pole nood olnud ohuks lindudele.
Miks on jäänud soiku tuulikute ehitamise traditsioon? Juba Esimeses Eesti Vabariigis ehitati elektrituulikuid ja paljudel talu õuedel olid omad elektrituulikud.
Miks saare rahvas ostab elektrit kui tuult on ju alati piisavalt???!!!
Elektrituuliku ehitamine pole keeruline,õpetus on siin:
www.scoraigwind.com
www.otherpower.com
Tänasest tõuseb elektri hind
Autor: MM
Teisipäev, 01. juuni 2010.
Konkurentsiamet kooskõlastas 1. märtsil Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgutasude tõusu alates 1. juunist keskmiselt kuus protsenti seoses põhivõrguettevõtja Elering OÜ ülekandeteenuse hinna kallinemisega.
Minu kommentaar:
1.Nad tõstavad elektri hinda niikaua mil rahvas hakkab ise ehitama elektrituulikuid...
www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
(1997 püsihindades 120 $).
Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a ligi 2,5 korda senisest enam.
2.Teatavasti tuulikud on olnud saarte rahva uhkus ja au läbi aegade.Kedagi pole häirinud tuulikute müra ja pole nood olnud ohuks lindudele.
Miks on jäänud soiku tuulikute ehitamise traditsioon? Juba Esimeses Eesti Vabariigis ehitati elektrituulikuid ja paljudel talu õuedel olid omad elektrituulikud.
Miks saare rahvas ostab elektrit kui tuult on ju alati piisavalt???!!!
Elektrituuliku ehitamine pole keeruline,õpetus on siin:
www.scoraigwind.com
www.otherpower.com
Saturday, May 29, 2010
800 hj elektriauto koputab uksele
http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=31335665
800 hj elektriauto koputab uksele
28. mai 2010 15:30
Pole kahtlust, et Bugatti lahendaks elektriauto otse aadellikult
Bugatti
Kes sellise hullumeelse projekti ikka ette võtab kui mitte Bugatti ise. On ju Veyronil 1000 ja 1 hobujõudu, ent tulevik elektriajamite päralt. Palju latti alla lasta ei saa, samas on elektrimootorite vääne alati jalapärast ning minek W16 nelikturbomootorist ehk hirmutavamgi.
Volkswagenile kuuluva Bugatti insenerid olevat juba töötava prototüübigi valmis ehitanud, vahendab AutoExpress. Väändemomendiks on raskeveokite klassi kuuluv number – 2200 Nm!
Paraku on õhus ka võimalus, et tegu on eksperimentaalsõidukiga, mis jääbki eksperimentaalseks. Nagu ekstreemne platvorm, mil VW insenerid oma kõige hullumeelsemaid elektriautoideid katsetada saavad.
Teisalt on jälle raske uskuda, et Bugatti jätaks võimaluse kasutamata ning ei demonstreeriks end nö. rohelise, keskkonnasõbraliku ning saastevaba hüperauto käilakujuna. Esialgu maadeldakse igatahes probleemiga, kuidas kogu see meeletu vääne asfaldile taltsutada ning kuidas teha nii, et auto pardal olevad akud kõige selle juures vaid mõne minutiga tühjaks ei saaks.
800 hj elektriauto koputab uksele
28. mai 2010 15:30
Pole kahtlust, et Bugatti lahendaks elektriauto otse aadellikult
Bugatti
Kes sellise hullumeelse projekti ikka ette võtab kui mitte Bugatti ise. On ju Veyronil 1000 ja 1 hobujõudu, ent tulevik elektriajamite päralt. Palju latti alla lasta ei saa, samas on elektrimootorite vääne alati jalapärast ning minek W16 nelikturbomootorist ehk hirmutavamgi.
Volkswagenile kuuluva Bugatti insenerid olevat juba töötava prototüübigi valmis ehitanud, vahendab AutoExpress. Väändemomendiks on raskeveokite klassi kuuluv number – 2200 Nm!
Paraku on õhus ka võimalus, et tegu on eksperimentaalsõidukiga, mis jääbki eksperimentaalseks. Nagu ekstreemne platvorm, mil VW insenerid oma kõige hullumeelsemaid elektriautoideid katsetada saavad.
Teisalt on jälle raske uskuda, et Bugatti jätaks võimaluse kasutamata ning ei demonstreeriks end nö. rohelise, keskkonnasõbraliku ning saastevaba hüperauto käilakujuna. Esialgu maadeldakse igatahes probleemiga, kuidas kogu see meeletu vääne asfaldile taltsutada ning kuidas teha nii, et auto pardal olevad akud kõige selle juures vaid mõne minutiga tühjaks ei saaks.
Tuulevibratsioonidest saab genereerida energiat
http://forte.delfi.ee/news/teadus/tuulevibratsioonidest-saab-genereerida-energiat.d?id=31333615
www.fyysika.ee
28. mai 2010 13:44
Vibratsiooni-tuulepaneelid. Foto: Cornelli ülikool
Vibro-Wind Research Group töötab efektiivse ning odava meetodi kallal, mille eesmärgiks on muuta tuulevibratsioonid elektrienergiaks.
Tuuline ilm paneb liiklusmärgid värisema ning puulehed võbelema. Just selliseid vibratsioone kasutabki ära Cornelli uurimisgrupp, muutes need elektrienergiaks uut moodi energialadustamissüsteemi jaoks, vahendab Fyysika.ee.
Frank Moon’i juhitud Vibro-Wind Research Group töötab välja efektiivset ning odavate hoolduskuludega tuulevibratsioonide elektrienergiaks muutmise meetodit. Teadlaste arvates asuksid vibratsiooni-tuulepaneelid sarnaselt päikesepaneelidega just hoonete katustel, kus nood salvestaksid ka kõige pisematest tuuleiilidest saadud energiat.
Traditsiooniline tuulest energia ammutamine nõuab suurte, kallite turbiinide või tuuleveskite kasutamist. Vibratsiooni-tuule meetodi ülesehitus vajab vaid murdosa sellest ruumist ning maksab palju vähem.
"Turbiinide ja tuuleveskitega on see probleem, et need vajavad palju tühja ruumi ning peavad asuma linnast eemal, sest inimestele ei meeldi nende väljanägemine,” seletab Rona Banai, keemilise tehnika magister ning peamine üliõpilastest insener Vibro-Wind töögrupis.
Vibratsiooni-tuulepaneelide teokssaamine ei sõltu aga ainult inseneridest. Töörühmas on lisaks Kevin Pratt, arhitektuuri kaasprofessor ning Jamie Pelletier, arhitektuuri magister, kes töötavad disainiküsimuste kallal, kus eesmärgiga mõelda välja paneelide hoonetele kinnitamise viis.
Eelmisel semestril katsetasid tudengid prototüüpi, mis koosnes paneelist, millele olid kinnitatud vahtplasti tükkidest valmistatud ostsillaatorid. Katse seati üles Rhodes Hall’i katusele, loodeti tuulist ilma ning jälgiti igal ostsillaatori võnkel saadud energiahulka.
Kõige keerukam osa — mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks — viidi läbi kasutades piesoelektrilist muundurit, keraamilistest- või polümeermaterjalidest valmistatud seadet, mis pinge all kiirgab elektrone.
Banai on uurinud piesoelektrilistele muunduritele ka alternatiive, uurides elektromagnetiliste mähiste kasutamise võimalikkust. Lähiajal saab tal valmis raport, kus kirjas nii plussid kui miinused.
Moon’i sõnul pole tuulevibratsioonist energia ammutamine aga midagi uut, huvi sellesse on viimaste aastate jooksul kasvanud, seda eriti aladel nagu riigikaitse ja tsiviil-infrastruktuur. Näiteks ei peaks tuleviku sõdur kandma kaasas raskeid akusid või muud varustust, selle asemel genereeriksja ladustaks ta elektrienergiat lihtsalt kõndimise ajal. Või siis varustataks hooned ja sillad sensoritega, mis leiaksid üles tulekahjud ja muud õnnetused. Sensorid ise saaksid aga energiat tuule vibratsioonidest.
,,Me jätkame juba uuritud asja, kuid tahame seda laiendada uut tüüpi energia ammutamisviisiks,” sõnab Moon.
www.fyysika.ee
28. mai 2010 13:44
Vibratsiooni-tuulepaneelid. Foto: Cornelli ülikool
Vibro-Wind Research Group töötab efektiivse ning odava meetodi kallal, mille eesmärgiks on muuta tuulevibratsioonid elektrienergiaks.
Tuuline ilm paneb liiklusmärgid värisema ning puulehed võbelema. Just selliseid vibratsioone kasutabki ära Cornelli uurimisgrupp, muutes need elektrienergiaks uut moodi energialadustamissüsteemi jaoks, vahendab Fyysika.ee.
Frank Moon’i juhitud Vibro-Wind Research Group töötab välja efektiivset ning odavate hoolduskuludega tuulevibratsioonide elektrienergiaks muutmise meetodit. Teadlaste arvates asuksid vibratsiooni-tuulepaneelid sarnaselt päikesepaneelidega just hoonete katustel, kus nood salvestaksid ka kõige pisematest tuuleiilidest saadud energiat.
Traditsiooniline tuulest energia ammutamine nõuab suurte, kallite turbiinide või tuuleveskite kasutamist. Vibratsiooni-tuule meetodi ülesehitus vajab vaid murdosa sellest ruumist ning maksab palju vähem.
"Turbiinide ja tuuleveskitega on see probleem, et need vajavad palju tühja ruumi ning peavad asuma linnast eemal, sest inimestele ei meeldi nende väljanägemine,” seletab Rona Banai, keemilise tehnika magister ning peamine üliõpilastest insener Vibro-Wind töögrupis.
Vibratsiooni-tuulepaneelide teokssaamine ei sõltu aga ainult inseneridest. Töörühmas on lisaks Kevin Pratt, arhitektuuri kaasprofessor ning Jamie Pelletier, arhitektuuri magister, kes töötavad disainiküsimuste kallal, kus eesmärgiga mõelda välja paneelide hoonetele kinnitamise viis.
Eelmisel semestril katsetasid tudengid prototüüpi, mis koosnes paneelist, millele olid kinnitatud vahtplasti tükkidest valmistatud ostsillaatorid. Katse seati üles Rhodes Hall’i katusele, loodeti tuulist ilma ning jälgiti igal ostsillaatori võnkel saadud energiahulka.
Kõige keerukam osa — mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks — viidi läbi kasutades piesoelektrilist muundurit, keraamilistest- või polümeermaterjalidest valmistatud seadet, mis pinge all kiirgab elektrone.
Banai on uurinud piesoelektrilistele muunduritele ka alternatiive, uurides elektromagnetiliste mähiste kasutamise võimalikkust. Lähiajal saab tal valmis raport, kus kirjas nii plussid kui miinused.
Moon’i sõnul pole tuulevibratsioonist energia ammutamine aga midagi uut, huvi sellesse on viimaste aastate jooksul kasvanud, seda eriti aladel nagu riigikaitse ja tsiviil-infrastruktuur. Näiteks ei peaks tuleviku sõdur kandma kaasas raskeid akusid või muud varustust, selle asemel genereeriksja ladustaks ta elektrienergiat lihtsalt kõndimise ajal. Või siis varustataks hooned ja sillad sensoritega, mis leiaksid üles tulekahjud ja muud õnnetused. Sensorid ise saaksid aga energiat tuule vibratsioonidest.
,,Me jätkame juba uuritud asja, kuid tahame seda laiendada uut tüüpi energia ammutamisviisiks,” sõnab Moon.
Kas Mart Laar on väljapressija?
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10886
Kas 5000 krooni läheb Mart Laarile?
VT
Pärast maavanema kandidaadi põrumist eilsel omavalitsusliidu üldkoosolekul liikus saalis ringi nali, et see 5000 krooni suurune obrok, mida nõutakse Võru abilinnapealt Kristjan Võrnolt, läheb otse Mart Laarile. Teisiti ei suudeta põhjendada järjekindlust, millega IRL eesotsas Mart Laariga pressib Võru maavanemaks Andres Kõivu, kelle suhtes on erakond algatanud aukohtumenetluse ja kelle kandidatuurile, nagu eile selgus, on vastu enamik omavalitsuste esindajatest.
Eile omavalitsusjuhtidega rääkides jäi neile arusaamatuks, miks surutakse maavanema kohale just Kõivu, kuigi IRLis on mitmeid võimekaid inimesi, kel pole kaelas suuremaid jamasid ja kelle suhtes pole kellelgi kõhklusi ega kahtlusi. Ehk teisisõnu: Kõivu kinnitamisega Võru maavanema kohale tulevad temaga kaasa kõik need IRLi sisetülid, mis on Võru linna juhtimist viimasel ajal lõhestanud ning suuri kulusid kaasa toonud. Nii tellib ühel päeval IRLi osalusega linnavalitsus advokaadibüroolt üle 100 000 krooni maksva aruande ja teisel päeval tunnistab IRLi osalusega linnavalitsus selle aruande tühiseks. Seepeale nimetab üks IRLi liige teist pätiks ning teine sõimab esimest samuti pätiks. Samuti kaebab üks IRLi liige, et teine pressib temalt välja 5000 krooni kuus, kuid viimane väidab, et seda tegi hoopis keegi kolmas. See on olukord, kus IRLi aukohtusse on kaevanud või kaevatud pea kogu Võru linna võimuladvik.
Paratamatult tekivad kõhklused ja kahtlused, et ühe sisetülides osaleja, Andres Kõivu nimetamisega maavanemaks kanduvad need tülid linnast üle kogu maakonnale, võimalik, et isegi kaugemalegi. On arusaamatu, kuidas üleüldse on Andres Kõivul võimalik teostada maavanemana järelevalvet omavalitsuse üle, kelle juhtidega tal on pooleli isiklike auvahekordade lahendamine. Või, loo alguse juurde tagasi tulles, kas sellepärast surubki Mart Laar oma head sõpra Andres Kõivu maavanemaks, et Kõiv saaks parema võimaluse Kristjan Võrnolt raha välja pressida?! Valitsusel on siin mõtlemisainet küllaga.
Kas 5000 krooni läheb Mart Laarile?
VT
Pärast maavanema kandidaadi põrumist eilsel omavalitsusliidu üldkoosolekul liikus saalis ringi nali, et see 5000 krooni suurune obrok, mida nõutakse Võru abilinnapealt Kristjan Võrnolt, läheb otse Mart Laarile. Teisiti ei suudeta põhjendada järjekindlust, millega IRL eesotsas Mart Laariga pressib Võru maavanemaks Andres Kõivu, kelle suhtes on erakond algatanud aukohtumenetluse ja kelle kandidatuurile, nagu eile selgus, on vastu enamik omavalitsuste esindajatest.
Eile omavalitsusjuhtidega rääkides jäi neile arusaamatuks, miks surutakse maavanema kohale just Kõivu, kuigi IRLis on mitmeid võimekaid inimesi, kel pole kaelas suuremaid jamasid ja kelle suhtes pole kellelgi kõhklusi ega kahtlusi. Ehk teisisõnu: Kõivu kinnitamisega Võru maavanema kohale tulevad temaga kaasa kõik need IRLi sisetülid, mis on Võru linna juhtimist viimasel ajal lõhestanud ning suuri kulusid kaasa toonud. Nii tellib ühel päeval IRLi osalusega linnavalitsus advokaadibüroolt üle 100 000 krooni maksva aruande ja teisel päeval tunnistab IRLi osalusega linnavalitsus selle aruande tühiseks. Seepeale nimetab üks IRLi liige teist pätiks ning teine sõimab esimest samuti pätiks. Samuti kaebab üks IRLi liige, et teine pressib temalt välja 5000 krooni kuus, kuid viimane väidab, et seda tegi hoopis keegi kolmas. See on olukord, kus IRLi aukohtusse on kaevanud või kaevatud pea kogu Võru linna võimuladvik.
Paratamatult tekivad kõhklused ja kahtlused, et ühe sisetülides osaleja, Andres Kõivu nimetamisega maavanemaks kanduvad need tülid linnast üle kogu maakonnale, võimalik, et isegi kaugemalegi. On arusaamatu, kuidas üleüldse on Andres Kõivul võimalik teostada maavanemana järelevalvet omavalitsuse üle, kelle juhtidega tal on pooleli isiklike auvahekordade lahendamine. Või, loo alguse juurde tagasi tulles, kas sellepärast surubki Mart Laar oma head sõpra Andres Kõivu maavanemaks, et Kõiv saaks parema võimaluse Kristjan Võrnolt raha välja pressida?! Valitsusel on siin mõtlemisainet küllaga.
2020. aastast tuleb ehitada vaid põhu-või savimaju s.o. nullilähedase energiatarbimisega hooneid
http://savikodu.ee/
2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
Teisipäev, 18 Mai 2010 14:18 | Kirjutas Administrator |
Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk – vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20 protsendi võrra. Eestikeelse direktiiviga võid tutvuda siin.
On kuidas on. Soojustuse paksus peab kasvama oluliselt. Ja siin võiks loota nüüd ühe taastuva ehitusmaterjali- põhu ja roo võidukäigu algust.Sest nüüd tuleb mängu soojustuse hind, palju maksab näiteks 30 cm villa või põhu või roopakk?:)
Mul on Maaülikooli meie katse välisseina talvised tulemused enamvähem teada :) Oodake artiklit.
Viimati uuendatud (Neljapäev, 20 Mai 2010 06:43)
2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
Teisipäev, 18 Mai 2010 14:18 | Kirjutas Administrator |
Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk – vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20 protsendi võrra. Eestikeelse direktiiviga võid tutvuda siin.
On kuidas on. Soojustuse paksus peab kasvama oluliselt. Ja siin võiks loota nüüd ühe taastuva ehitusmaterjali- põhu ja roo võidukäigu algust.Sest nüüd tuleb mängu soojustuse hind, palju maksab näiteks 30 cm villa või põhu või roopakk?:)
Mul on Maaülikooli meie katse välisseina talvised tulemused enamvähem teada :) Oodake artiklit.
Viimati uuendatud (Neljapäev, 20 Mai 2010 06:43)
Viisavabadus Venemaaga on Eestile rahvuslik häving
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=31345207&com=1&s=1&no=20
Jüri Böhm, kassiisa@hot.ee, 29.05.2010 12:10
ERL: Viisavabadus Venemaaga on Eestile rahvuslik häving!
Lisatud: 28. mai
Eesti Rahvuslik Liikumine
Pressiteade
Tallinn, 28.05.10
Viisavabadus Venemaaga on Eestile rahvuslik häving
Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) on kategooriliselt vastu Euroopa Liidu kavale sõlmida viisavabadus Venemaaga. Sisulise piirikontrolli kadumine Eesti ja Venemaa vahel lükkab meid tagasi 1980-ndatesse aastatesse, mil eesti rahvast ähvardas idasuunalise massimmigratsiooni tõttu kiire vähemusse jäämine oma põlisel kodumaa ning paratamatult rahvusena välja suremine.
Arvestades, et üle kahe kolmandiku Vene kodanikest elavad äärmises vaesuses ja allpool ametlikku elatusmiinimumi kasvab viisavabaduse korral rändesurve läände - eeskätt lähiriikidesse - drastiliselt. Eriti valusalt lööb viisavabadus just Eestit ja teisi riike, kus venelaste osakaal on okupatsiooni tagajärjel niigi suur. Meie demograafide hinnangul on ainuüksi Eesti-venelastel idapiiri taga kuni poolteist miljonit lähisugulast. Küsitluste järgi plaanivad emigreerumist miljonid meeleheitele aetud venelased. Eristiimuli piiritagustel venelastel Eestisse liikuda annab see, et Eesti võimud on lääneriikide survel ja kodumaiste venestajate eestvedamisel vene keele kasutusala siin aastaid järjekindlalt laiendanud. Vene immigrant ei pea vähimalgi määral oskama eesti keelt, et end siin koduselt tunda.
ERL on seisukohal, et viisavabaduse kehtestamine Venemaaga on otseselt vastuolus Eesti rahvuslike huvidega, äärmiselt ohtlik meie julgeolekule ja perspektiivis kogu Eesti riigi ja rahva eksistentsile. Taoline areng nõuab poliitikute väljavahetamist, kes toetavad euroliidu eesti rahva ellujäämist ohustavat plaani ning on juhuks, kui kavast ei loobuta, piisavaks põhjuseks euroliidust välja astumiseks.
ERL meenutab, et EL kehtestas juba 2007. aastal Venemaa kodanikele lihtsustatud viisaandmiskorra, väites, et sedasi vähendatakse illegaalset immigratsiooni idast. Tegelikkuses on illegaalne immigratsioon Venemaalt EL riikidesse hoopis kordades kasvanud. Selle asemel, et toimunust adekvaatsed järeldused teha, kavatsetakse mai lõpus toimuval Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel anda Venemaale täieliku viisavabaduse kehtestamise tegevuskava.
Mäletatavasti naeruvääristati enne Euroopa Liitu astumist selle eest hoiatanud euroskeptikuid ning lubati, et seda ei juhtu. Pealegi olevat Eestil võimalus veto kasutamiseks. Tänased võimulolijad seda kasutada ei kavatse.
ERL juhatuse liige Henn Põlluaas: “Viisavabadus on äärmiselt vastutustundetu samm reaalse piiri kaotamise suunas Venemaaga - selle tagajärjed oleks Eestile katastroofilised. Tänases olukorras, kus Eesti ei kontrolli piiriülest rännet EL suunalt, ei oma vähimatki ülevaadet juba niigi sisserännanute tegeliku arvu suhtes ja ei oma ka Venemaaga illegaalsete immigrantide tagasivõtmise lepingut, on meie poliitikute valmisolek sõlmida Venemaaga viisavabadus kuritegelik ja eesti rahvast hukutav. Olukorras, kus isegi piirangute tingimustes saabub praegu igal aastal Venemaalt Eestisse rohkem inimesi kui sinna lahkub, ehk sama palju kui 80-ndate jõhkratel venestamisaastatel, on see lubamatu. Kriitilise tasemeni viidud demograafiline olukord ja reaalne oht saada vähemusrahvaks omaenda kodumaal oli üheks põhjuseks, miks me üldse Eesti riigi taastasime. Nüüd tahetakse sama olukord, ehk eestlaste väljasuremine ja Eesti venestumine viisavabaduse sisseviimisega taastada. Ja seda meie endi poliitikute kätega,” hoiatab Põlluaas.
Jüri Böhm, kassiisa@hot.ee, 29.05.2010 12:10
ERL: Viisavabadus Venemaaga on Eestile rahvuslik häving!
Lisatud: 28. mai
Eesti Rahvuslik Liikumine
Pressiteade
Tallinn, 28.05.10
Viisavabadus Venemaaga on Eestile rahvuslik häving
Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) on kategooriliselt vastu Euroopa Liidu kavale sõlmida viisavabadus Venemaaga. Sisulise piirikontrolli kadumine Eesti ja Venemaa vahel lükkab meid tagasi 1980-ndatesse aastatesse, mil eesti rahvast ähvardas idasuunalise massimmigratsiooni tõttu kiire vähemusse jäämine oma põlisel kodumaa ning paratamatult rahvusena välja suremine.
Arvestades, et üle kahe kolmandiku Vene kodanikest elavad äärmises vaesuses ja allpool ametlikku elatusmiinimumi kasvab viisavabaduse korral rändesurve läände - eeskätt lähiriikidesse - drastiliselt. Eriti valusalt lööb viisavabadus just Eestit ja teisi riike, kus venelaste osakaal on okupatsiooni tagajärjel niigi suur. Meie demograafide hinnangul on ainuüksi Eesti-venelastel idapiiri taga kuni poolteist miljonit lähisugulast. Küsitluste järgi plaanivad emigreerumist miljonid meeleheitele aetud venelased. Eristiimuli piiritagustel venelastel Eestisse liikuda annab see, et Eesti võimud on lääneriikide survel ja kodumaiste venestajate eestvedamisel vene keele kasutusala siin aastaid järjekindlalt laiendanud. Vene immigrant ei pea vähimalgi määral oskama eesti keelt, et end siin koduselt tunda.
ERL on seisukohal, et viisavabaduse kehtestamine Venemaaga on otseselt vastuolus Eesti rahvuslike huvidega, äärmiselt ohtlik meie julgeolekule ja perspektiivis kogu Eesti riigi ja rahva eksistentsile. Taoline areng nõuab poliitikute väljavahetamist, kes toetavad euroliidu eesti rahva ellujäämist ohustavat plaani ning on juhuks, kui kavast ei loobuta, piisavaks põhjuseks euroliidust välja astumiseks.
ERL meenutab, et EL kehtestas juba 2007. aastal Venemaa kodanikele lihtsustatud viisaandmiskorra, väites, et sedasi vähendatakse illegaalset immigratsiooni idast. Tegelikkuses on illegaalne immigratsioon Venemaalt EL riikidesse hoopis kordades kasvanud. Selle asemel, et toimunust adekvaatsed järeldused teha, kavatsetakse mai lõpus toimuval Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumisel anda Venemaale täieliku viisavabaduse kehtestamise tegevuskava.
Mäletatavasti naeruvääristati enne Euroopa Liitu astumist selle eest hoiatanud euroskeptikuid ning lubati, et seda ei juhtu. Pealegi olevat Eestil võimalus veto kasutamiseks. Tänased võimulolijad seda kasutada ei kavatse.
ERL juhatuse liige Henn Põlluaas: “Viisavabadus on äärmiselt vastutustundetu samm reaalse piiri kaotamise suunas Venemaaga - selle tagajärjed oleks Eestile katastroofilised. Tänases olukorras, kus Eesti ei kontrolli piiriülest rännet EL suunalt, ei oma vähimatki ülevaadet juba niigi sisserännanute tegeliku arvu suhtes ja ei oma ka Venemaaga illegaalsete immigrantide tagasivõtmise lepingut, on meie poliitikute valmisolek sõlmida Venemaaga viisavabadus kuritegelik ja eesti rahvast hukutav. Olukorras, kus isegi piirangute tingimustes saabub praegu igal aastal Venemaalt Eestisse rohkem inimesi kui sinna lahkub, ehk sama palju kui 80-ndate jõhkratel venestamisaastatel, on see lubamatu. Kriitilise tasemeni viidud demograafiline olukord ja reaalne oht saada vähemusrahvaks omaenda kodumaal oli üheks põhjuseks, miks me üldse Eesti riigi taastasime. Nüüd tahetakse sama olukord, ehk eestlaste väljasuremine ja Eesti venestumine viisavabaduse sisseviimisega taastada. Ja seda meie endi poliitikute kätega,” hoiatab Põlluaas.
Friday, May 28, 2010
Vii oma unistused täide...
No one should negotiate their dreams.
Dreams must be free and fly high.
No government
No legislature
has right to limit your dreams
you should never agree to surrender your dreams.
Jesse Jackson
born 8 oct. 1941
Dreams must be free and fly high.
No government
No legislature
has right to limit your dreams
you should never agree to surrender your dreams.
Jesse Jackson
born 8 oct. 1941
Euroopaliidu narkopoliitika plaanimajandus:viina ei tohi müüa kella kümnest sest riigil on vaja müüa narkotsi.
Illuminaadid aina peedistavad pööblit meedia abil ja levitavad joomarlust ja narkootikume.
Eorokommunism on salakavalavam eelmisest nõukogude ajast.
Nüüd käib narkoäri sedasi,et riigivõimud üle euroopa liidu igas riigis on piiranud alkoholi müümise aega,kuid narkodiilereid ei arreteerita mitte kui üheski Euroopaliidu riigis...
See on ju selgemast selgem,et alkopiirang on pandud selleks,et saaks enam müüa narkotsi sest narkots peedistab enam kui alkohol...
Narkotsi ei tehta legaalseks sellepärast,et siis hakkaksid ka mitteriiklikud narkodiilerid müüma narkotsi s.o. riiginarkoladudele tuleksid lisaks eranarkoärid ja siis riigiomad jääksid kasumist ilma...
Afganistaanis on lugu sedasi,et islami usu järgi on inimese meel püha sest selle abil teenitakse jumalat ja seepärast ei tohi inimmeelt uimastada s.o. jumalale ju ei kingi uimastit...
Seega,kui isegi Taliban tegeles narkoäraiga siis ainult selleks,et narko abil hävitada uskumatuid s.o. hävitada mitte islami usku inimesi...
See,et Eesti riigivõimud on organiseerinud narkoäri tõestab ERR-is artikkel kus tunti muret moonipõldusid hävitava viiruse pärast...
EESTI MEEDIAS EI RÄÄGITA KARKUSPIDUDEST!!!!!
KUI INIMESED PEAKSID KARSKUSPIDUSID SIIS KAOKS LIIGNE ALKOHOLI TARBIMINE JA NARKOOTIKUMIDEST HOITAKS KAUGELE...
Miks riik paigaldab raha igasugustesse kahtlastesse narkoennetamise programmidesse aga ei korralda KARSKUSPIDUSID?! Riik korraldab kahtlasi narkoennetusprogramme sest need programmid on mõeldud narkoreklaamiks...
Eorokommunism on salakavalavam eelmisest nõukogude ajast.
Nüüd käib narkoäri sedasi,et riigivõimud üle euroopa liidu igas riigis on piiranud alkoholi müümise aega,kuid narkodiilereid ei arreteerita mitte kui üheski Euroopaliidu riigis...
See on ju selgemast selgem,et alkopiirang on pandud selleks,et saaks enam müüa narkotsi sest narkots peedistab enam kui alkohol...
Narkotsi ei tehta legaalseks sellepärast,et siis hakkaksid ka mitteriiklikud narkodiilerid müüma narkotsi s.o. riiginarkoladudele tuleksid lisaks eranarkoärid ja siis riigiomad jääksid kasumist ilma...
Afganistaanis on lugu sedasi,et islami usu järgi on inimese meel püha sest selle abil teenitakse jumalat ja seepärast ei tohi inimmeelt uimastada s.o. jumalale ju ei kingi uimastit...
Seega,kui isegi Taliban tegeles narkoäraiga siis ainult selleks,et narko abil hävitada uskumatuid s.o. hävitada mitte islami usku inimesi...
See,et Eesti riigivõimud on organiseerinud narkoäri tõestab ERR-is artikkel kus tunti muret moonipõldusid hävitava viiruse pärast...
EESTI MEEDIAS EI RÄÄGITA KARKUSPIDUDEST!!!!!
KUI INIMESED PEAKSID KARSKUSPIDUSID SIIS KAOKS LIIGNE ALKOHOLI TARBIMINE JA NARKOOTIKUMIDEST HOITAKS KAUGELE...
Miks riik paigaldab raha igasugustesse kahtlastesse narkoennetamise programmidesse aga ei korralda KARSKUSPIDUSID?! Riik korraldab kahtlasi narkoennetusprogramme sest need programmid on mõeldud narkoreklaamiks...
EUROKOMMUNISM TEEB OMA TÖÖ!!! TÄNU EUROKOMMUNISMILE AASTAST 2020 peavad ehitatavad elumajad olema põhumajad
EUROKOMMUNISM TEEB OMA TÖÖ!!! TÄNU EUROKOMMUNISMILE AASTAST 2020 peavad ehitatavad elumajad olema põhumajad ja see tähendab,et kinnisvara buum on jäädavalt läbi sest põhumajade ehitusmaterjalidele kulub vaid kakskümmend tuhat krooni ja see tähendab seda,et PANGANDUS LANGEB KOLINAL KOKKU kuna keegi enam ei võta pangalaenu kodu muretsemiseks...
Noh,maa ostuks vaid küll jah...
Noh,maa ostuks vaid küll jah...
ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!
ERR-is kirjutasin kommentaari kus manitsesin kedagi kes võttis sõna hariduse teemal ja ma küsisin,et kas ta teab midagi tootmispõhisest teadusest ja tootmispõhisest haridusest,ning tootmispõhisest majandusest...see kommentaar kustutati ja kuna ERR-is pole sõnakestki TOOTMISPÕHISEST HARIDUSEST,TOOTMISPÕHISEST TEADUSEST,TOOTMISPÕHISEST MAJANDUSEST siis on mul täielik õigus öelda:
ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!
ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!ERR on peldikusein!
Ülo Veide: Estonia ohvrite omaksed loobusid tõeotsingutest
Ülo Veide: Estonia ohvrite omaksed loobusid tõeotsingutest
(3)
28.05.2010 09:58
Kalev Vilgats, toimetaja
Esmaspäeval üllitas uudisteagentuur BNS uudise, et parvlaeval Estonia hukkunute lähedased otsustasid üldkoosolekul lõpetada ML Estonia Tegelike Hukupõhjuste Väljaselgitamise Mittetulundusühingu tegevuse.
REKLAAM
ML Estonia Tegelike Hukupõhjuste Väljaselgitamise Mittetulundusühingu esimees Ülo Veide, Estonia huku põhjuste kohta on ju ametlik uurimiskomisjoni aruanne, milleks veel MTÜ?
Estonial hukkunute ja teadmata kadunuks jäänute lähedasi ei tahtnud ametnikud jutule võtta. Kõik avaldused, mis kirjutasime, rändasid prügikorvi. Asutasime siis mittetulundusühingu, selle kirjadele on siiski midagi vastatud. Tegelikult pole ühelegi ametnikule ega riigile vaja tõde Estonia hukkumise tegelike põhjuste kohta.
Nüüd otsustasite tõeotsingutele käega lüüa.
Jah. Tegime koosoleku ja inimesed otsustasid nii. Memento Mare veel tegutseb, oleme samuti selle liikmed. MTÜ kohalt ei tulnud midagi välja. Isegi Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ei vastanud meie kirjale. Kui oleksime MTÜga jätkanud, olnuks see tühja töö tegemine.
Memento Marega käime ekskursioonidel, arutame muidugi omavahel Estoniat puudutavaid asju, aga mingit ametkondadele surve avaldamist küll pole. Omavaheline suhtlemine aitab Estonial hukkunute lähedastel elus edasi minna.
Sellegipoolest käib Prantsusmaal mingi kohtuasi Estoniaga seoses. Mida te sellest teate?
Prantsusmaa kohtuasi on väga imelik. Saime sealt kirja, mis nüüd on ära tõlgitud, et kohtuasi on lõpetatud. Teine advokaat aga küsib: kuidas on võimalik lõpetada midagi, mida pole üldse veel alustatudki? Väga segane värk. Estonia hukuga ei taha keegi tegelda.
Mis ikkagi sai nendest inimestest, teie tütred kaasa arvatud, kes algul olid pääsenute nimekirjas ja hiljem sealt kadusid?
Kui laev hukkus, saime küllalt kiiresti Rootsist infot, et Estoniat tabas torpeedo, kuid meie tütred on elus. Selle informatsiooni andjaga me isegi Stockholmis kohtusime, kuid teave lekkis ruttu ajakirjandusse ja ta ei soovinud meiega enam suhelda.
Tütreid on viimati nähtud USA sõjaväebaasis San Diegos, kas neid viidi või toodi kuhugi, ei tea.
Teada on, et USAs on Estonia huku kohta vähemalt seitse lehekülge materjali, mis on kuulutatud täiesti salajaseks kui USA rahvuslikku julgeolekut puudutav. Kas Estonia huku tegelikud põhjused võiksid kunagi avalikuks saada?
Kuni riigitüüri juures on samad poliitikud, kes tookord, ei saa selgeks midagi.
Arju Virukase pseudonüümi all on ilmunud ilukirjanduslik teos ”Detsembripäike”, mis muu hulgas räägib Estonia huku tegelikest põhjustest. Kirjutaja oli tollal sellisel ametikohal, mis võimaldas juurdepääsu vastavale informatsioonile.
Kuidas olete abikaasa Ainoga kõik need aastad suutnud elada teadmisega, et midagi on Estoniaga valesti, et teie tütred on tõenäoliselt kuskil?
Ütleme nii, et lootus sureb viimasena. Loodame, et tütred on elus. See lootus annab jõudu. Me ei ole nurgas istunud, vaid kas või kodus toimetanud, praegugi on majal katuse värvimine käsil.
(3)
28.05.2010 09:58
Kalev Vilgats, toimetaja
Esmaspäeval üllitas uudisteagentuur BNS uudise, et parvlaeval Estonia hukkunute lähedased otsustasid üldkoosolekul lõpetada ML Estonia Tegelike Hukupõhjuste Väljaselgitamise Mittetulundusühingu tegevuse.
REKLAAM
ML Estonia Tegelike Hukupõhjuste Väljaselgitamise Mittetulundusühingu esimees Ülo Veide, Estonia huku põhjuste kohta on ju ametlik uurimiskomisjoni aruanne, milleks veel MTÜ?
Estonial hukkunute ja teadmata kadunuks jäänute lähedasi ei tahtnud ametnikud jutule võtta. Kõik avaldused, mis kirjutasime, rändasid prügikorvi. Asutasime siis mittetulundusühingu, selle kirjadele on siiski midagi vastatud. Tegelikult pole ühelegi ametnikule ega riigile vaja tõde Estonia hukkumise tegelike põhjuste kohta.
Nüüd otsustasite tõeotsingutele käega lüüa.
Jah. Tegime koosoleku ja inimesed otsustasid nii. Memento Mare veel tegutseb, oleme samuti selle liikmed. MTÜ kohalt ei tulnud midagi välja. Isegi Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ei vastanud meie kirjale. Kui oleksime MTÜga jätkanud, olnuks see tühja töö tegemine.
Memento Marega käime ekskursioonidel, arutame muidugi omavahel Estoniat puudutavaid asju, aga mingit ametkondadele surve avaldamist küll pole. Omavaheline suhtlemine aitab Estonial hukkunute lähedastel elus edasi minna.
Sellegipoolest käib Prantsusmaal mingi kohtuasi Estoniaga seoses. Mida te sellest teate?
Prantsusmaa kohtuasi on väga imelik. Saime sealt kirja, mis nüüd on ära tõlgitud, et kohtuasi on lõpetatud. Teine advokaat aga küsib: kuidas on võimalik lõpetada midagi, mida pole üldse veel alustatudki? Väga segane värk. Estonia hukuga ei taha keegi tegelda.
Mis ikkagi sai nendest inimestest, teie tütred kaasa arvatud, kes algul olid pääsenute nimekirjas ja hiljem sealt kadusid?
Kui laev hukkus, saime küllalt kiiresti Rootsist infot, et Estoniat tabas torpeedo, kuid meie tütred on elus. Selle informatsiooni andjaga me isegi Stockholmis kohtusime, kuid teave lekkis ruttu ajakirjandusse ja ta ei soovinud meiega enam suhelda.
Tütreid on viimati nähtud USA sõjaväebaasis San Diegos, kas neid viidi või toodi kuhugi, ei tea.
Teada on, et USAs on Estonia huku kohta vähemalt seitse lehekülge materjali, mis on kuulutatud täiesti salajaseks kui USA rahvuslikku julgeolekut puudutav. Kas Estonia huku tegelikud põhjused võiksid kunagi avalikuks saada?
Kuni riigitüüri juures on samad poliitikud, kes tookord, ei saa selgeks midagi.
Arju Virukase pseudonüümi all on ilmunud ilukirjanduslik teos ”Detsembripäike”, mis muu hulgas räägib Estonia huku tegelikest põhjustest. Kirjutaja oli tollal sellisel ametikohal, mis võimaldas juurdepääsu vastavale informatsioonile.
Kuidas olete abikaasa Ainoga kõik need aastad suutnud elada teadmisega, et midagi on Estoniaga valesti, et teie tütred on tõenäoliselt kuskil?
Ütleme nii, et lootus sureb viimasena. Loodame, et tütred on elus. See lootus annab jõudu. Me ei ole nurgas istunud, vaid kas või kodus toimetanud, praegugi on majal katuse värvimine käsil.
DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON
Kirjutasin, Anveldi artiklile kus ta kobiseb narkootikumidest, kommentaari ja küsisin kui mitu narkodiilerit see jobu Anvelt on arreteerinud,kas ta on arreteerinud kasvõi ainsagi narkodiileri ja mainisin,et karskusselts on korrumpeerunud ja esimeses vabariigis oli Karskusliikumine au sees ja tänasel päeval oleks hädasti vaja Karskuspidusid kus ei tarvitata alkoholi ja narkotsi...see kommentaar kustutati...
DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!
DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!DELFI ON PELDIKUSEIN!
Thursday, May 27, 2010
Eesti toetab ka Venemaad rahaliselt...
Eesti aitab rahaliselt Lätit...
Eesti toetab Kreekat rahaliselt...
Ja nüüd tuleb välja,et Eesti toetab ka Venemaad rahaliselt...Urmas Paet sellest rääkis ERR uudistes...
Ma saan aru jah,need gaasitrassid Eestimaa pinnal ongi venemaa toetuseks aga ,et lisaks neile on veel toetusprogrammid...
Eesti toetab Kreekat rahaliselt...
Ja nüüd tuleb välja,et Eesti toetab ka Venemaad rahaliselt...Urmas Paet sellest rääkis ERR uudistes...
Ma saan aru jah,need gaasitrassid Eestimaa pinnal ongi venemaa toetuseks aga ,et lisaks neile on veel toetusprogrammid...
Toomas Hendrik-Ilves soovib Eesti rahvusele surma...
Vladimir Iljits Lenin ei soovinud Eesti rahvusele surma...
Jossif Vissarionovits Stalin ei soovinud Eesti rahvusele surma...
Adolf Hitler ei soovinud Eesti rahvusele surma...
Osama Ben laden ei soovi Eesti rahvusele surma...
Saddam Hussein ei soovinud Eesti rahvusele surma...
Toomas Hendrik-Ilves kuulutas välja Eesti rahvuse väljasuremise ligikaudse tähtaja...Toomas Hendrik-Ilves soovib Eesti rahvusele surma...
Jossif Vissarionovits Stalin ei soovinud Eesti rahvusele surma...
Adolf Hitler ei soovinud Eesti rahvusele surma...
Osama Ben laden ei soovi Eesti rahvusele surma...
Saddam Hussein ei soovinud Eesti rahvusele surma...
Toomas Hendrik-Ilves kuulutas välja Eesti rahvuse väljasuremise ligikaudse tähtaja...Toomas Hendrik-Ilves soovib Eesti rahvusele surma...
Suurlinnad on peldikud kus elavad ärapiinatud inimloomad...
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10885&c=1
": „Võru ei olegi kõige hullem koht. Käige, nähke, aga tulge siis tagasi ja olge võrukad!” "
London,Dublin,New York,Washington jpms. suurlinnad on peldikud kus elavad ärapiinatud inimloomad...
Eestis keeravad elu materiaalselt viletsaks inimloomad keda nimetatakse illuminaatideks...nood on inimvärdjad kelledel pole rahvust ega sugu...
": „Võru ei olegi kõige hullem koht. Käige, nähke, aga tulge siis tagasi ja olge võrukad!” "
London,Dublin,New York,Washington jpms. suurlinnad on peldikud kus elavad ärapiinatud inimloomad...
Eestis keeravad elu materiaalselt viletsaks inimloomad keda nimetatakse illuminaatideks...nood on inimvärdjad kelledel pole rahvust ega sugu...
Kohtuniku võttis vahele IRLi mees
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10884
Irja Tähismaa
Loe kommentaare (26)
SKANDAAL • Praeguseni ei ole veel laiemalt avalikustatud, kes oli see Võru ettevõtja, kes Võru kohtumaja juhile Vambola Ollile altkäemaksu andis ning tema vahelevõtmiseks kaitsepolitseiga koostööd tegi.
„Tõde on kommentaariumis,” vihjas Võrumaa Teatajale üks Ollit lähedalt tundvaid isikuid. Kommentaariumis pakuti kuriteole kaasaaitajaks Võru ettevõtjat Aare Veini.
Kui Aare Veini nime guugeldada, siis tuleb välja mitmeid huvitavaid asju: lisaks mehe kinnisvaraäridele ning motokrossihuvile ka see, kuidas ta Lõõdla järve äärde „Paradiisi” nimelist kinnistut rajas, sealt hulka puid kändudeni välja juuris ning seepärast keskkonnainspektsiooniga pahuksisse sattus. Ent on teada veel üks kõnekas fakt – mees on IRLi liige.
Kuna esmaspäeva lõuna ajal kinnitas ka BNS, et koos kohtunik Olliga peeti kuriteole kaasaaitamises kinni just Vein, kes hiljem koostöövalmiduse eest vabaks lasti, siis helistasin Aare Veini mobiiltelefonile ja pärisin temalt otse, kas tema on see mees, kes kohtunik Ollile altkäemaksu pakkus.
„Ei,” vastas Vein õrnalt väriseva häälega. Küsisin, kas see, mida tema kohta väidetakse, on vale. „Arvata võib,” vastas Vein. Kui talle pärast tagasi helistasin, ei võtnud ärimees enam telefonitoru vastu.
IRLi Võru piirkonna esimees Hasso Ploomipuu ei tahtnud Veini küsimuses mitte sõnagi kaasa rääkida ning katkestas mu küsimuse hüüatusega: „Võta ühendust Rauno Veriga!” Kes ei tea, siis Rauno Veri on IRLi pressiesindaja.
Rauno Veri sõnul on Aare Vein tõepoolest IRLi liige ning seda juba üle aasta. „Me oleme teadlikud, et tema suhtes mingid uurimised käivad ja ootame uurimise tulemusi,” sõnas Veri. Küsimuse peale, kas Vein visatakse IRList välja, kui leiab kinnitust, et ta kohtunikule altkäemaksu andis, ütles Veri: „Jah, loomulikult! See on ju kuritegu!”
Võrumaa Teataja küsitles Veini teemal ka poliitringkondi ning erinevatest allikatest väideti kaljukindlalt, et Vein on seotud just IRLi Isamaa tiivaga ning tunneb lähedalt ka Võru piirkonna juhti Hasso Ploomipuud.
Olli ei võtnudki raha?
Kohtunik Olliga lähedalt seotud inimestelt oli väga raske tema kohta mingit informatsiooni välja pigistada. Tema kolleegid-kohtunikud ei soovinud isegi telefonile tulla ning kohtumaja kantselei naistöötaja, kes telefonile vastas, ei julgenud isegi oma nime öelda. Kohati tekkis tunne, et Võru kohtumajast oleks kui katk üle käinud. Olli abikaasa Hele Olli, kes töötab Tartu maakohtu kinnistusameti Võru jaoskonnas, ei soovinud samuti Võrumaa Teatajaga suhelda.
Paari inimesega õnnestus mul siiski rääkida, kuid vaid tingimusel, et nad jäävad artiklis anonüümseks. Nende sõnul võis Ollile saada saatuslikuks just kriitika kohtusüsteemi ning oma Tartu ülemuste aadressil, kellega tal tekkisid teravad konfliktid siis, kui Olli kohtumaja juhina oma maja inimeste kaitseks välja astus. Kohtunikule ei meeldinud õigussüsteemi kiired ning sageli ebamõistlikud, maksumaksja raha raiskavad reformid ning kohtuasjade ebaõiglane jagamine, mis pani väga suure koormuse just Võru kohtumaja kohtunikele.
Teine huvitav nüanss, mille Ollit lähedalt tundvad isikud välja tõid, oli see, et nende andmetel ei võtnud kohtunik Veinilt vastu mitte raha, vaid rahalise väärtusega eseme. „Kui arstile kingitakse kommikarp ja ta võtab selle vastu, kas ta on siis altkäemaksuvõtja?” küsis üks kohtuniku lähedasi.
Võrumaa Teatajale kinnitati, et Olli võeti vahele kuriteo matkimise teel. Altkäemaksuandja, kes tegi kaitsepolitseiga koostööd ja oli kinnitamata andmetel Võru ärimees ning IRLi Isamaa tiiva mees Aare Vein, salvestas juhtunu ning kaitsepolitseil oligi tõendusmaterjal Vambola Olli vastu koos.
Kes on Aare Vein?
Kuid kes on see salapärane Aare Vein, IRLi liige, kes kohtuniku vahele võttis? IRLi pressiesindaja Rauno Veri soovitas mul Veini kohta pärida IRLi Võru piirkonna esimehelt Hasso Ploomipuult. Kui selgitasin, et Ploomipuu ei soovinud Võrumaa Teatajaga nimetatud küsimuses suhelda, lubas Veri, et otsib mulle kellegi teise, kes võiks Veini iseloomustada. Otsima ta jäigi.
Ent minuga nõustus kõnelema üks urvastelane, kes kinnitas, et Aare Vein on Urvastes tuntud kui omavolitseja, kes sattus vallaga konflikti just nimelt tolle Lõõdla järve ääres tehtud „tembu” pärast, kus ta muutis metsamaa elamumaaks ning ehitas omale veepiiri ligidale maja.
Kuid just siit joonistub välja Veini seos kohtunik Olliga. Võru keskkonnainspektsioonile ärimehe tegu ei meeldinud, Veini suhtes alustati väärteomenetlust ning talle määrati trahv 2100 krooni. Vein aga kaebas inspektsiooni määratud trahvi kohtusse ning seda asja hakkas arutama ei keegi muu kui kohtunik Vambola Olli. Viimane tühistas Veinile määratud trahvi, sest leidis Veiniga sarnaselt, et tegemist ei olnud mitte hävitustöö vaid „metsa uuendamisega”.
Kohtunik Ollile lähedal seisnud isikud kinnitasid Võrumaa Teatajale, et Olli võeti vahele just väärteoasjas tehtud ebaseadusliku otsuse eest. Kuigi riigiprokuratuur ei ole „menetlusandmete salajasusele” viidates veel midagi kinnitanud, on üsna kindel, et Ollile sai saatuslikuks just IRLi poliitik Aare Vein ning talle „maastiku kujundamise” eest määratud trahvi tühistamine.
Küsisin Veini kohta IRLi Urvaste piirkonna esimehelt Mati Antsilt. Antsi, kes on praegu Urvaste valla volikogu liige, ütles, et Vein on tema jahikaaslane ja väga tore inimene.
„Väga kurb kuulda, et teda nüüd milleski sellises kahtlustatakse,” sõnas ta. Küsimuse peale, kas Vein on selline omavolitseja nagu väidetakse, vastas Antsi, et pigem on Vein looduseinimene, kellele meeldib käia kalal ja jahil. Poliitilisi ambitsioone mehel polevat.
„Keegi teda ei värvanud,” seletas Antsi. „Mees astus lihtsalt ükspäev IRLi Võrumaa kontori uksest sisse, kirjutas avalduse ja juhtkond otsustas ta vastu võtta.” Erakonnakaaslase sõnul elab Vein Võrus, Urvastes on tal vanematekodu ja suvemaja.
Kohtunik sattus poliitmängude keskmesse?
Kohtunik Vambola Olli võeti kinni nädal aega enne omavalitsuste liidu üldkoosolekut, kus nimetatakse eeldatavalt ametisse IRLi Isamaa tiiva mees ning Laari soosik Andres Kõiv.
Sellele on aga vastu Võru praegune võimukoalitsioon eesotsas linnapea Ülo Tulikuga. Ülo Tulik, Kristjan Võrno ja Henni Nassar on Kõivu lausa IRLi aukohtusse kaevanud ning seda seepärast, et nende väitel nõudis Kõiv Võrno palgast 5000 krooni igakuist „obrokit”.
Asi tuleb aukohtus arutlusele järgmisel nädalal. Võib liialdamata öelda, et suhted IRLi Isamaa ja Res Publica tiiva vahel on nii tulised, et kõrvetavad.
Kuna kohtunik Ollit on seostatud mitmes meediakanalis Reformierakonnaga ning kommentaariumis respublikaanist linnapea Ülo Tulikuga, kus on isegi väidetud, et nad on koos prassinud, siis uurisime asjaosalistelt järele, kuidas lood tegelikult on.
Reformierakonna üks Võru piirkonna juhtfiguure ning linnavolikogu esimees Erki Saarman ütles Võrumaa Teatajale, et kohtunik Olli ei ole kindlasti vähemasti Reformierakonna Võru piirkonnaga seotud ning tema teada pole kohtunik erakonda ka üheski küsimuses nõustanud. Ka linnapea Tulik eitas kategooriliselt oma häid suhteid kohtunik Olliga ning kinnitas, et ei ole temaga viimasel kuuel aastal isegi kohtunud.
Kes aga siis kohtunikku nii väga Võru praeguse koalitsiooniga seostada püüab? Võrumaa Teatajaga kõnelenud ja anonüümseks jääda soovinud allika sõnul võib seda teha IRLi Isamaa tiiva mees Hasso Ploomipuu, kelle soov on Tulikut enne järgmise nädala aukohut halvas valguses näidata.
Hasso Ploomipuult ei olnud võimalik selle süüdistuse ning tema seotuse kohta Veiniga kommentaari võtta, kuna ta ei vastanud telefonile.
Seda, et kohtuniku vahistamine võiks olla kuidagimoodi seotud reedese maavanema valimisega, Võru poliitringkondades ei usutud. Pigem arvati, et Võru ärimees Aare Veinil võis peale „metsa uuendamise” olla ka muid jamasid, mistõttu kaitsepolitseil polnud raske teda koostööle värvata.
Asi kisub niisiis väga põnevaks. Võrumaa Teataja hoiab teemal silma peal.
Irja Tähismaa
Loe kommentaare (26)
SKANDAAL • Praeguseni ei ole veel laiemalt avalikustatud, kes oli see Võru ettevõtja, kes Võru kohtumaja juhile Vambola Ollile altkäemaksu andis ning tema vahelevõtmiseks kaitsepolitseiga koostööd tegi.
„Tõde on kommentaariumis,” vihjas Võrumaa Teatajale üks Ollit lähedalt tundvaid isikuid. Kommentaariumis pakuti kuriteole kaasaaitajaks Võru ettevõtjat Aare Veini.
Kui Aare Veini nime guugeldada, siis tuleb välja mitmeid huvitavaid asju: lisaks mehe kinnisvaraäridele ning motokrossihuvile ka see, kuidas ta Lõõdla järve äärde „Paradiisi” nimelist kinnistut rajas, sealt hulka puid kändudeni välja juuris ning seepärast keskkonnainspektsiooniga pahuksisse sattus. Ent on teada veel üks kõnekas fakt – mees on IRLi liige.
Kuna esmaspäeva lõuna ajal kinnitas ka BNS, et koos kohtunik Olliga peeti kuriteole kaasaaitamises kinni just Vein, kes hiljem koostöövalmiduse eest vabaks lasti, siis helistasin Aare Veini mobiiltelefonile ja pärisin temalt otse, kas tema on see mees, kes kohtunik Ollile altkäemaksu pakkus.
„Ei,” vastas Vein õrnalt väriseva häälega. Küsisin, kas see, mida tema kohta väidetakse, on vale. „Arvata võib,” vastas Vein. Kui talle pärast tagasi helistasin, ei võtnud ärimees enam telefonitoru vastu.
IRLi Võru piirkonna esimees Hasso Ploomipuu ei tahtnud Veini küsimuses mitte sõnagi kaasa rääkida ning katkestas mu küsimuse hüüatusega: „Võta ühendust Rauno Veriga!” Kes ei tea, siis Rauno Veri on IRLi pressiesindaja.
Rauno Veri sõnul on Aare Vein tõepoolest IRLi liige ning seda juba üle aasta. „Me oleme teadlikud, et tema suhtes mingid uurimised käivad ja ootame uurimise tulemusi,” sõnas Veri. Küsimuse peale, kas Vein visatakse IRList välja, kui leiab kinnitust, et ta kohtunikule altkäemaksu andis, ütles Veri: „Jah, loomulikult! See on ju kuritegu!”
Võrumaa Teataja küsitles Veini teemal ka poliitringkondi ning erinevatest allikatest väideti kaljukindlalt, et Vein on seotud just IRLi Isamaa tiivaga ning tunneb lähedalt ka Võru piirkonna juhti Hasso Ploomipuud.
Olli ei võtnudki raha?
Kohtunik Olliga lähedalt seotud inimestelt oli väga raske tema kohta mingit informatsiooni välja pigistada. Tema kolleegid-kohtunikud ei soovinud isegi telefonile tulla ning kohtumaja kantselei naistöötaja, kes telefonile vastas, ei julgenud isegi oma nime öelda. Kohati tekkis tunne, et Võru kohtumajast oleks kui katk üle käinud. Olli abikaasa Hele Olli, kes töötab Tartu maakohtu kinnistusameti Võru jaoskonnas, ei soovinud samuti Võrumaa Teatajaga suhelda.
Paari inimesega õnnestus mul siiski rääkida, kuid vaid tingimusel, et nad jäävad artiklis anonüümseks. Nende sõnul võis Ollile saada saatuslikuks just kriitika kohtusüsteemi ning oma Tartu ülemuste aadressil, kellega tal tekkisid teravad konfliktid siis, kui Olli kohtumaja juhina oma maja inimeste kaitseks välja astus. Kohtunikule ei meeldinud õigussüsteemi kiired ning sageli ebamõistlikud, maksumaksja raha raiskavad reformid ning kohtuasjade ebaõiglane jagamine, mis pani väga suure koormuse just Võru kohtumaja kohtunikele.
Teine huvitav nüanss, mille Ollit lähedalt tundvad isikud välja tõid, oli see, et nende andmetel ei võtnud kohtunik Veinilt vastu mitte raha, vaid rahalise väärtusega eseme. „Kui arstile kingitakse kommikarp ja ta võtab selle vastu, kas ta on siis altkäemaksuvõtja?” küsis üks kohtuniku lähedasi.
Võrumaa Teatajale kinnitati, et Olli võeti vahele kuriteo matkimise teel. Altkäemaksuandja, kes tegi kaitsepolitseiga koostööd ja oli kinnitamata andmetel Võru ärimees ning IRLi Isamaa tiiva mees Aare Vein, salvestas juhtunu ning kaitsepolitseil oligi tõendusmaterjal Vambola Olli vastu koos.
Kes on Aare Vein?
Kuid kes on see salapärane Aare Vein, IRLi liige, kes kohtuniku vahele võttis? IRLi pressiesindaja Rauno Veri soovitas mul Veini kohta pärida IRLi Võru piirkonna esimehelt Hasso Ploomipuult. Kui selgitasin, et Ploomipuu ei soovinud Võrumaa Teatajaga nimetatud küsimuses suhelda, lubas Veri, et otsib mulle kellegi teise, kes võiks Veini iseloomustada. Otsima ta jäigi.
Ent minuga nõustus kõnelema üks urvastelane, kes kinnitas, et Aare Vein on Urvastes tuntud kui omavolitseja, kes sattus vallaga konflikti just nimelt tolle Lõõdla järve ääres tehtud „tembu” pärast, kus ta muutis metsamaa elamumaaks ning ehitas omale veepiiri ligidale maja.
Kuid just siit joonistub välja Veini seos kohtunik Olliga. Võru keskkonnainspektsioonile ärimehe tegu ei meeldinud, Veini suhtes alustati väärteomenetlust ning talle määrati trahv 2100 krooni. Vein aga kaebas inspektsiooni määratud trahvi kohtusse ning seda asja hakkas arutama ei keegi muu kui kohtunik Vambola Olli. Viimane tühistas Veinile määratud trahvi, sest leidis Veiniga sarnaselt, et tegemist ei olnud mitte hävitustöö vaid „metsa uuendamisega”.
Kohtunik Ollile lähedal seisnud isikud kinnitasid Võrumaa Teatajale, et Olli võeti vahele just väärteoasjas tehtud ebaseadusliku otsuse eest. Kuigi riigiprokuratuur ei ole „menetlusandmete salajasusele” viidates veel midagi kinnitanud, on üsna kindel, et Ollile sai saatuslikuks just IRLi poliitik Aare Vein ning talle „maastiku kujundamise” eest määratud trahvi tühistamine.
Küsisin Veini kohta IRLi Urvaste piirkonna esimehelt Mati Antsilt. Antsi, kes on praegu Urvaste valla volikogu liige, ütles, et Vein on tema jahikaaslane ja väga tore inimene.
„Väga kurb kuulda, et teda nüüd milleski sellises kahtlustatakse,” sõnas ta. Küsimuse peale, kas Vein on selline omavolitseja nagu väidetakse, vastas Antsi, et pigem on Vein looduseinimene, kellele meeldib käia kalal ja jahil. Poliitilisi ambitsioone mehel polevat.
„Keegi teda ei värvanud,” seletas Antsi. „Mees astus lihtsalt ükspäev IRLi Võrumaa kontori uksest sisse, kirjutas avalduse ja juhtkond otsustas ta vastu võtta.” Erakonnakaaslase sõnul elab Vein Võrus, Urvastes on tal vanematekodu ja suvemaja.
Kohtunik sattus poliitmängude keskmesse?
Kohtunik Vambola Olli võeti kinni nädal aega enne omavalitsuste liidu üldkoosolekut, kus nimetatakse eeldatavalt ametisse IRLi Isamaa tiiva mees ning Laari soosik Andres Kõiv.
Sellele on aga vastu Võru praegune võimukoalitsioon eesotsas linnapea Ülo Tulikuga. Ülo Tulik, Kristjan Võrno ja Henni Nassar on Kõivu lausa IRLi aukohtusse kaevanud ning seda seepärast, et nende väitel nõudis Kõiv Võrno palgast 5000 krooni igakuist „obrokit”.
Asi tuleb aukohtus arutlusele järgmisel nädalal. Võib liialdamata öelda, et suhted IRLi Isamaa ja Res Publica tiiva vahel on nii tulised, et kõrvetavad.
Kuna kohtunik Ollit on seostatud mitmes meediakanalis Reformierakonnaga ning kommentaariumis respublikaanist linnapea Ülo Tulikuga, kus on isegi väidetud, et nad on koos prassinud, siis uurisime asjaosalistelt järele, kuidas lood tegelikult on.
Reformierakonna üks Võru piirkonna juhtfiguure ning linnavolikogu esimees Erki Saarman ütles Võrumaa Teatajale, et kohtunik Olli ei ole kindlasti vähemasti Reformierakonna Võru piirkonnaga seotud ning tema teada pole kohtunik erakonda ka üheski küsimuses nõustanud. Ka linnapea Tulik eitas kategooriliselt oma häid suhteid kohtunik Olliga ning kinnitas, et ei ole temaga viimasel kuuel aastal isegi kohtunud.
Kes aga siis kohtunikku nii väga Võru praeguse koalitsiooniga seostada püüab? Võrumaa Teatajaga kõnelenud ja anonüümseks jääda soovinud allika sõnul võib seda teha IRLi Isamaa tiiva mees Hasso Ploomipuu, kelle soov on Tulikut enne järgmise nädala aukohut halvas valguses näidata.
Hasso Ploomipuult ei olnud võimalik selle süüdistuse ning tema seotuse kohta Veiniga kommentaari võtta, kuna ta ei vastanud telefonile.
Seda, et kohtuniku vahistamine võiks olla kuidagimoodi seotud reedese maavanema valimisega, Võru poliitringkondades ei usutud. Pigem arvati, et Võru ärimees Aare Veinil võis peale „metsa uuendamise” olla ka muid jamasid, mistõttu kaitsepolitseil polnud raske teda koostööle värvata.
Asi kisub niisiis väga põnevaks. Võrumaa Teataja hoiab teemal silma peal.
8-Wheel Electric Car
http://www.treehugger.com/files/2005/12/japanese_pm_loo.php
Japanese PM Looks at 8-Wheel Electric Car
by Michael Graham Richard, Ottawa, Canada on 12.27.05
Japan's Prime Minister Junichiro Koizumi had a look at Eliica, an electric car developed by researchers at Keio University. The 8-wheel vehicle has a top speed of 370 km/h (230 mph), although its inventor Hiroshi Shimizu claims it could clear 400kph (250mph) in the right conditions, and it can do 0 to 100km/h (0 to 60 mph) in 4 seconds. It is 100% electric, powered by lithium-ion batteries. Maybe it can even go back to the future... Not sure they have tried that one yet. Thanks to Remy Chevalier for the tip! ::Japan's PM Koizumi Looks at Eight-Wheeled Electric Car in Tokyo, ::Eliica.com ::Our previous post on the Eliica, ::Eliica eight-wheeler, ::8-Wheeling with the Eliica
Interested in electric cars? Check out: 17 Electric Cars You Must Know About
Japanese PM Looks at 8-Wheel Electric Car
by Michael Graham Richard, Ottawa, Canada on 12.27.05
Japan's Prime Minister Junichiro Koizumi had a look at Eliica, an electric car developed by researchers at Keio University. The 8-wheel vehicle has a top speed of 370 km/h (230 mph), although its inventor Hiroshi Shimizu claims it could clear 400kph (250mph) in the right conditions, and it can do 0 to 100km/h (0 to 60 mph) in 4 seconds. It is 100% electric, powered by lithium-ion batteries. Maybe it can even go back to the future... Not sure they have tried that one yet. Thanks to Remy Chevalier for the tip! ::Japan's PM Koizumi Looks at Eight-Wheeled Electric Car in Tokyo, ::Eliica.com ::Our previous post on the Eliica, ::Eliica eight-wheeler, ::8-Wheeling with the Eliica
Interested in electric cars? Check out: 17 Electric Cars You Must Know About
Euroopa ehitab ühtse süsteemi elektriautode laadimiseks
http://www.e24.ee/?id=268422
Euroopa ehitab ühtse süsteemi elektriautode laadimiseks
27.05.2010 12:55
Euroopa Liit leppis teisipäeval kokku standardiseeritud üleeuroopalise elektriautode laadimise süsteemi ehitamises järgmise aasta jooksul, et veenda ka skeptilisemaid tarbijaid keskkonnasõbralikumaid autosid kasutusele võtma.
Ühtne süsteem kindlustab, et 2011. aasta keskpaigaks on elektriautosid võimalik laadida nii kodudes kui ka avalikes jaamades kogu Euroopa Liidu territooriumil, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator AFP'd.
Selline standardiseeritud ja lihtsalt kasutatav süsteem on eelduseks, et tarbijad võtaks elektriautod omaks ning neid saaks hakata massiliselt tootma.
Hispaania tööstusministri Miguel Sebastiani sõnul on tehnoloogia laiema kasutuselevõtu tarvis hädavajalik, et elektriautode endi hind langeks, et akud peaksid vastu kauem ning et akude laadimise süsteem oleks lihtne.
Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid nõustusid, et kuigi tavalised bensiini- ja diiselmootorid jäävad lühemas perspektiivis domineerima, on elektri ja vesiniku jõul töötavad sõidukid väga lubavaks süsinikdioksiidi emissioone vähendavaks tulevikutehnoloogiaks. Selliste sõidukite laiem kasutuselevõtt võiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja Euroopa sõltuvust fossiilsetest kütustest.
Teiseks boonuseks oleks vähenenud müratase tänavatel, kuigi see võib omakorda osutuda ohuks jalakäijatele, kes lähenevaid sõidukeid märgata ei pruugi.
Prantsusmaa tööstusministri Christian Estrosi sõnul peaks üleeuroopaline elektriautode laadimise süsteem saama paika pandud juba selle aasta jooksul. Euroopa komisjon pakkus välja ka võimaluse rahalise toetuse pakkumiseks keskkonnasõbralikumate sõidukite ostjatele.
Toimetas: Marina Lohk
Euroopa ehitab ühtse süsteemi elektriautode laadimiseks
27.05.2010 12:55
Euroopa Liit leppis teisipäeval kokku standardiseeritud üleeuroopalise elektriautode laadimise süsteemi ehitamises järgmise aasta jooksul, et veenda ka skeptilisemaid tarbijaid keskkonnasõbralikumaid autosid kasutusele võtma.
Ühtne süsteem kindlustab, et 2011. aasta keskpaigaks on elektriautosid võimalik laadida nii kodudes kui ka avalikes jaamades kogu Euroopa Liidu territooriumil, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator AFP'd.
Selline standardiseeritud ja lihtsalt kasutatav süsteem on eelduseks, et tarbijad võtaks elektriautod omaks ning neid saaks hakata massiliselt tootma.
Hispaania tööstusministri Miguel Sebastiani sõnul on tehnoloogia laiema kasutuselevõtu tarvis hädavajalik, et elektriautode endi hind langeks, et akud peaksid vastu kauem ning et akude laadimise süsteem oleks lihtne.
Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid nõustusid, et kuigi tavalised bensiini- ja diiselmootorid jäävad lühemas perspektiivis domineerima, on elektri ja vesiniku jõul töötavad sõidukid väga lubavaks süsinikdioksiidi emissioone vähendavaks tulevikutehnoloogiaks. Selliste sõidukite laiem kasutuselevõtt võiks vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja Euroopa sõltuvust fossiilsetest kütustest.
Teiseks boonuseks oleks vähenenud müratase tänavatel, kuigi see võib omakorda osutuda ohuks jalakäijatele, kes lähenevaid sõidukeid märgata ei pruugi.
Prantsusmaa tööstusministri Christian Estrosi sõnul peaks üleeuroopaline elektriautode laadimise süsteem saama paika pandud juba selle aasta jooksul. Euroopa komisjon pakkus välja ka võimaluse rahalise toetuse pakkumiseks keskkonnasõbralikumate sõidukite ostjatele.
Toimetas: Marina Lohk
Wednesday, May 26, 2010
Eesti riik kingib Venemaale raha tankide muretsemiseks
Eesti riik kingib Venemaale raha tankide muretsemiseks aga küsimus on selles,et kui mitme tanki raha annab Eestimaa Venemaale ühes päevas?
Konstantin Päts reetis Eestimaad ja selle tagajärjel Nõukogude liit paigaldas Eestimaa pinnale sõjaväebaasid...
Mart Laar reetis Eestimaad ja selle tagajärjel Venemaa paigaldas Eestimaa pinnale vene gaasitrassid...
Mart Laar kui tuntud ajaloo võltsija teab väga hästi,et juba Esimese Eesti Vabariigi ajal Eestimaal ehitati elektrituulikuid ja paljudel taludel olid omad elektrituulikud...
http://www.epl.ee/artikkel/469733
Vene Gazprom võtab Eesti Gaasist ligi 22 miljonit krooni dividende
Kui erakonnad ei laseks lüpsta Eestimaad nii vene Gazpromil ja "Rootsi pankadel" ehk tankistide abil ei orjastataks omade poolt kodumaad siis...
Konstantin Päts reetis Eestimaad ja selle tagajärjel Nõukogude liit paigaldas Eestimaa pinnale sõjaväebaasid...
Mart Laar reetis Eestimaad ja selle tagajärjel Venemaa paigaldas Eestimaa pinnale vene gaasitrassid...
Mart Laar kui tuntud ajaloo võltsija teab väga hästi,et juba Esimese Eesti Vabariigi ajal Eestimaal ehitati elektrituulikuid ja paljudel taludel olid omad elektrituulikud...
http://www.epl.ee/artikkel/469733
Vene Gazprom võtab Eesti Gaasist ligi 22 miljonit krooni dividende
Kui erakonnad ei laseks lüpsta Eestimaad nii vene Gazpromil ja "Rootsi pankadel" ehk tankistide abil ei orjastataks omade poolt kodumaad siis...
ma ei soovi naftaparuneile selle lõbu eest kogu oma teenistust ohverdada.
http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=31243465&com=1&s=1&no=20
kaameliila, 25.05.2010 18:38
Tegelikult on ikka nii, et sõidan mina 20 aasta pärast ikka veel suure diiselmaasturiga...ja kameliila käib ikka veel jala
Hehee, tegelikult on minu arvates hoopis nii, et on erinevaid inimesi, sina sõidad tõenäoliselt elu lõpuni suure diiselmasturiga ja maksad end selle lõbu nimel või ogaraks, aga sa ei suuda leppida uute suundadega, eelkõige enda sissejuurdunud mõttestampidest vabaneda.
Ma olen ilmselt siis teisest äärmusest, sest sõidan juba praegu väikese punniga ja usu mind, ükski partei ei ole mulle seda peale sundinud, vaid ma kasutan väiksemat autot lihtsalt kainest mõistusest ja otstarbekusest lähtuvalt. Kui ehk sügavamalt järele mõelda, siis oma osa on siin kütuse hinnal siiski, seega võib vast öelda, et ma soovin küll mugavat ja kiiret liikumisviisi, aga ma ei soovi naftaparuneile selle lõbu eest kogu oma teenistust ohverdada. Võibolla mu rahakott ei ole nii jäme kui sinu oma, aga kui ka oleks, ma arvan, et ma ikkagi suuremat ei ostaks, vähemalt seni kuni väike oma ülesaned liikurina täidab. Punktist A punti B veab ta mind sama edukalt kui sinu diiselmaastur sind ja ma millegipärast arvan, et tõmban su diislijurakale veel foori all koti pähegi:)
Nojah, näedsasiis, lihtsalt on erinevaid inimesi ja vaatevinkleid, mina olen alati valmis midagi uut katsetama, isegi kui see uus veel toorevõitu juhtub olema. Ma ostaks tolle mitsugi hommepäev kui ei usuks, et stepslikulgurites lähemal ajal olulisi parendusi ja hinnalangusi oodata on. Ja kuna mu praegune punn veel liigub, siis ootan selle lõpu ära. Eks me siis nii 10 aasta pärast muljetame uuesti, kes millega liikleb.
PS. Mul pole jalgratta vastu ka midagi, võin vabalt ka rattaga paarutada ja häbenemata jalgsigi käia, täitsa normaalne liikumisviis.
kaameliila, 25.05.2010 18:38
Tegelikult on ikka nii, et sõidan mina 20 aasta pärast ikka veel suure diiselmaasturiga...ja kameliila käib ikka veel jala
Hehee, tegelikult on minu arvates hoopis nii, et on erinevaid inimesi, sina sõidad tõenäoliselt elu lõpuni suure diiselmasturiga ja maksad end selle lõbu nimel või ogaraks, aga sa ei suuda leppida uute suundadega, eelkõige enda sissejuurdunud mõttestampidest vabaneda.
Ma olen ilmselt siis teisest äärmusest, sest sõidan juba praegu väikese punniga ja usu mind, ükski partei ei ole mulle seda peale sundinud, vaid ma kasutan väiksemat autot lihtsalt kainest mõistusest ja otstarbekusest lähtuvalt. Kui ehk sügavamalt järele mõelda, siis oma osa on siin kütuse hinnal siiski, seega võib vast öelda, et ma soovin küll mugavat ja kiiret liikumisviisi, aga ma ei soovi naftaparuneile selle lõbu eest kogu oma teenistust ohverdada. Võibolla mu rahakott ei ole nii jäme kui sinu oma, aga kui ka oleks, ma arvan, et ma ikkagi suuremat ei ostaks, vähemalt seni kuni väike oma ülesaned liikurina täidab. Punktist A punti B veab ta mind sama edukalt kui sinu diiselmaastur sind ja ma millegipärast arvan, et tõmban su diislijurakale veel foori all koti pähegi:)
Nojah, näedsasiis, lihtsalt on erinevaid inimesi ja vaatevinkleid, mina olen alati valmis midagi uut katsetama, isegi kui see uus veel toorevõitu juhtub olema. Ma ostaks tolle mitsugi hommepäev kui ei usuks, et stepslikulgurites lähemal ajal olulisi parendusi ja hinnalangusi oodata on. Ja kuna mu praegune punn veel liigub, siis ootan selle lõpu ära. Eks me siis nii 10 aasta pärast muljetame uuesti, kes millega liikleb.
PS. Mul pole jalgratta vastu ka midagi, võin vabalt ka rattaga paarutada ja häbenemata jalgsigi käia, täitsa normaalne liikumisviis.
Pisut Eesti maffiast
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10884&c=0
Kohtuniku võttis vahele IRLi mees
Irja Tähismaa
SKANDAAL • Praeguseni ei ole veel laiemalt avalikustatud, kes oli see Võru ettevõtja, kes Võru kohtumaja juhile Vambola Ollile altkäemaksu andis ning tema vahelevõtmiseks kaitsepolitseiga koostööd tegi.
„Tõde on kommentaariumis,” vihjas Võrumaa Teatajale üks Ollit lähedalt tundvaid isikuid. Kommentaariumis pakuti kuriteole kaasaaitajaks Võru ettevõtjat Aare Veini.
Kui Aare Veini nime guugeldada, siis tuleb välja mitmeid huvitavaid asju: lisaks mehe kinnisvaraäridele ning motokrossihuvile ka see, kuidas ta Lõõdla järve äärde „Paradiisi” nimelist kinnistut rajas, sealt hulka puid kändudeni välja juuris ning seepärast keskkonnainspektsiooniga pahuksisse sattus. Ent on teada veel üks kõnekas fakt – mees on IRLi liige.
Kuna esmaspäeva lõuna ajal kinnitas ka BNS, et koos kohtunik Olliga peeti kuriteole kaasaaitamises kinni just Vein, kes hiljem koostöövalmiduse eest vabaks lasti, siis helistasin Aare Veini mobiiltelefonile ja pärisin temalt otse, kas tema on see mees, kes kohtunik Ollile altkäemaksu pakkus.
„Ei,” vastas Vein õrnalt väriseva häälega. Küsisin, kas see, mida tema kohta väidetakse, on vale. „Arvata võib,” vastas Vein. Kui talle pärast tagasi helistasin, ei võtnud ärimees enam telefonitoru vastu.
IRLi Võru piirkonna esimees Hasso Ploomipuu ei tahtnud Veini küsimuses mitte sõnagi kaasa rääkida ning katkestas mu küsimuse hüüatusega: „Võta ühendust Rauno Veriga!” Kes ei tea, siis Rauno Veri on IRLi pressiesindaja.
Rauno Veri sõnul on Aare Vein tõepoolest IRLi liige ning seda juba üle aasta. „Me oleme teadlikud, et tema suhtes mingid uurimised käivad ja ootame uurimise tulemusi,” sõnas Veri. Küsimuse peale, kas Vein visatakse IRList välja, kui leiab kinnitust, et ta kohtunikule altkäemaksu andis, ütles Veri: „Jah, loomulikult! See on ju kuritegu!”
Võrumaa Teataja küsitles Veini teemal ka poliitringkondi ning erinevatest allikatest väideti kaljukindlalt, et Vein on seotud just IRLi Isamaa tiivaga ning tunneb lähedalt ka Võru piirkonna juhti Hasso Ploomipuud.
Olli ei võtnudki raha?
Kohtunik Olliga lähedalt seotud inimestelt oli väga raske tema kohta mingit informatsiooni välja pigistada. Tema kolleegid-kohtunikud ei soovinud isegi telefonile tulla ning kohtumaja kantselei naistöötaja, kes telefonile vastas, ei julgenud isegi oma nime öelda. Kohati tekkis tunne, et Võru kohtumajast oleks kui katk üle käinud. Olli abikaasa Hele Olli, kes töötab Tartu maakohtu kinnistusameti Võru jaoskonnas, ei soovinud samuti Võrumaa Teatajaga suhelda.
Paari inimesega õnnestus mul siiski rääkida, kuid vaid tingimusel, et nad jäävad artiklis anonüümseks. Nende sõnul võis Ollile saada saatuslikuks just kriitika kohtusüsteemi ning oma Tartu ülemuste aadressil, kellega tal tekkisid teravad konfliktid siis, kui Olli kohtumaja juhina oma maja inimeste kaitseks välja astus. Kohtunikule ei meeldinud õigussüsteemi kiired ning sageli ebamõistlikud, maksumaksja raha raiskavad reformid ning kohtuasjade ebaõiglane jagamine, mis pani väga suure koormuse just Võru kohtumaja kohtunikele.
Teine huvitav nüanss, mille Ollit lähedalt tundvad isikud välja tõid, oli see, et nende andmetel ei võtnud kohtunik Veinilt vastu mitte raha, vaid rahalise väärtusega eseme. „Kui arstile kingitakse kommikarp ja ta võtab selle vastu, kas ta on siis altkäemaksuvõtja?” küsis üks kohtuniku lähedasi.
Võrumaa Teatajale kinnitati, et Olli võeti vahele kuriteo matkimise teel. Altkäemaksuandja, kes tegi kaitsepolitseiga koostööd ja oli kinnitamata andmetel Võru ärimees ning IRLi Isamaa tiiva mees Aare Vein, salvestas juhtunu ning kaitsepolitseil oligi tõendusmaterjal Vambola Olli vastu koos.
Kes on Aare Vein?
Kuid kes on see salapärane Aare Vein, IRLi liige, kes kohtuniku vahele võttis? IRLi pressiesindaja Rauno Veri soovitas mul Veini kohta pärida IRLi Võru piirkonna esimehelt Hasso Ploomipuult. Kui selgitasin, et Ploomipuu ei soovinud Võrumaa Teatajaga nimetatud küsimuses suhelda, lubas Veri, et otsib mulle kellegi teise, kes võiks Veini iseloomustada. Otsima ta jäigi.
Ent minuga nõustus kõnelema üks urvastelane, kes kinnitas, et Aare Vein on Urvastes tuntud kui omavolitseja, kes sattus vallaga konflikti just nimelt tolle Lõõdla järve ääres tehtud „tembu” pärast, kus ta muutis metsamaa elamumaaks ning ehitas omale veepiiri ligidale maja.
Kuid just siit joonistub välja Veini seos kohtunik Olliga. Võru keskkonnainspektsioonile ärimehe tegu ei meeldinud, Veini suhtes alustati väärteomenetlust ning talle määrati trahv 2100 krooni. Vein aga kaebas inspektsiooni määratud trahvi kohtusse ning seda asja hakkas arutama ei keegi muu kui kohtunik Vambola Olli. Viimane tühistas Veinile määratud trahvi, sest leidis Veiniga sarnaselt, et tegemist ei olnud mitte hävitustöö vaid „metsa uuendamisega”.
Kohtunik Ollile lähedal seisnud isikud kinnitasid Võrumaa Teatajale, et Olli võeti vahele just väärteoasjas tehtud ebaseadusliku otsuse eest. Kuigi riigiprokuratuur ei ole „menetlusandmete salajasusele” viidates veel midagi kinnitanud, on üsna kindel, et Ollile sai saatuslikuks just IRLi poliitik Aare Vein ning talle „maastiku kujundamise” eest määratud trahvi tühistamine.
Küsisin Veini kohta IRLi Urvaste piirkonna esimehelt Mati Antsilt. Antsi, kes on praegu Urvaste valla volikogu liige, ütles, et Vein on tema jahikaaslane ja väga tore inimene.
„Väga kurb kuulda, et teda nüüd milleski sellises kahtlustatakse,” sõnas ta. Küsimuse peale, kas Vein on selline omavolitseja nagu väidetakse, vastas Antsi, et pigem on Vein looduseinimene, kellele meeldib käia kalal ja jahil. Poliitilisi ambitsioone mehel polevat.
„Keegi teda ei värvanud,” seletas Antsi. „Mees astus lihtsalt ükspäev IRLi Võrumaa kontori uksest sisse, kirjutas avalduse ja juhtkond otsustas ta vastu võtta.” Erakonnakaaslase sõnul elab Vein Võrus, Urvastes on tal vanematekodu ja suvemaja.
Kohtunik sattus poliitmängude keskmesse?
Kohtunik Vambola Olli võeti kinni nädal aega enne omavalitsuste liidu üldkoosolekut, kus nimetatakse eeldatavalt ametisse IRLi Isamaa tiiva mees ning Laari soosik Andres Kõiv.
Sellele on aga vastu Võru praegune võimukoalitsioon eesotsas linnapea Ülo Tulikuga. Ülo Tulik, Kristjan Võrno ja Henni Nassar on Kõivu lausa IRLi aukohtusse kaevanud ning seda seepärast, et nende väitel nõudis Kõiv Võrno palgast 5000 krooni igakuist „obrokit”.
Asi tuleb aukohtus arutlusele järgmisel nädalal. Võib liialdamata öelda, et suhted IRLi Isamaa ja Res Publica tiiva vahel on nii tulised, et kõrvetavad.
Kuna kohtunik Ollit on seostatud mitmes meediakanalis Reformierakonnaga ning kommentaariumis respublikaanist linnapea Ülo Tulikuga, kus on isegi väidetud, et nad on koos prassinud, siis uurisime asjaosalistelt järele, kuidas lood tegelikult on.
Reformierakonna üks Võru piirkonna juhtfiguure ning linnavolikogu esimees Erki Saarman ütles Võrumaa Teatajale, et kohtunik Olli ei ole kindlasti vähemasti Reformierakonna Võru piirkonnaga seotud ning tema teada pole kohtunik erakonda ka üheski küsimuses nõustanud. Ka linnapea Tulik eitas kategooriliselt oma häid suhteid kohtunik Olliga ning kinnitas, et ei ole temaga viimasel kuuel aastal isegi kohtunud.
Kes aga siis kohtunikku nii väga Võru praeguse koalitsiooniga seostada püüab? Võrumaa Teatajaga kõnelenud ja anonüümseks jääda soovinud allika sõnul võib seda teha IRLi Isamaa tiiva mees Hasso Ploomipuu, kelle soov on Tulikut enne järgmise nädala aukohut halvas valguses näidata.
Hasso Ploomipuult ei olnud võimalik selle süüdistuse ning tema seotuse kohta Veiniga kommentaari võtta, kuna ta ei vastanud telefonile.
Seda, et kohtuniku vahistamine võiks olla kuidagimoodi seotud reedese maavanema valimisega, Võru poliitringkondades ei usutud. Pigem arvati, et Võru ärimees Aare Veinil võis peale „metsa uuendamise” olla ka muid jamasid, mistõttu kaitsepolitseil polnud raske teda koostööle värvata.
Asi kisub niisiis väga põnevaks. Võrumaa Teataja hoiab teemal silma peal.
Kohtuniku võttis vahele IRLi mees
Irja Tähismaa
SKANDAAL • Praeguseni ei ole veel laiemalt avalikustatud, kes oli see Võru ettevõtja, kes Võru kohtumaja juhile Vambola Ollile altkäemaksu andis ning tema vahelevõtmiseks kaitsepolitseiga koostööd tegi.
„Tõde on kommentaariumis,” vihjas Võrumaa Teatajale üks Ollit lähedalt tundvaid isikuid. Kommentaariumis pakuti kuriteole kaasaaitajaks Võru ettevõtjat Aare Veini.
Kui Aare Veini nime guugeldada, siis tuleb välja mitmeid huvitavaid asju: lisaks mehe kinnisvaraäridele ning motokrossihuvile ka see, kuidas ta Lõõdla järve äärde „Paradiisi” nimelist kinnistut rajas, sealt hulka puid kändudeni välja juuris ning seepärast keskkonnainspektsiooniga pahuksisse sattus. Ent on teada veel üks kõnekas fakt – mees on IRLi liige.
Kuna esmaspäeva lõuna ajal kinnitas ka BNS, et koos kohtunik Olliga peeti kuriteole kaasaaitamises kinni just Vein, kes hiljem koostöövalmiduse eest vabaks lasti, siis helistasin Aare Veini mobiiltelefonile ja pärisin temalt otse, kas tema on see mees, kes kohtunik Ollile altkäemaksu pakkus.
„Ei,” vastas Vein õrnalt väriseva häälega. Küsisin, kas see, mida tema kohta väidetakse, on vale. „Arvata võib,” vastas Vein. Kui talle pärast tagasi helistasin, ei võtnud ärimees enam telefonitoru vastu.
IRLi Võru piirkonna esimees Hasso Ploomipuu ei tahtnud Veini küsimuses mitte sõnagi kaasa rääkida ning katkestas mu küsimuse hüüatusega: „Võta ühendust Rauno Veriga!” Kes ei tea, siis Rauno Veri on IRLi pressiesindaja.
Rauno Veri sõnul on Aare Vein tõepoolest IRLi liige ning seda juba üle aasta. „Me oleme teadlikud, et tema suhtes mingid uurimised käivad ja ootame uurimise tulemusi,” sõnas Veri. Küsimuse peale, kas Vein visatakse IRList välja, kui leiab kinnitust, et ta kohtunikule altkäemaksu andis, ütles Veri: „Jah, loomulikult! See on ju kuritegu!”
Võrumaa Teataja küsitles Veini teemal ka poliitringkondi ning erinevatest allikatest väideti kaljukindlalt, et Vein on seotud just IRLi Isamaa tiivaga ning tunneb lähedalt ka Võru piirkonna juhti Hasso Ploomipuud.
Olli ei võtnudki raha?
Kohtunik Olliga lähedalt seotud inimestelt oli väga raske tema kohta mingit informatsiooni välja pigistada. Tema kolleegid-kohtunikud ei soovinud isegi telefonile tulla ning kohtumaja kantselei naistöötaja, kes telefonile vastas, ei julgenud isegi oma nime öelda. Kohati tekkis tunne, et Võru kohtumajast oleks kui katk üle käinud. Olli abikaasa Hele Olli, kes töötab Tartu maakohtu kinnistusameti Võru jaoskonnas, ei soovinud samuti Võrumaa Teatajaga suhelda.
Paari inimesega õnnestus mul siiski rääkida, kuid vaid tingimusel, et nad jäävad artiklis anonüümseks. Nende sõnul võis Ollile saada saatuslikuks just kriitika kohtusüsteemi ning oma Tartu ülemuste aadressil, kellega tal tekkisid teravad konfliktid siis, kui Olli kohtumaja juhina oma maja inimeste kaitseks välja astus. Kohtunikule ei meeldinud õigussüsteemi kiired ning sageli ebamõistlikud, maksumaksja raha raiskavad reformid ning kohtuasjade ebaõiglane jagamine, mis pani väga suure koormuse just Võru kohtumaja kohtunikele.
Teine huvitav nüanss, mille Ollit lähedalt tundvad isikud välja tõid, oli see, et nende andmetel ei võtnud kohtunik Veinilt vastu mitte raha, vaid rahalise väärtusega eseme. „Kui arstile kingitakse kommikarp ja ta võtab selle vastu, kas ta on siis altkäemaksuvõtja?” küsis üks kohtuniku lähedasi.
Võrumaa Teatajale kinnitati, et Olli võeti vahele kuriteo matkimise teel. Altkäemaksuandja, kes tegi kaitsepolitseiga koostööd ja oli kinnitamata andmetel Võru ärimees ning IRLi Isamaa tiiva mees Aare Vein, salvestas juhtunu ning kaitsepolitseil oligi tõendusmaterjal Vambola Olli vastu koos.
Kes on Aare Vein?
Kuid kes on see salapärane Aare Vein, IRLi liige, kes kohtuniku vahele võttis? IRLi pressiesindaja Rauno Veri soovitas mul Veini kohta pärida IRLi Võru piirkonna esimehelt Hasso Ploomipuult. Kui selgitasin, et Ploomipuu ei soovinud Võrumaa Teatajaga nimetatud küsimuses suhelda, lubas Veri, et otsib mulle kellegi teise, kes võiks Veini iseloomustada. Otsima ta jäigi.
Ent minuga nõustus kõnelema üks urvastelane, kes kinnitas, et Aare Vein on Urvastes tuntud kui omavolitseja, kes sattus vallaga konflikti just nimelt tolle Lõõdla järve ääres tehtud „tembu” pärast, kus ta muutis metsamaa elamumaaks ning ehitas omale veepiiri ligidale maja.
Kuid just siit joonistub välja Veini seos kohtunik Olliga. Võru keskkonnainspektsioonile ärimehe tegu ei meeldinud, Veini suhtes alustati väärteomenetlust ning talle määrati trahv 2100 krooni. Vein aga kaebas inspektsiooni määratud trahvi kohtusse ning seda asja hakkas arutama ei keegi muu kui kohtunik Vambola Olli. Viimane tühistas Veinile määratud trahvi, sest leidis Veiniga sarnaselt, et tegemist ei olnud mitte hävitustöö vaid „metsa uuendamisega”.
Kohtunik Ollile lähedal seisnud isikud kinnitasid Võrumaa Teatajale, et Olli võeti vahele just väärteoasjas tehtud ebaseadusliku otsuse eest. Kuigi riigiprokuratuur ei ole „menetlusandmete salajasusele” viidates veel midagi kinnitanud, on üsna kindel, et Ollile sai saatuslikuks just IRLi poliitik Aare Vein ning talle „maastiku kujundamise” eest määratud trahvi tühistamine.
Küsisin Veini kohta IRLi Urvaste piirkonna esimehelt Mati Antsilt. Antsi, kes on praegu Urvaste valla volikogu liige, ütles, et Vein on tema jahikaaslane ja väga tore inimene.
„Väga kurb kuulda, et teda nüüd milleski sellises kahtlustatakse,” sõnas ta. Küsimuse peale, kas Vein on selline omavolitseja nagu väidetakse, vastas Antsi, et pigem on Vein looduseinimene, kellele meeldib käia kalal ja jahil. Poliitilisi ambitsioone mehel polevat.
„Keegi teda ei värvanud,” seletas Antsi. „Mees astus lihtsalt ükspäev IRLi Võrumaa kontori uksest sisse, kirjutas avalduse ja juhtkond otsustas ta vastu võtta.” Erakonnakaaslase sõnul elab Vein Võrus, Urvastes on tal vanematekodu ja suvemaja.
Kohtunik sattus poliitmängude keskmesse?
Kohtunik Vambola Olli võeti kinni nädal aega enne omavalitsuste liidu üldkoosolekut, kus nimetatakse eeldatavalt ametisse IRLi Isamaa tiiva mees ning Laari soosik Andres Kõiv.
Sellele on aga vastu Võru praegune võimukoalitsioon eesotsas linnapea Ülo Tulikuga. Ülo Tulik, Kristjan Võrno ja Henni Nassar on Kõivu lausa IRLi aukohtusse kaevanud ning seda seepärast, et nende väitel nõudis Kõiv Võrno palgast 5000 krooni igakuist „obrokit”.
Asi tuleb aukohtus arutlusele järgmisel nädalal. Võib liialdamata öelda, et suhted IRLi Isamaa ja Res Publica tiiva vahel on nii tulised, et kõrvetavad.
Kuna kohtunik Ollit on seostatud mitmes meediakanalis Reformierakonnaga ning kommentaariumis respublikaanist linnapea Ülo Tulikuga, kus on isegi väidetud, et nad on koos prassinud, siis uurisime asjaosalistelt järele, kuidas lood tegelikult on.
Reformierakonna üks Võru piirkonna juhtfiguure ning linnavolikogu esimees Erki Saarman ütles Võrumaa Teatajale, et kohtunik Olli ei ole kindlasti vähemasti Reformierakonna Võru piirkonnaga seotud ning tema teada pole kohtunik erakonda ka üheski küsimuses nõustanud. Ka linnapea Tulik eitas kategooriliselt oma häid suhteid kohtunik Olliga ning kinnitas, et ei ole temaga viimasel kuuel aastal isegi kohtunud.
Kes aga siis kohtunikku nii väga Võru praeguse koalitsiooniga seostada püüab? Võrumaa Teatajaga kõnelenud ja anonüümseks jääda soovinud allika sõnul võib seda teha IRLi Isamaa tiiva mees Hasso Ploomipuu, kelle soov on Tulikut enne järgmise nädala aukohut halvas valguses näidata.
Hasso Ploomipuult ei olnud võimalik selle süüdistuse ning tema seotuse kohta Veiniga kommentaari võtta, kuna ta ei vastanud telefonile.
Seda, et kohtuniku vahistamine võiks olla kuidagimoodi seotud reedese maavanema valimisega, Võru poliitringkondades ei usutud. Pigem arvati, et Võru ärimees Aare Veinil võis peale „metsa uuendamise” olla ka muid jamasid, mistõttu kaitsepolitseil polnud raske teda koostööle värvata.
Asi kisub niisiis väga põnevaks. Võrumaa Teataja hoiab teemal silma peal.
Mitsubishi i MiEV: Jaapani elektriautoga Tallinna tänavatel
http://www.e24.ee/?id=267880
Mitsubishi i MiEV: Jaapani elektriautoga Tallinna tänavatel
26.05.2010 12:34
Tallinnasse toodi mõneks nädalaks katsetamiseks ja tutvumiseks Jaapani päritolu Mitsubishi i MiEV (Mitsubishi innovative Electric Vehicle).
Kõnealusel elektriautol on neli istekohta ja mis põgusal proovisõidul osutus meie linnaliikluses kulgemiseks igati vilkaks ja hea manööverdamisvõimega autoks, vahendab whatcar.ee.
Mootor ja jõuülekanne
Auto liikumapanevaks jõuks on 47 kW elektrimootor, millel on pöördemomenti 180 Nm. Selline pöördemoment on võrreldav juba igati korraliku bensiinimootoriga ja tänu sellele ei jää tagaveoline i MiEV linnaliikluses ka mitte kellelegi jalgu.
Voolu saab elektrimootor auto põhja alla peidetud liitium-ioon akudest, mis annavad välja 330 V ja 16 kWh. Tänu sellele kaalub väike neljakohaline sõiduk 1080 kilogrammi, ehk ühe paraja sisepõlemismootoriga väikeauto jagu.
Kuna mootor ise on väike ja kerge, siis kokkuvõttes väga suurt erinevust tavaautoga ei ole. Kuid sellele vaatamata kuulub tervelt viiendik auto kogukaalust just akudele.
Ühe laadimiskorraga lubatakse läbisõiduks 160 kilomeetrit, kuid arvestada tuleb, et tegemist on n-ö Jaapani tingimustes kasutamisega, kus ei ole päevasõidutuled kohutuslikud. Meie oludes tähendab see ca 30 kilomeetri jagu väiksemat läbisõitu, sest auto on varustatud tavaliste hõõgpirnidega esilaternatega.
Autot saab laadida kolmel erineval moel. Kiirlaadimine vasakul pool autot oleva pistiku kaudu, kus poole tunniga saab laetud 80 protsenti akude mahutavusest, kuid see eeldab vastava võimsusega laadimisjaamade olemasolu, mida vähemalt Eestis ei ole ühtegi.
Auto paremal pool on tavalaadija kodukasutaja jaoks ja sellised pistikud on Tallinna Vabaduse väljaku maa-aluses parklas juba täitsa olemas. Sellega läheb aga juba märksa kauem aega, täpsemalt 7 tundi.
Sõiduomadused
Sõiduomadustest on midagi põhjapanevat raske öelda, kuna tegemist oli parempoolse rooliga Jaapani päritolu näidiseksemplariga ja põhitähelepanu kulus sellele, et suunatule ja kojamehe kangi omavahel segamini ei ajaks.
Küll sai selgeks see, et kiirendamisele linnaliikluses pole sellele autole küll vähimatki ette heita. Mida jõulisemalt kiirendada, seda rohkem kulub ka energiat. Seega - kui töö ja kodu vahet tuleb sõita juba üle 50 kilomeetri üks ots, tasub sõita nn ökorežiimis. Sellisel juhul on kiirendamine pisut uimasem.
On olemas ka veel režiim nimega B, mis teeb auto veelgi laisemaks ja iga kord kui selles režiimis gaasipedaali lahti lased, läheb auto üle automaatsele laadimiserežiimile, mis tähendab, et ta ka pidurdab autot üsna jõuliselt. Kõik muu on nagu väikeautol ikka, ainult mootori häält ei ole kuulda. Kerge elektrimootori undamine ja kogu lugu.
Varustus
Mitsubishi i MiEV on ka varustuselt nagu täiesti tavaline auto. Olemas on nii soojendus, konditsioneer ja isegi navigatsiooniseade, mis küll antud masina puhul näitas ekraanil hieroglüüfe.
Kuid eks siingi peab taas arvestama tõsiasjaga, et nii soojendus kui konditsioneer saavad voolu ikka nendest samadest akudest ja eriti talvel võtab auto kabiini ülessoojendamise päris mitu sõidukilomeetrit maha.
Muus osas on i MiEV nagu auto ikka ja miks ei peakski olema, sest Jaapanis saab sama autot osta ka Mitsubishi i nime all tavalise sisepõlemismootoriga.
Kokkuvõtteks
Mitsubishi arendab antud sõidukit koostööd Prantsuse PSA-ga, ehk sama auto tuleb Euroopas müügile ka Peugeot iOn ja Citroen C-Zero nime all. Hinnast on nende autode puhul veel vara rääkida, kuid on selge, et odav see olema ei saa.
Vaatamata sellele, et ühe kilomeetri omahind on Eesti oludes katsetades ca 25 senti, ehk vähemalt neli korda madalam tavaliselt autost, peab olema läbisõit ikkagi päris suur, et ostuhinda tagasi teenida.
Jaapanis on asi lihtne: elektriauto on sisuliselt kaks korda kallim kui tavalise bensiinimootoriga variant. Lõpphinnast 25 protsenti maksab kinni Jaapani valitsus ja 25 protsenti kohalik omavalitsus. Ehk hinnavahet ostjale ei olegi.
Kas ja millal Euroopas ja Eestis selline kompensatsioonimehhanism välja töötatakse, on raske öelda. Ilma selleta oleks muidugi üsna naiivne loota, et nendest autodest suured müügihitid saavad.
Kuna tegemist on ikkagi uue tehnoloogiaga, siis võtab selle omahinna sisepõlemismootoritega samale tasemele toomine aega aastakümneid. Koostöö PSA ga kiirendab tänu suuremale tootmismahule muidugi seda protsessi tublisti.
Tõnu Tramm
Toimetas: Raigo Neudorf
Mitsubishi i MiEV: Jaapani elektriautoga Tallinna tänavatel
26.05.2010 12:34
Tallinnasse toodi mõneks nädalaks katsetamiseks ja tutvumiseks Jaapani päritolu Mitsubishi i MiEV (Mitsubishi innovative Electric Vehicle).
Kõnealusel elektriautol on neli istekohta ja mis põgusal proovisõidul osutus meie linnaliikluses kulgemiseks igati vilkaks ja hea manööverdamisvõimega autoks, vahendab whatcar.ee.
Mootor ja jõuülekanne
Auto liikumapanevaks jõuks on 47 kW elektrimootor, millel on pöördemomenti 180 Nm. Selline pöördemoment on võrreldav juba igati korraliku bensiinimootoriga ja tänu sellele ei jää tagaveoline i MiEV linnaliikluses ka mitte kellelegi jalgu.
Voolu saab elektrimootor auto põhja alla peidetud liitium-ioon akudest, mis annavad välja 330 V ja 16 kWh. Tänu sellele kaalub väike neljakohaline sõiduk 1080 kilogrammi, ehk ühe paraja sisepõlemismootoriga väikeauto jagu.
Kuna mootor ise on väike ja kerge, siis kokkuvõttes väga suurt erinevust tavaautoga ei ole. Kuid sellele vaatamata kuulub tervelt viiendik auto kogukaalust just akudele.
Ühe laadimiskorraga lubatakse läbisõiduks 160 kilomeetrit, kuid arvestada tuleb, et tegemist on n-ö Jaapani tingimustes kasutamisega, kus ei ole päevasõidutuled kohutuslikud. Meie oludes tähendab see ca 30 kilomeetri jagu väiksemat läbisõitu, sest auto on varustatud tavaliste hõõgpirnidega esilaternatega.
Autot saab laadida kolmel erineval moel. Kiirlaadimine vasakul pool autot oleva pistiku kaudu, kus poole tunniga saab laetud 80 protsenti akude mahutavusest, kuid see eeldab vastava võimsusega laadimisjaamade olemasolu, mida vähemalt Eestis ei ole ühtegi.
Auto paremal pool on tavalaadija kodukasutaja jaoks ja sellised pistikud on Tallinna Vabaduse väljaku maa-aluses parklas juba täitsa olemas. Sellega läheb aga juba märksa kauem aega, täpsemalt 7 tundi.
Sõiduomadused
Sõiduomadustest on midagi põhjapanevat raske öelda, kuna tegemist oli parempoolse rooliga Jaapani päritolu näidiseksemplariga ja põhitähelepanu kulus sellele, et suunatule ja kojamehe kangi omavahel segamini ei ajaks.
Küll sai selgeks see, et kiirendamisele linnaliikluses pole sellele autole küll vähimatki ette heita. Mida jõulisemalt kiirendada, seda rohkem kulub ka energiat. Seega - kui töö ja kodu vahet tuleb sõita juba üle 50 kilomeetri üks ots, tasub sõita nn ökorežiimis. Sellisel juhul on kiirendamine pisut uimasem.
On olemas ka veel režiim nimega B, mis teeb auto veelgi laisemaks ja iga kord kui selles režiimis gaasipedaali lahti lased, läheb auto üle automaatsele laadimiserežiimile, mis tähendab, et ta ka pidurdab autot üsna jõuliselt. Kõik muu on nagu väikeautol ikka, ainult mootori häält ei ole kuulda. Kerge elektrimootori undamine ja kogu lugu.
Varustus
Mitsubishi i MiEV on ka varustuselt nagu täiesti tavaline auto. Olemas on nii soojendus, konditsioneer ja isegi navigatsiooniseade, mis küll antud masina puhul näitas ekraanil hieroglüüfe.
Kuid eks siingi peab taas arvestama tõsiasjaga, et nii soojendus kui konditsioneer saavad voolu ikka nendest samadest akudest ja eriti talvel võtab auto kabiini ülessoojendamise päris mitu sõidukilomeetrit maha.
Muus osas on i MiEV nagu auto ikka ja miks ei peakski olema, sest Jaapanis saab sama autot osta ka Mitsubishi i nime all tavalise sisepõlemismootoriga.
Kokkuvõtteks
Mitsubishi arendab antud sõidukit koostööd Prantsuse PSA-ga, ehk sama auto tuleb Euroopas müügile ka Peugeot iOn ja Citroen C-Zero nime all. Hinnast on nende autode puhul veel vara rääkida, kuid on selge, et odav see olema ei saa.
Vaatamata sellele, et ühe kilomeetri omahind on Eesti oludes katsetades ca 25 senti, ehk vähemalt neli korda madalam tavaliselt autost, peab olema läbisõit ikkagi päris suur, et ostuhinda tagasi teenida.
Jaapanis on asi lihtne: elektriauto on sisuliselt kaks korda kallim kui tavalise bensiinimootoriga variant. Lõpphinnast 25 protsenti maksab kinni Jaapani valitsus ja 25 protsenti kohalik omavalitsus. Ehk hinnavahet ostjale ei olegi.
Kas ja millal Euroopas ja Eestis selline kompensatsioonimehhanism välja töötatakse, on raske öelda. Ilma selleta oleks muidugi üsna naiivne loota, et nendest autodest suured müügihitid saavad.
Kuna tegemist on ikkagi uue tehnoloogiaga, siis võtab selle omahinna sisepõlemismootoritega samale tasemele toomine aega aastakümneid. Koostöö PSA ga kiirendab tänu suuremale tootmismahule muidugi seda protsessi tublisti.
Tõnu Tramm
Toimetas: Raigo Neudorf
Tuesday, May 25, 2010
ÄRA OSTA VENE GAASI!!!
Tänasel päeval peetakse sõdu majanduse ja panganduse abil
rahuaja tingimustes.Rünnatav maa lihtsalt ostetakse ära ja siis sõdureil polegi kedagi enam kaitsta sest nende kodumaa on mahamüüdud vaenlase vägede omanikule...
Avage oma silmad ja tehkem endile selgeks meie rahvuse vaenlased...neid on palju...muidugi meie idanaaber on üks neist ja sestap asugem rünnakule ja see kõlab sedasi:
ÄRA OSTA VENE GAASI!!!
Mina annaks oma hääle erakonnale kes enne valimisi kangutab Eestimaa pinnalt vene gaasitrassid ja saadab nad maalt välja-nii kuis tehti nõukogude sõjaväega...
Vene gaasitrassid maalt välja! olgu valimiste peamine teema.
Milline erakond laskis eestimaad okupeerida vene gaasil?
Vene gaas lüpsab eestimaad ja kõik IRL-ased vaikivad suud m...i täis...
ÄRA TOETA VENEMAAD JA ÄRA ANNA OMA RAHA VENEMAALE!!! ÄRA OSTA VENE GAASI!!!
rahuaja tingimustes.Rünnatav maa lihtsalt ostetakse ära ja siis sõdureil polegi kedagi enam kaitsta sest nende kodumaa on mahamüüdud vaenlase vägede omanikule...
Avage oma silmad ja tehkem endile selgeks meie rahvuse vaenlased...neid on palju...muidugi meie idanaaber on üks neist ja sestap asugem rünnakule ja see kõlab sedasi:
ÄRA OSTA VENE GAASI!!!
Mina annaks oma hääle erakonnale kes enne valimisi kangutab Eestimaa pinnalt vene gaasitrassid ja saadab nad maalt välja-nii kuis tehti nõukogude sõjaväega...
Vene gaasitrassid maalt välja! olgu valimiste peamine teema.
Milline erakond laskis eestimaad okupeerida vene gaasil?
Vene gaas lüpsab eestimaad ja kõik IRL-ased vaikivad suud m...i täis...
ÄRA TOETA VENEMAAD JA ÄRA ANNA OMA RAHA VENEMAALE!!! ÄRA OSTA VENE GAASI!!!
Detroit Auto Show 11th - 24th January 2010
http://uk.cars.yahoo.com/motorshow/detroit/
Top 10: hot new cars due on sale
The Detroit Show had a distinctly global theme to it this year and many of the exhibits are due to hit the showrooms in the near future. Here are the top ten and their on-sale dates.
1.
Audi A8: The new range-topping luxury saloon from Ingolstadt goes on sale in spring 2010 priced from £54,760 in the UK. It's rumoured that a hybrid version will arrive later in the year.
2.
BMW Z4 sDrive35is: BMW's new naming strategy is a little long winded, so 'sDrive' means rear-wheel drive, '35i' refers to the turbocharged 3.0-litre petrol engine (don't ask) and the 's' is what's new about this sportier Z4. Due on sale in the UK on March 2010 at a price of £43,885.
3.
Cadillac CTS-V Coupe: GM's sports luxury division hasn't been doing as well as it had hoped to in the UK, but apparently plans are in place to roll out a new dealer network and re-launch the brand with a line-up spearheaded by the CTS-V Coupe muscle car. If that all happens, expect it to arrive early in 2011.
4.
Chevrolet Aveo RS: We've not yet had confirmation that Chevrolet will bring the shapely new Aveo to Europe, but it will go into production in the US in 2011 and there are high hopes for a hot hatch version in the vein of the RS Detroit show car. We'd guess that a European version will be made in this part of the world and go on sale by the end of 2011.
5.
Chrysler Delta: This Chrysler-badged Lancia was one of the biggest talking points of the Detroit Show. Since its debut Fiat Group's boss has more or less confirmed that Lancia and Chrysler will merge, with rebadged cars highly likely. That doesn't necessarily mean that the Delta will ever come to Europe with a Chrysler badge on it, but you could wager that our American friends will receive it by 2012.
6.
Ford Focus: The all-new global Focus was our star of the Detroit Show. That it will be sold worldwide is quite an achievement given the different preferences of each market, but we're also blown away by its sharp new look and promising range of engines. Expect it in your local dealership in time for January 2011 sales.
7.
Honda CR-Z: Does a sporty hybrid sound like an oxymoron to you? Honda wants to change the image of the fuel-saving technology with its cool little CR-Z coupé. It's not far off either, going on sale in the UK in the summer of 2010.
8.
Mercedes-Benz E-Class Cabriolet: All the headlines made a big deal of Merc's new 'Aircap' technology that alters the airflow over the new Cabriolet so that passengers' hair dos are not ruined. There's a lot more to like about this elegant car though. It goes on sale in the UK this spring.
9.
MINI Beachcomber concept: Actually, it doesn't look like this open-air concept will make production in the near future, but it gave a massive hint to how the new MINI Countryman will look and that has already been unveiled. It's due to go on sale in March at a starting price of about £17,000.
10.
Volvo C30 BEV: That's Battery Electric Vehicle in case you were wondering. Before you get all excited and run down to your local Volvo dealer to slap down a deposit you should know that the 'production-ready' electric C30 is set to be leased to specific sets of drivers as part of a feasibility study. You may see one on the road from 2011 though.
Top 10: hot new cars due on sale
The Detroit Show had a distinctly global theme to it this year and many of the exhibits are due to hit the showrooms in the near future. Here are the top ten and their on-sale dates.
1.
Audi A8: The new range-topping luxury saloon from Ingolstadt goes on sale in spring 2010 priced from £54,760 in the UK. It's rumoured that a hybrid version will arrive later in the year.
2.
BMW Z4 sDrive35is: BMW's new naming strategy is a little long winded, so 'sDrive' means rear-wheel drive, '35i' refers to the turbocharged 3.0-litre petrol engine (don't ask) and the 's' is what's new about this sportier Z4. Due on sale in the UK on March 2010 at a price of £43,885.
3.
Cadillac CTS-V Coupe: GM's sports luxury division hasn't been doing as well as it had hoped to in the UK, but apparently plans are in place to roll out a new dealer network and re-launch the brand with a line-up spearheaded by the CTS-V Coupe muscle car. If that all happens, expect it to arrive early in 2011.
4.
Chevrolet Aveo RS: We've not yet had confirmation that Chevrolet will bring the shapely new Aveo to Europe, but it will go into production in the US in 2011 and there are high hopes for a hot hatch version in the vein of the RS Detroit show car. We'd guess that a European version will be made in this part of the world and go on sale by the end of 2011.
5.
Chrysler Delta: This Chrysler-badged Lancia was one of the biggest talking points of the Detroit Show. Since its debut Fiat Group's boss has more or less confirmed that Lancia and Chrysler will merge, with rebadged cars highly likely. That doesn't necessarily mean that the Delta will ever come to Europe with a Chrysler badge on it, but you could wager that our American friends will receive it by 2012.
6.
Ford Focus: The all-new global Focus was our star of the Detroit Show. That it will be sold worldwide is quite an achievement given the different preferences of each market, but we're also blown away by its sharp new look and promising range of engines. Expect it in your local dealership in time for January 2011 sales.
7.
Honda CR-Z: Does a sporty hybrid sound like an oxymoron to you? Honda wants to change the image of the fuel-saving technology with its cool little CR-Z coupé. It's not far off either, going on sale in the UK in the summer of 2010.
8.
Mercedes-Benz E-Class Cabriolet: All the headlines made a big deal of Merc's new 'Aircap' technology that alters the airflow over the new Cabriolet so that passengers' hair dos are not ruined. There's a lot more to like about this elegant car though. It goes on sale in the UK this spring.
9.
MINI Beachcomber concept: Actually, it doesn't look like this open-air concept will make production in the near future, but it gave a massive hint to how the new MINI Countryman will look and that has already been unveiled. It's due to go on sale in March at a starting price of about £17,000.
10.
Volvo C30 BEV: That's Battery Electric Vehicle in case you were wondering. Before you get all excited and run down to your local Volvo dealer to slap down a deposit you should know that the 'production-ready' electric C30 is set to be leased to specific sets of drivers as part of a feasibility study. You may see one on the road from 2011 though.
Lance Armstrongist saab esimese Nissani elektriauto omanik
http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=31236079
Lance Armstrongist saab esimese Nissani elektriauto omanik
24. mai 2010 15:30
Saateautode heitgaaside sissehingamise pärast ei pea Armstrong enam muretsema. Foto Marcio Jose, AP
Scanpix
Leaf ehk puuleht on Nissani esimene elektriauto ning esimene seeriatootmisesse juurutatud korralik elektriline igamehesõiduk. Suur samm Nissani jaoks on väike samm Armstrongile, kes saab esimeseks uhkeks ja õnnelikuks Leafi omanikuks.
Juba septembris ehk tavalistest klientides kolm kuud varem antakse tuntud jalgrattasportlasele auto võtmed ja paberid üle. Kes sobikski paremini taoliseks puhuks promonäoks kui sellise rohelise spordiala nagu jalgratta pedaalide sõtkumine ning taolise Kuu-kuulsa perekonnanimega isik kui Armstrong?
Nimelt toetab Nissani 40 Leafiga Kalifornias peetavat 8-päevast rattamaratoni Amgen Tour. Armstrong pole mitte üksnes esimene Leafi klient, vaid jääb ka selle auto ametlikuks kaanepoisiks.
Lance on sageli rääkinud kui ebameeldiv on võistlust toetavate ja filmivate sõidukite väljalaskegaase sisse hingata. Nüüdsest on tänu Nissanile – aga peagi kindlasti ka teistele markidele – pahagaasi peale pahandamisega lõpp.
Lance Armstrongist saab esimese Nissani elektriauto omanik
24. mai 2010 15:30
Saateautode heitgaaside sissehingamise pärast ei pea Armstrong enam muretsema. Foto Marcio Jose, AP
Scanpix
Leaf ehk puuleht on Nissani esimene elektriauto ning esimene seeriatootmisesse juurutatud korralik elektriline igamehesõiduk. Suur samm Nissani jaoks on väike samm Armstrongile, kes saab esimeseks uhkeks ja õnnelikuks Leafi omanikuks.
Juba septembris ehk tavalistest klientides kolm kuud varem antakse tuntud jalgrattasportlasele auto võtmed ja paberid üle. Kes sobikski paremini taoliseks puhuks promonäoks kui sellise rohelise spordiala nagu jalgratta pedaalide sõtkumine ning taolise Kuu-kuulsa perekonnanimega isik kui Armstrong?
Nimelt toetab Nissani 40 Leafiga Kalifornias peetavat 8-päevast rattamaratoni Amgen Tour. Armstrong pole mitte üksnes esimene Leafi klient, vaid jääb ka selle auto ametlikuks kaanepoisiks.
Lance on sageli rääkinud kui ebameeldiv on võistlust toetavate ja filmivate sõidukite väljalaskegaase sisse hingata. Nüüdsest on tänu Nissanile – aga peagi kindlasti ka teistele markidele – pahagaasi peale pahandamisega lõpp.
Elektriline punn tõmbab foori all bemmile koti pähe!
http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=31243465
VIDEOTEST: Elektriline punn tõmbab foori all bemmile koti pähe!
Urmas Oja; VIDEO: Siim Lõvi
24. mai 2010 20:13
Elektriautode ja argielu kokkupuutepunktid aina süvenevad
Kaader klipist
Kõrge hind muudab imepäraselt ruumika ning uskumatult nobeda masina nimega Mitsubishi i-MiEV tavainimesele esialgu veel kättesaamatuks, ent autonduse särtsakalt elektrilises tulevikus kipub see mingil määral veenma küll. Kust pärineb selle üllatav sitkus? Vaata videost!
Mitsubishi sõnul tasuks neil tuua igasse Euroopa riiki paarsada i-MiEV'i, et projekt mõttekas oleks. Esimesel kahel aastal sihitakse korporatiivseid kliente, hiljem mõeldakse juba eraisikute peale. Täpselt sama mudelit kasutavad enese elektriauto lünga täitmiseks ka Peugeot ja Citroën.
VIDEOTEST: Elektriline punn tõmbab foori all bemmile koti pähe!
Urmas Oja; VIDEO: Siim Lõvi
24. mai 2010 20:13
Elektriautode ja argielu kokkupuutepunktid aina süvenevad
Kaader klipist
Kõrge hind muudab imepäraselt ruumika ning uskumatult nobeda masina nimega Mitsubishi i-MiEV tavainimesele esialgu veel kättesaamatuks, ent autonduse särtsakalt elektrilises tulevikus kipub see mingil määral veenma küll. Kust pärineb selle üllatav sitkus? Vaata videost!
Mitsubishi sõnul tasuks neil tuua igasse Euroopa riiki paarsada i-MiEV'i, et projekt mõttekas oleks. Esimesel kahel aastal sihitakse korporatiivseid kliente, hiljem mõeldakse juba eraisikute peale. Täpselt sama mudelit kasutavad enese elektriauto lünga täitmiseks ka Peugeot ja Citroën.
Elektriautoga sõideti ühe laadimisega tervelt 1000 km!
http://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=31257185
Elektriautoga sõideti ühe laadimisega tervelt 1000 km!
25. mai 2010 14:32
Sellisest supertulemusest võib saada argielu
Täpsemini 997 km oli see maa, mille läbimise järel Jaapani elektriautode klubi liikmete Daihatsu lõpuks seisma jäi. Mullune tippmark jäi 552 km juurde, mida on poole vähem. Tuhat km ühe laadimisega – seda on juba enamgi kui piisavalt.
Daihatsu Mira Vanis oli 74 kWh Sanyo liitiumioonakude komplekt. Mõtlemapanev tulemus saavutati auto kaalu veelgi langetades, sh. kasutati võimalikult kergeid sõitjaid ning koguni süsinikplastist istmeid. Äärmiselt madala veeretakistusega rehvid tulid firmalt Toyo.
27 ja pool tundi kestnud retkel osales 17 erinevat juhti. Keskmine kiirus oli vaid 40 km/h ning sõideti suletud teedel. 74 kWh akud on veel väga kallid, ent jaapanlaste üritus tsementeerib täiendavalt teadmist, et elektriautod - need on meie tulevik.
Vaata videotestist, kuidas elektriline ja parempoolse rooliga Mitsubishi i-MiEV Eesti teedel hakkama sai!
Elektriautoga sõideti ühe laadimisega tervelt 1000 km!
25. mai 2010 14:32
Sellisest supertulemusest võib saada argielu
Täpsemini 997 km oli see maa, mille läbimise järel Jaapani elektriautode klubi liikmete Daihatsu lõpuks seisma jäi. Mullune tippmark jäi 552 km juurde, mida on poole vähem. Tuhat km ühe laadimisega – seda on juba enamgi kui piisavalt.
Daihatsu Mira Vanis oli 74 kWh Sanyo liitiumioonakude komplekt. Mõtlemapanev tulemus saavutati auto kaalu veelgi langetades, sh. kasutati võimalikult kergeid sõitjaid ning koguni süsinikplastist istmeid. Äärmiselt madala veeretakistusega rehvid tulid firmalt Toyo.
27 ja pool tundi kestnud retkel osales 17 erinevat juhti. Keskmine kiirus oli vaid 40 km/h ning sõideti suletud teedel. 74 kWh akud on veel väga kallid, ent jaapanlaste üritus tsementeerib täiendavalt teadmist, et elektriautod - need on meie tulevik.
Vaata videotestist, kuidas elektriline ja parempoolse rooliga Mitsubishi i-MiEV Eesti teedel hakkama sai!
Elektriline Mitsibushi-punn kimab BMW'del eest!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevavideo/videotest-elektriline-mitsibushi-punn-kimab-bmwdel-eest.d?id=31259225
VIDEOTEST: Elektriline Mitsibushi-punn kimab BMW'del eest!
Urmas Oja; VIDEO: Siim Lõvi
25. mai 2010 15:52
Elektrimootori kogu vääne on alati täielikult kättesaadav
Kõrge hind muudab imepäraselt ruumika ning uskumatult nobeda masina nimega Mitsubishi i-MiEV tavainimesele esialgu veel kättesaamatuks, ent autonduse särtsakalt elektrilises tulevikus kipub see mingil määral veenma küll. Kas see stardib tavaautost tõesti sitkemalt? Vaata videost!
Mitsubishi sõnul tasuks neil tuua igasse Euroopa riiki paarsada i-MiEV'i, et projekt mõttekas oleks. Esimesel kahel aastal sihitakse korporatiivseid kliente, hiljem mõeldakse juba eraisikute peale. Täpselt sama mudelit kasutavad enese elektriauto lünga täitmiseks ka Peugeot ja Citroën.
Minu kommentaar:
Ei ole too midagi kallis sest kulutused küttele on olematud...
http://ee2020.wordpress.com/2010...
Mitsubishi announces UK pricing for i-MiEV: £33,699
märts 24, 2010 ·
VIDEOTEST: Elektriline Mitsibushi-punn kimab BMW'del eest!
Urmas Oja; VIDEO: Siim Lõvi
25. mai 2010 15:52
Elektrimootori kogu vääne on alati täielikult kättesaadav
Kõrge hind muudab imepäraselt ruumika ning uskumatult nobeda masina nimega Mitsubishi i-MiEV tavainimesele esialgu veel kättesaamatuks, ent autonduse särtsakalt elektrilises tulevikus kipub see mingil määral veenma küll. Kas see stardib tavaautost tõesti sitkemalt? Vaata videost!
Mitsubishi sõnul tasuks neil tuua igasse Euroopa riiki paarsada i-MiEV'i, et projekt mõttekas oleks. Esimesel kahel aastal sihitakse korporatiivseid kliente, hiljem mõeldakse juba eraisikute peale. Täpselt sama mudelit kasutavad enese elektriauto lünga täitmiseks ka Peugeot ja Citroën.
Minu kommentaar:
Ei ole too midagi kallis sest kulutused küttele on olematud...
http://ee2020.wordpress.com/2010...
Mitsubishi announces UK pricing for i-MiEV: £33,699
märts 24, 2010 ·
Tony Blair liitus firmaga, kuna roheline energia muutub tulevikus aina tähtsamaks nagu ka riskikapitalistid, kes seda sektorit rahastavad.
Blair liitus roheliste riskikapitalistidega (1)
25.05.2010 13:42
Endine Suurbritannia peaminister Tony Blair hakkas nõunikuna tööle rohelisse energiasse investeerivate riskikapitalistide heaks.
Khosla Ventures, mis on investeerinud, tuule-, päikese- ja tuumaenergiasse teatas, et Blair toetab neid oma kogemuse ja nõuga, kirjutab Times Online.
Endine peaminister märkis, et liitus firmaga, kuna roheline energia muutub tulevikus aina tähtsamaks nagu ka riskikapitalistid, kes seda sektorit rahastavad. Ta lisas, et aitab ettevõttel luua vajalikke sidemeid ning mõista valitsuse kliimapoliitikat.
Toimetas: Gert D. Hankewitz
25.05.2010 13:42
Endine Suurbritannia peaminister Tony Blair hakkas nõunikuna tööle rohelisse energiasse investeerivate riskikapitalistide heaks.
Khosla Ventures, mis on investeerinud, tuule-, päikese- ja tuumaenergiasse teatas, et Blair toetab neid oma kogemuse ja nõuga, kirjutab Times Online.
Endine peaminister märkis, et liitus firmaga, kuna roheline energia muutub tulevikus aina tähtsamaks nagu ka riskikapitalistid, kes seda sektorit rahastavad. Ta lisas, et aitab ettevõttel luua vajalikke sidemeid ning mõista valitsuse kliimapoliitikat.
Toimetas: Gert D. Hankewitz
Peale 17.6.1940 pole ju AINUKEHTIVA PS1938 alusel rahvaesindajaid valitud.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=31241595&com=1&s=1&no=40
Jyri, 25.05.2010 08:28
Peale 17.6.1940 pole ju AINUKEHTIVA PS1938 alusel rahvaesindajaid valitud. Kui esimesed sellised valimised toimuvad, saame rääkida EW-st. Seni ikka smv ensv. Kommarid koos sovjettidega võimul enne ja nüüd. Talin on ju puhas srü.
Jyri, 25.05.2010 08:28
Peale 17.6.1940 pole ju AINUKEHTIVA PS1938 alusel rahvaesindajaid valitud. Kui esimesed sellised valimised toimuvad, saame rääkida EW-st. Seni ikka smv ensv. Kommarid koos sovjettidega võimul enne ja nüüd. Talin on ju puhas srü.
käis ta rahva hulgas ringi ja kuulutas, et häda tuleb.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/raivo-j-raave-huvasti-eesti-vabariik.d?id=31241595
Kunagi ammu, viimastel aastatel enne Teist maailmasõda tegutses Eesti Vabariigis üks Karl Reitsi nimeline prohvet. Lühidalt öeldes käis ta rahva hulgas ringi ja kuulutas, et häda tuleb.
Pärimuse järgi olevat president Päts ta enda juurde kutsunud, käskinud süüa anda ja lubanud Reitsile maksta eluaegset pensioni, kui ta ainult vait jääb. Sinu endagi pension ei ole kindel, olevat Reits vastanud. Ega olnudki.
Kunagi ammu, viimastel aastatel enne Teist maailmasõda tegutses Eesti Vabariigis üks Karl Reitsi nimeline prohvet. Lühidalt öeldes käis ta rahva hulgas ringi ja kuulutas, et häda tuleb.
Pärimuse järgi olevat president Päts ta enda juurde kutsunud, käskinud süüa anda ja lubanud Reitsile maksta eluaegset pensioni, kui ta ainult vait jääb. Sinu endagi pension ei ole kindel, olevat Reits vastanud. Ega olnudki.
Sunday, May 23, 2010
Geneva autonäitus: 19 hübriidi,17 fossiili,kui mitmed on märkimata?
http://uk.cars.yahoo.com/motorshow/geneva/
Selles veebis toodi välja Geneva auto näituselt 19 hübriidi(üks neist oli tervenisti vaid elektrimootoriga)
ja 17 fossiili.
a.Star Cars
Hübriidid:
1.Geneva 2010: Mercedes-Benz F 800 Style
2.Geneva 2010:Porsche Cayenne
3.Geneva 2010: Audi A1 E-tron concept
4.Geneva 2010: Radical Citroen Survolt concept
5.Geneva 2010: Hybrid Lotus supercar
6.Geneva 2010: stylish '5 by Peugeot' concept
Fossiilid:
1.Geneva 2010: Special Bentley estate
2.Geneva 2010: Citroen DS3 Racing hot hatch
3.Geneva 2010: MINI Countryman debut
4.Geneva 2010: Nissan Juke crossover
5.Geneva 2010: Peugeot SR1 concept
b. Concept Cars
Hübriidid:
7.Geneva 2010: BMW's new hybrid 5 Series
8.Geneva 2010: Citroen DS High Rider
9.Geneva 2010: Vauxhall Flextreme GT/E
10.Geneva 2010: Bonkers Honda 3R-C concept
Fossiilid:
6.Geneva 2010: Pininfarina 2uettottanta
c.Supercars
Hübriidid:
11.Geneva 2010: Porsche 911 GT3 R Hybrid
12.Geneva 2010: £636,000 Hispano Suiza supercar
13.Geneva 2010: Ferrari's first hybrid
Full Electric:
14.Geneva 2010: Bizarre NLV Quant
Fossiilid:
7.230mph Mercedes coupe revealed
8.Geneva 2010: Extreme Rolls-Royce Ghost
9.Geneva 2010: Koenigsegg Agera supercar
it runs on E85 bio-fuel because it's both cleaner and gives more power.
10.Geneva 2010: Audi RS5
c.Green cars
Hübriidid:
15.Geneva 2010: Mercedes-Benz E 300 BlueTEC Hybrid
16.Geneva 2010: Audi A8 hybrid luxury car
17.Geneva 2010: Hybrid Toyota Auris
News:
Hübriidid:
18.Shakira takes a SEAT
IBE electric concept car and the production Ibiza estate, the ST.
19.Geneva 2010: Volkswagen Touareg
Fossiilid:
11.Geneva 2010: Mitsubishi ASX crossover
12.Geneva 2010: Volkswagen Polo GTI
13.Geneva 2010: 2011 Lotus Elise
14.Geneva 2010: Fiat Abarths galore
15.Geneva 2010: All-new Nissan Micra
16.Geneva 2010: SEAT Ibiza ST estate
17.Geneva 2010: Kia Sportage SUV debuts
Selles veebis toodi välja Geneva auto näituselt 19 hübriidi(üks neist oli tervenisti vaid elektrimootoriga)
ja 17 fossiili.
a.Star Cars
Hübriidid:
1.Geneva 2010: Mercedes-Benz F 800 Style
2.Geneva 2010:Porsche Cayenne
3.Geneva 2010: Audi A1 E-tron concept
4.Geneva 2010: Radical Citroen Survolt concept
5.Geneva 2010: Hybrid Lotus supercar
6.Geneva 2010: stylish '5 by Peugeot' concept
Fossiilid:
1.Geneva 2010: Special Bentley estate
2.Geneva 2010: Citroen DS3 Racing hot hatch
3.Geneva 2010: MINI Countryman debut
4.Geneva 2010: Nissan Juke crossover
5.Geneva 2010: Peugeot SR1 concept
b. Concept Cars
Hübriidid:
7.Geneva 2010: BMW's new hybrid 5 Series
8.Geneva 2010: Citroen DS High Rider
9.Geneva 2010: Vauxhall Flextreme GT/E
10.Geneva 2010: Bonkers Honda 3R-C concept
Fossiilid:
6.Geneva 2010: Pininfarina 2uettottanta
c.Supercars
Hübriidid:
11.Geneva 2010: Porsche 911 GT3 R Hybrid
12.Geneva 2010: £636,000 Hispano Suiza supercar
13.Geneva 2010: Ferrari's first hybrid
Full Electric:
14.Geneva 2010: Bizarre NLV Quant
Fossiilid:
7.230mph Mercedes coupe revealed
8.Geneva 2010: Extreme Rolls-Royce Ghost
9.Geneva 2010: Koenigsegg Agera supercar
it runs on E85 bio-fuel because it's both cleaner and gives more power.
10.Geneva 2010: Audi RS5
c.Green cars
Hübriidid:
15.Geneva 2010: Mercedes-Benz E 300 BlueTEC Hybrid
16.Geneva 2010: Audi A8 hybrid luxury car
17.Geneva 2010: Hybrid Toyota Auris
News:
Hübriidid:
18.Shakira takes a SEAT
IBE electric concept car and the production Ibiza estate, the ST.
19.Geneva 2010: Volkswagen Touareg
Fossiilid:
11.Geneva 2010: Mitsubishi ASX crossover
12.Geneva 2010: Volkswagen Polo GTI
13.Geneva 2010: 2011 Lotus Elise
14.Geneva 2010: Fiat Abarths galore
15.Geneva 2010: All-new Nissan Micra
16.Geneva 2010: SEAT Ibiza ST estate
17.Geneva 2010: Kia Sportage SUV debuts
electric supermini Zoe
http://uk.cars.yahoo.com/21052010/36/zoe-renault-urges-renault-zoe-rethink-0.html
Renault urged to rethink Zoe name
Renault could soon find itself facing one of the most bizarre legal challenges in automotive history. A 23-year-old woman from Paris called Zoe Renault has warned the French maker it may face court action if it calls its electric supermini Zoe, as planned.
Ms Renault has hired a law firm to act on her behalf, though the company is also representing a host of other women called Zoe with the same concern.
A formal letter has been drafted to the carmaker by the law firm, petitioning it to change the electric car's name. The letter claims it is an 'attack on the rights' of women named Zoe.
Renault is reported to be considering dropping the 'Zoe ZE' tag. The car is still a concept, though the production model will hit UK roads in 2012. It's possible the showroom car adopt a new name.
Zoe means 'life' in Greek, and ZE stands for 'zero emissions'. Talking to Le Parisien newspaper, Ms Renault claimed she could not cope with hearing phrases like 'we need to get Zoe overhauled'.
Mark Nichol
Renault urged to rethink Zoe name
Renault could soon find itself facing one of the most bizarre legal challenges in automotive history. A 23-year-old woman from Paris called Zoe Renault has warned the French maker it may face court action if it calls its electric supermini Zoe, as planned.
Ms Renault has hired a law firm to act on her behalf, though the company is also representing a host of other women called Zoe with the same concern.
A formal letter has been drafted to the carmaker by the law firm, petitioning it to change the electric car's name. The letter claims it is an 'attack on the rights' of women named Zoe.
Renault is reported to be considering dropping the 'Zoe ZE' tag. The car is still a concept, though the production model will hit UK roads in 2012. It's possible the showroom car adopt a new name.
Zoe means 'life' in Greek, and ZE stands for 'zero emissions'. Talking to Le Parisien newspaper, Ms Renault claimed she could not cope with hearing phrases like 'we need to get Zoe overhauled'.
Mark Nichol
Talgute korraldus põhumaja ehitamisel
http://savikodu.ee/index.php/talgute-korraldus-pohumaja-ehitamisel
Talgud
Reede, 19 Märts 2010 13:16 | Kirjutas Administrator
Aitame oma nõu ja jõu ja kogemusega läbi viia põhumaja ehitamise talguid.
Teie inimesed ja ehitus, meie poolt õpetus ja juhendamine, lühike loeng, töövõtete tutvustus, ülesanded ja tööprotsessi selgitused. Soovi korral ka talgute eeltööd ja ettevalmistus.
Vajadusel meiepoolt põhuseina ehituseks vajalikud tööriistad ja kinnitusvahendid.
Kui soovite meid kutsuda talguid läbi viima, võite julgelt kontakteeruda aadessil info@savikodu.ee See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või juba telefonil 50 88924
Talgud
Reede, 19 Märts 2010 13:16 | Kirjutas Administrator
Aitame oma nõu ja jõu ja kogemusega läbi viia põhumaja ehitamise talguid.
Teie inimesed ja ehitus, meie poolt õpetus ja juhendamine, lühike loeng, töövõtete tutvustus, ülesanded ja tööprotsessi selgitused. Soovi korral ka talgute eeltööd ja ettevalmistus.
Vajadusel meiepoolt põhuseina ehituseks vajalikud tööriistad ja kinnitusvahendid.
Kui soovite meid kutsuda talguid läbi viima, võite julgelt kontakteeruda aadessil info@savikodu.ee See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või juba telefonil 50 88924
2-4 juuli 2010 kursuse käigus püstitame 2 (kaks) väikest põhumaja erinevas ehitustehnikas.
http://savikodu.ee/
2-4 juuli “Põhumaja ehituse tehnikad”
Reede, 21 Mai 2010 14:03
Põhumaja ehitamist tutvustav seminar/töötuba
“Põhumaja ehituse tehnikad”
2. 3. ja 4. juulil 2010, kolm päeva. Kaks väikest põhumaja. Erinevad tehnikad. Tule õpi ja harjuta.
Kolme päeva jooksul, kursuse käigus püstitame 2 (kaks) väikest põhumaja erinevas ehitustehnikas. Seminaripäevad jagunevad kahte ossa, teooria ehk kuulamine ja arutlemine ning praktika ehk ettenäitamine ja järgitegemine.
Käsitletavad teemad: Põhuehituse ajalugu ja arengud tänapäeval, erinevad põhuseina ehitamise kaasaegsed tehnikad, peamistest probleemidest põhust ehitamisel ja nende vältimisest, mõnede olulisemate sõlmede lahendused.
Praktilised tööd: põhupakk ja kõik sellega seonduv, vajalikud tööriistad, vööd, ladumine, kandev ja karkasskonstuktsioon ning kõik seonduv, aken ja uks, pingutamine, krohvimiseks ettevalmistamine, esimene krohvikiht.
Õhtuti: Põhuehituse videod. Kogemused, video ja fotod Saksamaal, Sieben Lindeni ökokülas toimunud põhuehituse seminarilt. Arutelud.
Koht ja aeg: Põlvamaal, Kooraste, 2-4 juuli 2010
2-4 juuli “Põhumaja ehituse tehnikad”
Reede, 21 Mai 2010 14:03
Põhumaja ehitamist tutvustav seminar/töötuba
“Põhumaja ehituse tehnikad”
2. 3. ja 4. juulil 2010, kolm päeva. Kaks väikest põhumaja. Erinevad tehnikad. Tule õpi ja harjuta.
Kolme päeva jooksul, kursuse käigus püstitame 2 (kaks) väikest põhumaja erinevas ehitustehnikas. Seminaripäevad jagunevad kahte ossa, teooria ehk kuulamine ja arutlemine ning praktika ehk ettenäitamine ja järgitegemine.
Käsitletavad teemad: Põhuehituse ajalugu ja arengud tänapäeval, erinevad põhuseina ehitamise kaasaegsed tehnikad, peamistest probleemidest põhust ehitamisel ja nende vältimisest, mõnede olulisemate sõlmede lahendused.
Praktilised tööd: põhupakk ja kõik sellega seonduv, vajalikud tööriistad, vööd, ladumine, kandev ja karkasskonstuktsioon ning kõik seonduv, aken ja uks, pingutamine, krohvimiseks ettevalmistamine, esimene krohvikiht.
Õhtuti: Põhuehituse videod. Kogemused, video ja fotod Saksamaal, Sieben Lindeni ökokülas toimunud põhuehituse seminarilt. Arutelud.
Koht ja aeg: Põlvamaal, Kooraste, 2-4 juuli 2010
Eesti Energia teenis aastaga 2,2 miljardit krooni kasumit
http://www.ap3.ee/article/2010/5/21/eesti-energia-teenis-aastaga-2-2-miljardit-krooni-kasumit
21.05.2010, 10:04
Eesti Energia kontserni 2009./2010. majandusaasta puhaskasum ulatus 2,2 miljardi kroonini, teatas ettevõte.
Eesti Energia äritulud olid 11 miljardit krooni, kontserni ärikasum kaks miljardit ja puhaskasum 2,2 miljardit (ilma Eleringita 1,8 miljardit krooni), selgus PricewaterhouseCoopersi auditeeritud aastaaruandest. Eesti Energia investeeringud moodustasid 31. märtsil lõppenud majandusaastal 3,1 miljardit krooni.
Eesti Energia teatel tulenes kasum peamiselt edukast energiakaubandusest, suurenenud põlevkiviõli ekspordist ja efektiivsuse kasvust. Peamisteks investeerimisobjektideks olid elektrivõrgud, uute elektritootmisvõimsuste ja uue õlitehase rajamine.
Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused. Konsolideeritud tulemused ei sisalda põhivõrguettevõtja Elering tulemusi, mida käsitletakse lõpetatud tegevusvaldkonnana. Eesti Energia majandusaasta algas 2009. aasta 1. aprillil ning lõppes käesoleva aasta 31. märtsil.
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul investeeris ettevõte Eestisse viimase
seitsme majandusaasta suurima summa. "Kokku 3,1 miljardi krooni eest uuendasime nii elektrivõrku kui ka investeerisime uute elektritootmisvõimsuste ja õlitehase rajamisse," rääkis ta. Samuti jätkas firma liikumist välisturgudele, suurendades Lätis turuosa 6%ni ja alustas müüki Leedu jaeturul.
"Kuigi Eestis on elektritarbimine kahanenud ning kahanes ka nõudlus meie teiste teenuste ja toodete järele, suurendasime oma kasumlikkust majanduslanguse tingimustes ligi 70%. Kasumi jõulise kasvu taga oli edukas energiakaubandus välisturgudel, põlevkiviõli müük ja kulude kokkuhoid," kinnitas Liive.
Eesti Energia ärikasumist tuli ligi 55% konkurentsile avatud turgudelt, samas kui
müügikäive neilt turgudelt moodustas kolmandiku kogukäibest.
Selle aasta alguses müüs Eesti Energia riigile põhivõrguettevõtte Elering. "Nii tagasime Euroopa Liidu nõuetest tuleneva põhivõrkude sõltumatuse tootmis- ja müügitegevusest kõige läbipaistvamal moel – müüdud vara asemele saime ligi viis miljardit krooni lisakapitali, mis toetab meie võimekust rahastada investeeringuid puhtamasse ja mitmekesi semasse energiatootmisse," ütles Liive.
Indrek Kald
indrek.kaldatchararipaev.ee
21.05.2010, 10:04
Eesti Energia kontserni 2009./2010. majandusaasta puhaskasum ulatus 2,2 miljardi kroonini, teatas ettevõte.
Eesti Energia äritulud olid 11 miljardit krooni, kontserni ärikasum kaks miljardit ja puhaskasum 2,2 miljardit (ilma Eleringita 1,8 miljardit krooni), selgus PricewaterhouseCoopersi auditeeritud aastaaruandest. Eesti Energia investeeringud moodustasid 31. märtsil lõppenud majandusaastal 3,1 miljardit krooni.
Eesti Energia teatel tulenes kasum peamiselt edukast energiakaubandusest, suurenenud põlevkiviõli ekspordist ja efektiivsuse kasvust. Peamisteks investeerimisobjektideks olid elektrivõrgud, uute elektritootmisvõimsuste ja uue õlitehase rajamine.
Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused. Konsolideeritud tulemused ei sisalda põhivõrguettevõtja Elering tulemusi, mida käsitletakse lõpetatud tegevusvaldkonnana. Eesti Energia majandusaasta algas 2009. aasta 1. aprillil ning lõppes käesoleva aasta 31. märtsil.
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul investeeris ettevõte Eestisse viimase
seitsme majandusaasta suurima summa. "Kokku 3,1 miljardi krooni eest uuendasime nii elektrivõrku kui ka investeerisime uute elektritootmisvõimsuste ja õlitehase rajamisse," rääkis ta. Samuti jätkas firma liikumist välisturgudele, suurendades Lätis turuosa 6%ni ja alustas müüki Leedu jaeturul.
"Kuigi Eestis on elektritarbimine kahanenud ning kahanes ka nõudlus meie teiste teenuste ja toodete järele, suurendasime oma kasumlikkust majanduslanguse tingimustes ligi 70%. Kasumi jõulise kasvu taga oli edukas energiakaubandus välisturgudel, põlevkiviõli müük ja kulude kokkuhoid," kinnitas Liive.
Eesti Energia ärikasumist tuli ligi 55% konkurentsile avatud turgudelt, samas kui
müügikäive neilt turgudelt moodustas kolmandiku kogukäibest.
Selle aasta alguses müüs Eesti Energia riigile põhivõrguettevõtte Elering. "Nii tagasime Euroopa Liidu nõuetest tuleneva põhivõrkude sõltumatuse tootmis- ja müügitegevusest kõige läbipaistvamal moel – müüdud vara asemele saime ligi viis miljardit krooni lisakapitali, mis toetab meie võimekust rahastada investeeringuid puhtamasse ja mitmekesi semasse energiatootmisse," ütles Liive.
Indrek Kald
indrek.kaldatchararipaev.ee
Eesti Energia teenis 1,8 miljardit krooni kasumit
http://www.e24.ee/?id=265791
21.05.2010 09:59
Eesti Energia 2009/10. majandusaasta äritulud olid 11 miljardit krooni, kontserni ärikasum 2 miljardit ning puhaskasum 1,8 miljardit krooni. Möödunud aastal olid käive ja puhaskasum vastavalt 10,4 ja 1,08 miljardit krooni, teatas ettevõte.
Toimetas: Gert D. Hankewitz
21.05.2010 09:59
Eesti Energia 2009/10. majandusaasta äritulud olid 11 miljardit krooni, kontserni ärikasum 2 miljardit ning puhaskasum 1,8 miljardit krooni. Möödunud aastal olid käive ja puhaskasum vastavalt 10,4 ja 1,08 miljardit krooni, teatas ettevõte.
Toimetas: Gert D. Hankewitz
Volkswagenil valmib elektrimootoriga Golf
http://www.e24.ee/?id=266106
23.05.2010 12:17
Volkswagen avaldas pildid ja esmase info uuest elektrimootoriga Golfist, mis jõuab müügile 2013. aastal.
Golf Blue-e-Motioni nime kandva elektrimootoriga Golfi tehnoloogia baseerub liitiumioonakudel ja 115-hobujõulisel elektrimootoril. Lisaks saab elektrimootoriga Golf ka täiesti uue nn. ühekäigulise käigukasti, mis töötatakse välja spetsiaalselt selle mudeli jaoks, vahendab whatcar.ee.
Ühe laadimiskorraga saab Volkswageni kinnitusel sõita 150 km ja ehkki elektriauto kaalub 1545 kg ehk 305 kg rohkem kui olemasolev Golf 1,6 TDI Blue Motion, tagab plaanitav tehnoloogia auto kiirenduseks paigalt sajani igati arvestatavad 11,8 sekundit. Samas piiratakse auto tippkiirus lubatud läbisõidu tagamiseks 140-kilomeetrise tunnikiiruse juures.
Volkswagen plaanib toota esmalt 500 Blue-e-Motion prototüüpi, et neid põhjalikult katsetada ning enne seeriatootmist kõik võimalikud probleemid kõrvaldada.
Paralleelselt elektrimootoritega autode arendamisega töötab Volkswagen aktiivselt ka uute hübriidmudelite kallal. Esimesena peaks avalikkuse ette jõudma VW Touareg Hybrid, edasi on järg 2012. aastal esitletavate Jetta ja Golfi käes, Passati hübriidi on oodata aastal 2013.
Toimetas: Marina Lohk
23.05.2010 12:17
Volkswagen avaldas pildid ja esmase info uuest elektrimootoriga Golfist, mis jõuab müügile 2013. aastal.
Golf Blue-e-Motioni nime kandva elektrimootoriga Golfi tehnoloogia baseerub liitiumioonakudel ja 115-hobujõulisel elektrimootoril. Lisaks saab elektrimootoriga Golf ka täiesti uue nn. ühekäigulise käigukasti, mis töötatakse välja spetsiaalselt selle mudeli jaoks, vahendab whatcar.ee.
Ühe laadimiskorraga saab Volkswageni kinnitusel sõita 150 km ja ehkki elektriauto kaalub 1545 kg ehk 305 kg rohkem kui olemasolev Golf 1,6 TDI Blue Motion, tagab plaanitav tehnoloogia auto kiirenduseks paigalt sajani igati arvestatavad 11,8 sekundit. Samas piiratakse auto tippkiirus lubatud läbisõidu tagamiseks 140-kilomeetrise tunnikiiruse juures.
Volkswagen plaanib toota esmalt 500 Blue-e-Motion prototüüpi, et neid põhjalikult katsetada ning enne seeriatootmist kõik võimalikud probleemid kõrvaldada.
Paralleelselt elektrimootoritega autode arendamisega töötab Volkswagen aktiivselt ka uute hübriidmudelite kallal. Esimesena peaks avalikkuse ette jõudma VW Touareg Hybrid, edasi on järg 2012. aastal esitletavate Jetta ja Golfi käes, Passati hübriidi on oodata aastal 2013.
Toimetas: Marina Lohk
Saturday, May 22, 2010
Saaremaa mahetootjad loodavad üles panna piimaautomaadid
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&artid=19425&sub=47&sec=13
Teema - Maaelu
Saaremaa mahetootjad loodavad üles panna piimaautomaadid (4)
Kliki ja vaata pilti suuremalt
Foto: Tiina Luks
Autor: Ain Lember
Laupäev, 22. mai 2010
Saaremaa mahepiimatootjate soov hakata kohalikus piimatööstuses mahetooteid valmistama on asendunud lootusega võtta Kuressaares kasutusele piimaautomaadid.
Saaremaa talupidajate liidu juhatuse esimehe Jaan Kiideri (fotol) sõnul seisab tal Eesti delegatsiooni koosseisus ees Leedu reis, mille käigus tutvutakse Leedu linnades laialdast kasutamist leidnud piimaautomaatidega. “Lähme uurima, kas need automaadid on talunike omad või neile renditud,” ütles Kiider, kelle sõnul võiks piimaautomaadid saada üheks mahepiima realiseerimise väljundiks ka Kuressaares.
Kuna info piimautomaatide võimaliku kasutuselevõtu kohta on sedavõrd uus, polnud Kiideril veel ülevaadet, mitu kohalikku mahetootjat võiks sellise soetamisest huvitatud olla ja kus nende automaatide ülespanek kõne alla tuleks. Vähemalt ühe mahetalu piima saaks Kiideri hinnangul hakata piimaautomaadist müüma näiteks Kuressaare turul.
Piimaautomaadist saab inimene osta piima nii oma taarasse kui ka lunastada taara automaadist. Lisaks tavalisele piimaautomaadile leidub ka selliseid aparaate, mis segavad piima mõne mahlajoogiga.
Sagedasti Leedu linna Klaipedat külastav Kuressaare Linnateatri asedirektor Aarne Mägi ütles Saarte Häälele, et Tšehhi päritolu piimaautomaadid Brunimat ilmusid Klaipedas esmakordselt välja umbes pool aastat tagasi. Piimatootjatele kuuluvad automaadid asuvad kaubanduskeskuste toiduosakonna sissepääsu vahetus läheduses, väljanägemiselt on aparaadid kaasaegsed ja nägusad. Automaadis on saadaval jahutatud pastöriseerimata piim, mille liitri hind võrdub odavama kilepiima hinnaga. Vahe on vaid selles, et kilepiima rasvaprotsent on 2,5, automaadipiimal aga vähemalt 3,5 protsenti. “Piim on hea maitsega ja inimesed ostavad seda palju,” kinnitas Mägi, kes on ka ise automaadist liitrise plastikpudeliga piima ostnud.
Et automaadid pole odavad, siis vajaksid asjast huvitatud talunikud Jaan Kiideri sõnul automaadi ostmiseks investeeringutoetust. Teadaolevalt avaneb sel aastal meede 1.6.2, mis toetab piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohanemist uute väljakutsetega. Toetust saab kasutada mahepiima töötlemisega seotud investeeringuteks.
Maaülikool kutsub mahepiimatootjaid uuringus osalema
Eesti maaülikoolil on plaanis läbi viia uuring mahepiimaahela edendamiseks, mille raames võivad oma muredest rääkida ka Saaremaa mahepiimatootjad.
Eesti mahepiimatootmises valitseb olukord, kus riik maksab mahepiima tootjatele toetust, kuid samas müüakse valdav osa toodetud mahepiimast piimatööstustele tavapiima hinnaga. Eestis piirdub toote-ahel vaid mahepiima tootmi-sega, sest mahepiimast tooteid reeglina ei valmistata. Ehkki sisenõudlus mahetoodetele pidevalt kasvab, on mahepiimatooted olnud Eesti tarbijale kättesaadavad väga piiratud ulatuses, rääkimata nende turustamisest teistes riikides.
Maaülikooli uuringu eesmärk on selgitada välja põhjused, mis takistavad ulatuslikumat mahepiimatoodete valmistamist ja turustamist. Samuti uuritakse logistilisi ja tehnoloogilisi võimalusi mahepiimatoodete valmistamiseks Eesti erinevates regioonides.
Maaülikooli mikromeierei juhataja põllumajandusmagister Hannes Mootse ütles Saarte Häälele, et mahepiima tootmist on Eestis toetatud juba kümme aastat, aga lõppkokkuvõttes segatakse mahepiim tööstustes ikka tavapiimaga kokku.
Mainitud uurimisprojekti lõpptulemuseks peaks Mootse sõnul olema 10–15 talu ühendav meierei, kus mahepiimast valmib lõpuks mahetoode. Seni oli näidismeierei plaanis rajada Hiiumaal, ent kui hiidlased asjaga kaasa ei tule, on maaülikool sunnitud võtma partneriks Tartumaal või Lõuna-Eestis tegutsevad mahetootjad. Samas tegi Mooste Saaremaa mahepiimatootjatele ettepaneku võtta ühendust maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonnaga. “Võime kuulata nende muresid ja teha nende põhjal ka järeldusi. Igal tootjal on oma mure ja siis on võimalik leida võib-olla laiemalt neid lahendusi ja võimalusi,” rääkis teadur.
Jaan Kiider arvas, et Saaremaal ei tule mahetootjatele tootmisliini või meiereid nii või teisiti. Eelkõige välistab selle piima kokkuveo kõrge hind, sest piimaring on väga suur ja piimakogus üsna väike. “Iseasi, kui talunikud teevad ise endale koju väikesed piima ümbertöötlemiskeskused, aga see nõuab ka investeeringut ja kriitilist piimakogust, alates millest on mõtet seda tegema hakata,” lausus Kiider.
Teema - Maaelu
Saaremaa mahetootjad loodavad üles panna piimaautomaadid (4)
Kliki ja vaata pilti suuremalt
Foto: Tiina Luks
Autor: Ain Lember
Laupäev, 22. mai 2010
Saaremaa mahepiimatootjate soov hakata kohalikus piimatööstuses mahetooteid valmistama on asendunud lootusega võtta Kuressaares kasutusele piimaautomaadid.
Saaremaa talupidajate liidu juhatuse esimehe Jaan Kiideri (fotol) sõnul seisab tal Eesti delegatsiooni koosseisus ees Leedu reis, mille käigus tutvutakse Leedu linnades laialdast kasutamist leidnud piimaautomaatidega. “Lähme uurima, kas need automaadid on talunike omad või neile renditud,” ütles Kiider, kelle sõnul võiks piimaautomaadid saada üheks mahepiima realiseerimise väljundiks ka Kuressaares.
Kuna info piimautomaatide võimaliku kasutuselevõtu kohta on sedavõrd uus, polnud Kiideril veel ülevaadet, mitu kohalikku mahetootjat võiks sellise soetamisest huvitatud olla ja kus nende automaatide ülespanek kõne alla tuleks. Vähemalt ühe mahetalu piima saaks Kiideri hinnangul hakata piimaautomaadist müüma näiteks Kuressaare turul.
Piimaautomaadist saab inimene osta piima nii oma taarasse kui ka lunastada taara automaadist. Lisaks tavalisele piimaautomaadile leidub ka selliseid aparaate, mis segavad piima mõne mahlajoogiga.
Sagedasti Leedu linna Klaipedat külastav Kuressaare Linnateatri asedirektor Aarne Mägi ütles Saarte Häälele, et Tšehhi päritolu piimaautomaadid Brunimat ilmusid Klaipedas esmakordselt välja umbes pool aastat tagasi. Piimatootjatele kuuluvad automaadid asuvad kaubanduskeskuste toiduosakonna sissepääsu vahetus läheduses, väljanägemiselt on aparaadid kaasaegsed ja nägusad. Automaadis on saadaval jahutatud pastöriseerimata piim, mille liitri hind võrdub odavama kilepiima hinnaga. Vahe on vaid selles, et kilepiima rasvaprotsent on 2,5, automaadipiimal aga vähemalt 3,5 protsenti. “Piim on hea maitsega ja inimesed ostavad seda palju,” kinnitas Mägi, kes on ka ise automaadist liitrise plastikpudeliga piima ostnud.
Et automaadid pole odavad, siis vajaksid asjast huvitatud talunikud Jaan Kiideri sõnul automaadi ostmiseks investeeringutoetust. Teadaolevalt avaneb sel aastal meede 1.6.2, mis toetab piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohanemist uute väljakutsetega. Toetust saab kasutada mahepiima töötlemisega seotud investeeringuteks.
Maaülikool kutsub mahepiimatootjaid uuringus osalema
Eesti maaülikoolil on plaanis läbi viia uuring mahepiimaahela edendamiseks, mille raames võivad oma muredest rääkida ka Saaremaa mahepiimatootjad.
Eesti mahepiimatootmises valitseb olukord, kus riik maksab mahepiima tootjatele toetust, kuid samas müüakse valdav osa toodetud mahepiimast piimatööstustele tavapiima hinnaga. Eestis piirdub toote-ahel vaid mahepiima tootmi-sega, sest mahepiimast tooteid reeglina ei valmistata. Ehkki sisenõudlus mahetoodetele pidevalt kasvab, on mahepiimatooted olnud Eesti tarbijale kättesaadavad väga piiratud ulatuses, rääkimata nende turustamisest teistes riikides.
Maaülikooli uuringu eesmärk on selgitada välja põhjused, mis takistavad ulatuslikumat mahepiimatoodete valmistamist ja turustamist. Samuti uuritakse logistilisi ja tehnoloogilisi võimalusi mahepiimatoodete valmistamiseks Eesti erinevates regioonides.
Maaülikooli mikromeierei juhataja põllumajandusmagister Hannes Mootse ütles Saarte Häälele, et mahepiima tootmist on Eestis toetatud juba kümme aastat, aga lõppkokkuvõttes segatakse mahepiim tööstustes ikka tavapiimaga kokku.
Mainitud uurimisprojekti lõpptulemuseks peaks Mootse sõnul olema 10–15 talu ühendav meierei, kus mahepiimast valmib lõpuks mahetoode. Seni oli näidismeierei plaanis rajada Hiiumaal, ent kui hiidlased asjaga kaasa ei tule, on maaülikool sunnitud võtma partneriks Tartumaal või Lõuna-Eestis tegutsevad mahetootjad. Samas tegi Mooste Saaremaa mahepiimatootjatele ettepaneku võtta ühendust maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonnaga. “Võime kuulata nende muresid ja teha nende põhjal ka järeldusi. Igal tootjal on oma mure ja siis on võimalik leida võib-olla laiemalt neid lahendusi ja võimalusi,” rääkis teadur.
Jaan Kiider arvas, et Saaremaal ei tule mahetootjatele tootmisliini või meiereid nii või teisiti. Eelkõige välistab selle piima kokkuveo kõrge hind, sest piimaring on väga suur ja piimakogus üsna väike. “Iseasi, kui talunikud teevad ise endale koju väikesed piima ümbertöötlemiskeskused, aga see nõuab ka investeeringut ja kriitilist piimakogust, alates millest on mõtet seda tegema hakata,” lausus Kiider.
Toyota investeerib Teslasse
http://www.e24.ee/?id=266358
22.05.2010 13:59
Toyota investeerib 50 miljonit dollarit elektriautode tootjasse Tesla, kirjutas BBC.
Tehingu tulemusena saab Toyota 2,5protsendilise osaluse Teslas, kes hakkab oma uut mudelit ehitama Jaapani autofirma San Francisco tehases. Verinoor autofirma Tesla, mis asutati 2003. aastal, saab seeriatootmise kogemusi ja Toyota õpib Teslalt elektriakude ehitamise teadmisi.
Tehing peaks analüütikute sõnul tugevdama ka Toyota mainet, mis on kõvasti kannatada saanud kinnikiiluva gaasipedaali ja rikkis pidurite pärast.
Toyota on maailma suurim autotootja, Tesla 500 töötajat panevad nädalas kokku 15 autot. Tesla usub, et elektriautost saab menutoode.
Andrus Karnau
22.05.2010 13:59
Toyota investeerib 50 miljonit dollarit elektriautode tootjasse Tesla, kirjutas BBC.
Tehingu tulemusena saab Toyota 2,5protsendilise osaluse Teslas, kes hakkab oma uut mudelit ehitama Jaapani autofirma San Francisco tehases. Verinoor autofirma Tesla, mis asutati 2003. aastal, saab seeriatootmise kogemusi ja Toyota õpib Teslalt elektriakude ehitamise teadmisi.
Tehing peaks analüütikute sõnul tugevdama ka Toyota mainet, mis on kõvasti kannatada saanud kinnikiiluva gaasipedaali ja rikkis pidurite pärast.
Toyota on maailma suurim autotootja, Tesla 500 töötajat panevad nädalas kokku 15 autot. Tesla usub, et elektriautost saab menutoode.
Andrus Karnau
Friday, May 21, 2010
Kuulge,kas too pervert Urmas Paeti isa on antud kohtu alla või mitte?
Urmas Paeti(välisministri isa) on vaimuhaige ja idioot ja absoluutne pervert sest ta kallutas teismelisi tütarlapsi prostitutsioonile ja tegi seda teleülekande abil kõikide teismeliste Eestimaa tüdrukutega ja minginid tele perverdid kandsid seda üle telekas...ja muidugi pederastid Eesti politseist ja Kapost võtsid hamba peale ja ei reageerinud sellele kuriteole...
Kesse on praegu KAPO peadirektor?
Öelge talle,et kui ma tulen Eestisse siis ma annan talle hamba peale sest ta on kalts ja kehtetu riigiamtenik...pidarast jobbanõi...
Kesse on praegu KAPO peadirektor?
Öelge talle,et kui ma tulen Eestisse siis ma annan talle hamba peale sest ta on kalts ja kehtetu riigiamtenik...pidarast jobbanõi...
http://www.gaas.ee/index.php?page=59
Majandusnäitajad
Prindi | Sisukaart
ASi Eesti Gaas 2009. majandusaasta müügitulu moodustas 2 646,4 mln. krooni. Aruandeaastal müüdi maagaasi 634,8 mln. m³, ehk 15,4% vähem kui sellele eelnenud aastal.
Majandusaasta maagaasi müügikogusest müüdi kodutarbijatele 57,8 mln. m³ ja 577,0 mln. m³ vabatarbijatele.
ASi Eesti Gaas bilansimaht moodustas seisuga 31. detsember 2009. a 2 944,6 mln. krooni.
Kogu aktivates moodustas põhivara seisuga 31. detsember 2009. a 1 817,1 mln. krooni, kasvades aruandeaastal 55,8 mln. krooni võrra. Põhivara suurenes peamiselt uute gaasitorustike valmimisega. 2009. aastal avati ka esimene avalik surumaagaasi autotankla.
Aktsiaseltsi maagaasi ülekande- ja jaotusvõrgu bilansiline väärtus seisuga 31. detsember 2009. a oli 1 709,1 mln. krooni.
Käibevara oli aruandeaasta lõpus 1 127,6 mln. krooni, suurenedes võrreldes aasta alguse seisuga 337,6 mln. krooni võrra. Olulise osa käibevara suurenemisest moodustas tarnekindluse tagamiseks Läti maaalusesse mahutisse maagaasi varu soetamine, mida kasutatakse 2010. a esimeses kvartalis.
Raha jääk pangakontodel seisuga 31. detsember 2009. a oli 71,1 mln. krooni.
Kohustused seisuga 31. detsember 2009. a moodustasid kokku 1 199,2 mln. krooni, suurenedes võrreldes aasta alguse seisuga 304,1 mln. krooni võrra.
Aktsiaseltsi 2009. majandusaasta puhaskasum on 148,1 mln. krooni ning käiberentaablus 5,6 %.
Omakapital 31. detsembri 2009. a seisuga oli 1 745,4 mln. krooni. Võrreldes eelneva majandusaasta lõpuga, kasvas omakapital majandustegevusest 89,1 mln. krooni.
ASis Eesti Gaas töötas majandusaastal keskmiselt 83 töötajat. Palgakulu moodustas 33,0 mln. krooni.
2009. aastal teostas AS Eesti Gaas reaalinvesteeringuid kokku 148,6 mln krooni eest. Uute tarbijate jaoks gaasitorustike ehitamist finantseeriti 59,9 mln. krooni ja põhivara rekonstrueerimist ja renoveerimist 65,5 mln. krooni eest.
Tütaraktsiaseltsi AS EG Ehitus, mille põhitegevusteks on gaasi- vee- ja kanalisatsiooni- ning soojussüsteemide ehitamine ja renoveerimine, müügitulu 2009. aastal oli 122,4 mln. krooni ja kasum 0,1 mln. krooni. Ettevõttes töötas aruandeaastal keskmiselt 65 töötajat.
Tütaraktsiaseltsi AS EG Võrguteenus 2009. aasta müügitulu oli 203,0 mln. krooni ja kahjum 13,5 mln. krooni. Ettevõttes töötas 2009. aastal keskmiselt 156 töötajat. Aktsiaseltsi põhitegevusteks on maagaasi ülekande ja jaotuse teenuse osutamine ning gaasivarustussüsteemide hooldamine.
Aktsiaseltsi 2009. a raamatupidamise aastaaruandes on esitatud ASi Eesti Gaas ja tütarettevõtete konsolideeritud näitajad ja aruande lisades on esitatud emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded.
ASi Eesti Gaas peamisteks eesmärkideks 2010. aastal on maagaasi kui loodussõbraliku ja efektiivse kütuse müügi laiendamine, gaasivarustussüsteemi tarnekindluse ja ohutuse tagamine ja kontserni kuuluvate ettevõtete töö efektiivsuse tõstmine.
Majandusnäitajad
Prindi | Sisukaart
ASi Eesti Gaas 2009. majandusaasta müügitulu moodustas 2 646,4 mln. krooni. Aruandeaastal müüdi maagaasi 634,8 mln. m³, ehk 15,4% vähem kui sellele eelnenud aastal.
Majandusaasta maagaasi müügikogusest müüdi kodutarbijatele 57,8 mln. m³ ja 577,0 mln. m³ vabatarbijatele.
ASi Eesti Gaas bilansimaht moodustas seisuga 31. detsember 2009. a 2 944,6 mln. krooni.
Kogu aktivates moodustas põhivara seisuga 31. detsember 2009. a 1 817,1 mln. krooni, kasvades aruandeaastal 55,8 mln. krooni võrra. Põhivara suurenes peamiselt uute gaasitorustike valmimisega. 2009. aastal avati ka esimene avalik surumaagaasi autotankla.
Aktsiaseltsi maagaasi ülekande- ja jaotusvõrgu bilansiline väärtus seisuga 31. detsember 2009. a oli 1 709,1 mln. krooni.
Käibevara oli aruandeaasta lõpus 1 127,6 mln. krooni, suurenedes võrreldes aasta alguse seisuga 337,6 mln. krooni võrra. Olulise osa käibevara suurenemisest moodustas tarnekindluse tagamiseks Läti maaalusesse mahutisse maagaasi varu soetamine, mida kasutatakse 2010. a esimeses kvartalis.
Raha jääk pangakontodel seisuga 31. detsember 2009. a oli 71,1 mln. krooni.
Kohustused seisuga 31. detsember 2009. a moodustasid kokku 1 199,2 mln. krooni, suurenedes võrreldes aasta alguse seisuga 304,1 mln. krooni võrra.
Aktsiaseltsi 2009. majandusaasta puhaskasum on 148,1 mln. krooni ning käiberentaablus 5,6 %.
Omakapital 31. detsembri 2009. a seisuga oli 1 745,4 mln. krooni. Võrreldes eelneva majandusaasta lõpuga, kasvas omakapital majandustegevusest 89,1 mln. krooni.
ASis Eesti Gaas töötas majandusaastal keskmiselt 83 töötajat. Palgakulu moodustas 33,0 mln. krooni.
2009. aastal teostas AS Eesti Gaas reaalinvesteeringuid kokku 148,6 mln krooni eest. Uute tarbijate jaoks gaasitorustike ehitamist finantseeriti 59,9 mln. krooni ja põhivara rekonstrueerimist ja renoveerimist 65,5 mln. krooni eest.
Tütaraktsiaseltsi AS EG Ehitus, mille põhitegevusteks on gaasi- vee- ja kanalisatsiooni- ning soojussüsteemide ehitamine ja renoveerimine, müügitulu 2009. aastal oli 122,4 mln. krooni ja kasum 0,1 mln. krooni. Ettevõttes töötas aruandeaastal keskmiselt 65 töötajat.
Tütaraktsiaseltsi AS EG Võrguteenus 2009. aasta müügitulu oli 203,0 mln. krooni ja kahjum 13,5 mln. krooni. Ettevõttes töötas 2009. aastal keskmiselt 156 töötajat. Aktsiaseltsi põhitegevusteks on maagaasi ülekande ja jaotuse teenuse osutamine ning gaasivarustussüsteemide hooldamine.
Aktsiaseltsi 2009. a raamatupidamise aastaaruandes on esitatud ASi Eesti Gaas ja tütarettevõtete konsolideeritud näitajad ja aruande lisades on esitatud emaettevõtte konsolideerimata põhiaruanded.
ASi Eesti Gaas peamisteks eesmärkideks 2010. aastal on maagaasi kui loodussõbraliku ja efektiivse kütuse müügi laiendamine, gaasivarustussüsteemi tarnekindluse ja ohutuse tagamine ja kontserni kuuluvate ettevõtete töö efektiivsuse tõstmine.
Eesti riik kingib Venemaale raha tankide muretsemiseks aga küsimus on selles,et kui mitme tanki raha annab Eestimaa Venemaale ühes päevas?
Konstantin Päts reetis Eestimaad ja selle tagajärjel Nõukogude liit paigaldas Eestimaa pinnale sõjaväebaasid...
Mart Laar reetis Eestimaad ja selle tagajärjel Venemaa paigaldas Eestimaa pinnale vene gaasitrassid...
Mart Laar kui tuntud ajaloo võltsija teab väga hästi,et juba Esimese Eesti Vabariigi ajal Eestimaal ehitati elektrituulikuid ja paljudel taludel olid omad elektrituulikud...
http://www.epl.ee/artikkel/469733
Vene Gazprom võtab Eesti Gaasist ligi 22 miljonit krooni dividende
Raul Kotovil on põhjust rõõmustada, sest Eesti Gaas on teeninud aastaid korralikku kasumit.
Lõppenud talvel hüppeliselt kerkinud küttearved aitasid AS-il Eesti Gaas teenida 74 miljonit krooni puhaskasumit, millest firma juhatus otsustas maksta 80% dividendideks. Hinna tõstmist maailmaturu energiakandjate hinnaralliga põhjendanud ettevõtte puhaskasumi jaotamist seadus ei reguleeri.
Suurimad summad Eesti Gaasi tulust pistavad oma tasku Gazprom (37% aktsiate omanik) ja E.ON Ruhrgas (33,7% aktsiate omanik) ehk Nord Streami gaasitoru eest võitlevate riikide energiahiiud. Omanikud kasseerivad iga A-aktsia eest 380 krooni ja iga B-aktsia eest 3,8 krooni dividende. Väikeaktsionäridele kuulub ettevõttest vaid 1,75%.
„Ma ei arva, et meie dividendivõtmises oleks midagi taunimisväärset,” kommenteeris Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. Tema sõnul kujuneb dividendidena väljavõetav summa jooksva kasumi ja aktsiakapitali järgi. „Viimasel kolmel-neljal aastal on see olnud samas suurusjärgus,” märgib Kotov. Omanike otsus kasum jagada sündis tema kinnitusel ka sel korral pea 100%-se häälteenamusega.
Ettevõttel vaba valik
„Kui vaadata, palju riik Eesti Energiast dividende võtab, siis on meie summa pisike,” tõi Kotov võrdluseks. Tema sõnul ei saa aga väita, et gaas oleks turul monopoolses seisundis. „Konkureerime ka turba, põlevkiviõli ja küttepuiduga,” märkis Kotov.
„Ettevõttel on õigus ise otsustada, mida selle ärikasumiga peale hakatakse,” selgitas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Eesti Gaasi varade tootlikkus jääb tema sõnul olenevalt aastast 7–8,5% vahemikku.
Vabatarbijatele ehk tööstusele ja keskküttefirmadele müüdava gaasi hinda konkurentsiamet ei reguleeri, kuid Otsa sõnul on see võrreldav kodutarbijatele müüdava hinnaga. Kuid arvestada tuleb, et kodutarbijateni jõudva sooja hinnas sisaldub omakorda küttefirmade lisatud kasumiprotsent.
„Kodutarbijatele toimunud langus ei ole praegu proportsioonis gaasi sisseostuhinna langusega,” lausus omanike keskliidu peasekretär Taavi Madiberk. Ta meenutas, et ka konkurentsiamet rääkis aasta alguses 50–60% suurusest hinnalangusest, mida pole aga saabunud.
Madiberki sõnul on probleemiks kehtiv seadus, mille muutmise ettepanekud on jõudnud riigikogu majanduskomisjoni. „Kuid ka konkurentsiamet ei peaks praegu jõude seisma, vaid tegelema aktiivselt universaalteenuste hinnakontrolliga,” märkis Madiberk.
Hind hakkab kiiremini muutuma
•• Riigikogu majanduskomisjoni liikme Taavi Veskimäe sõnul läheb gaasi hinda reguleerivate seadusemuudatuste eelnõu riigikogus teisele lugemisele lähinädalatel ja eesmärk on see vastu võtta enne jaanipäeva.
•• Töörühm otsustas minna eelnõus üle nn fikseeritud hinna mudelile, mis oleks kulupõhine hind, millele on liidetud fikseeritud, põhjendatud ja konkurentsiametiga kooskõlastatud marginaal. „Gazpromi hinda me ei kontrolli, aga uus mudel annaks oluliselt suurema läbipaistvuse ja tarbijale suurema kindlustunde hinna kujunemisel,” lausus Veskimägi.
•• Põhjendatud tulukust kirjeldava marginaali metoodika otsustab konkurentsiamet. „Seni on olnud mure, et sisendhindade muutumisel on hinnad väga paindlikud üles liikuma, aga hindasid alandavate otsustega kipuvad eriti monopoolsed ettevõtted venitama,” nentis Veskimägi.
•• Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul jätab muudatus toimima kehtiva süsteemi, kuid annab ettevõttele võimaluse teatada hinna muutmisest tarbijale vaid kuu aega ette.
http://www.sudden-strike.ru/forum/showthread.php?t=3530
Аватар для McLaren
Регистрация: 29.05.2003
Адрес: Альфа Центавра
Сообщения: 319
Закачек: 0
По умолчанию Современные танки. Стоимость и рынки сбыта.
Хочу предложить тему: "Современные танки. Стоимость и рынки сбыта".
Сколько стоят современные танки и САУ? Какие контракты и с кем заключены на их поставку? Каковы перспективы отечественных машин на мировом рынке?
Мне кажется, что это должно быть интересно. Мне - интересно.
Что сам знаю:
Т-72М 1,4 млн.$US
Т-80УД "Береза" 2 млн.$US
Т-90С 2,4 млн.$US
БТР-80 300 тыс.$US
3 СУ-23-4 "Шилка" 140 тыс.$US
М1А2 "Abrams" от 3,2 до 6,9 млн.$US
"Leopard" до 3 млн.$US
"Leklerk" до 10 млн.$US
MCV-80 "Уориор" 3,8 млн.$US
M-2 "Бредли" 1,2 млн.$US
Еще есть, кому интересно, стоимость самолетов, вертолетов, морских судов. Вы не подумайте, я ими не торгую, просто хобби так сказать, стараюсь следить за подобной информацией.
McLaren вне форума Ответить с цитированием
Mart Laar reetis Eestimaad ja selle tagajärjel Venemaa paigaldas Eestimaa pinnale vene gaasitrassid...
Mart Laar kui tuntud ajaloo võltsija teab väga hästi,et juba Esimese Eesti Vabariigi ajal Eestimaal ehitati elektrituulikuid ja paljudel taludel olid omad elektrituulikud...
http://www.epl.ee/artikkel/469733
Vene Gazprom võtab Eesti Gaasist ligi 22 miljonit krooni dividende
Raul Kotovil on põhjust rõõmustada, sest Eesti Gaas on teeninud aastaid korralikku kasumit.
Lõppenud talvel hüppeliselt kerkinud küttearved aitasid AS-il Eesti Gaas teenida 74 miljonit krooni puhaskasumit, millest firma juhatus otsustas maksta 80% dividendideks. Hinna tõstmist maailmaturu energiakandjate hinnaralliga põhjendanud ettevõtte puhaskasumi jaotamist seadus ei reguleeri.
Suurimad summad Eesti Gaasi tulust pistavad oma tasku Gazprom (37% aktsiate omanik) ja E.ON Ruhrgas (33,7% aktsiate omanik) ehk Nord Streami gaasitoru eest võitlevate riikide energiahiiud. Omanikud kasseerivad iga A-aktsia eest 380 krooni ja iga B-aktsia eest 3,8 krooni dividende. Väikeaktsionäridele kuulub ettevõttest vaid 1,75%.
„Ma ei arva, et meie dividendivõtmises oleks midagi taunimisväärset,” kommenteeris Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. Tema sõnul kujuneb dividendidena väljavõetav summa jooksva kasumi ja aktsiakapitali järgi. „Viimasel kolmel-neljal aastal on see olnud samas suurusjärgus,” märgib Kotov. Omanike otsus kasum jagada sündis tema kinnitusel ka sel korral pea 100%-se häälteenamusega.
Ettevõttel vaba valik
„Kui vaadata, palju riik Eesti Energiast dividende võtab, siis on meie summa pisike,” tõi Kotov võrdluseks. Tema sõnul ei saa aga väita, et gaas oleks turul monopoolses seisundis. „Konkureerime ka turba, põlevkiviõli ja küttepuiduga,” märkis Kotov.
„Ettevõttel on õigus ise otsustada, mida selle ärikasumiga peale hakatakse,” selgitas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Eesti Gaasi varade tootlikkus jääb tema sõnul olenevalt aastast 7–8,5% vahemikku.
Vabatarbijatele ehk tööstusele ja keskküttefirmadele müüdava gaasi hinda konkurentsiamet ei reguleeri, kuid Otsa sõnul on see võrreldav kodutarbijatele müüdava hinnaga. Kuid arvestada tuleb, et kodutarbijateni jõudva sooja hinnas sisaldub omakorda küttefirmade lisatud kasumiprotsent.
„Kodutarbijatele toimunud langus ei ole praegu proportsioonis gaasi sisseostuhinna langusega,” lausus omanike keskliidu peasekretär Taavi Madiberk. Ta meenutas, et ka konkurentsiamet rääkis aasta alguses 50–60% suurusest hinnalangusest, mida pole aga saabunud.
Madiberki sõnul on probleemiks kehtiv seadus, mille muutmise ettepanekud on jõudnud riigikogu majanduskomisjoni. „Kuid ka konkurentsiamet ei peaks praegu jõude seisma, vaid tegelema aktiivselt universaalteenuste hinnakontrolliga,” märkis Madiberk.
Hind hakkab kiiremini muutuma
•• Riigikogu majanduskomisjoni liikme Taavi Veskimäe sõnul läheb gaasi hinda reguleerivate seadusemuudatuste eelnõu riigikogus teisele lugemisele lähinädalatel ja eesmärk on see vastu võtta enne jaanipäeva.
•• Töörühm otsustas minna eelnõus üle nn fikseeritud hinna mudelile, mis oleks kulupõhine hind, millele on liidetud fikseeritud, põhjendatud ja konkurentsiametiga kooskõlastatud marginaal. „Gazpromi hinda me ei kontrolli, aga uus mudel annaks oluliselt suurema läbipaistvuse ja tarbijale suurema kindlustunde hinna kujunemisel,” lausus Veskimägi.
•• Põhjendatud tulukust kirjeldava marginaali metoodika otsustab konkurentsiamet. „Seni on olnud mure, et sisendhindade muutumisel on hinnad väga paindlikud üles liikuma, aga hindasid alandavate otsustega kipuvad eriti monopoolsed ettevõtted venitama,” nentis Veskimägi.
•• Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul jätab muudatus toimima kehtiva süsteemi, kuid annab ettevõttele võimaluse teatada hinna muutmisest tarbijale vaid kuu aega ette.
http://www.sudden-strike.ru/forum/showthread.php?t=3530
Аватар для McLaren
Регистрация: 29.05.2003
Адрес: Альфа Центавра
Сообщения: 319
Закачек: 0
По умолчанию Современные танки. Стоимость и рынки сбыта.
Хочу предложить тему: "Современные танки. Стоимость и рынки сбыта".
Сколько стоят современные танки и САУ? Какие контракты и с кем заключены на их поставку? Каковы перспективы отечественных машин на мировом рынке?
Мне кажется, что это должно быть интересно. Мне - интересно.
Что сам знаю:
Т-72М 1,4 млн.$US
Т-80УД "Береза" 2 млн.$US
Т-90С 2,4 млн.$US
БТР-80 300 тыс.$US
3 СУ-23-4 "Шилка" 140 тыс.$US
М1А2 "Abrams" от 3,2 до 6,9 млн.$US
"Leopard" до 3 млн.$US
"Leklerk" до 10 млн.$US
MCV-80 "Уориор" 3,8 млн.$US
M-2 "Бредли" 1,2 млн.$US
Еще есть, кому интересно, стоимость самолетов, вертолетов, морских судов. Вы не подумайте, я ими не торгую, просто хобби так сказать, стараюсь следить за подобной информацией.
McLaren вне форума Ответить с цитированием
http://www.gaas.ee/index.php?article_id=64&page=49&action=article&
Arhiiv
Prindi | Sisukaart
Maagaasi tarbimine Eestis 2005. aastal
10.03.2006
Eelmisel aastal jõudis maagaasi tarbimine Eestis rekordilise tasemeni.
Maagaasi tarbimine Eestis jõudis 2005. aastal kõigi aegade rekordilise tasemeni - miljardi kuupmeetri künnisele. Kokku kasutati Eestis möödunud aastal 994,9 milj.m³ maagaasi, millest Eesti Gaasi müük oli 778,4 milj.m³. Maagaasi tarbimine suurenes 2005. aastal võrreldes eelneva aastaga 29,2 miljoni m³ võrra. Gaasitarbimine suurenes kõigis tarbijagruppides peale tööstustarbijate.
Kõige suurem, koguni 60,9%, oli maagaasi tarbimise kasv 2005. aastal võrreldes möödunud aastaga teistes võrguettevõtetes. Eesti Gaas oli 2005. aasta lõpuks sõlminud lepingud 26 võrguettevõttega, kes tegutsevad 38 piirkonnas üle Eesti. Kokku müüs Eesti Gaas neile ettevõtetele edasimüügiks maagaasi 23,9 milj. m³. Teised võrguettevõtted on oma piirkondades aktiivselt gaasivõrku arendanud, neil on kokku üle 230 km torustikke ja ligi 6000 klienti.
2005. aastal suurenes ka maagaasi kasutamine elektritootmiseks. Oma esimesel täistarbimisaastal kasvatas jõudsalt tarbimist Sillamäe SEJ, lisaks alustas 2005. aastal tarbimist Tallinna WTC KV kombielektrijaam ning taaskäivitus AS Erakütte Põlva Jõujaam.
Tänu aktiivsele elamuehituse arengule on suurenenud gaasivõrguga liitunud kodutarbijate arv ning ka kodutarbijatele müüdava maagaasi maht. Kodutarbijatele müüs Eesti Gaas 2005. aastal 51,6 milj. m³ maagaasi, lisaks moodustavad ka teiste võrguettevõtete klientidest enamiku kodutarbijad. Eesti Gaasi gaasivõrguga liitus 2005. aastal 807 uut tarbijat, neist 669 kodutarbijat.
Arhiiv
Prindi | Sisukaart
Maagaasi tarbimine Eestis 2005. aastal
10.03.2006
Eelmisel aastal jõudis maagaasi tarbimine Eestis rekordilise tasemeni.
Maagaasi tarbimine Eestis jõudis 2005. aastal kõigi aegade rekordilise tasemeni - miljardi kuupmeetri künnisele. Kokku kasutati Eestis möödunud aastal 994,9 milj.m³ maagaasi, millest Eesti Gaasi müük oli 778,4 milj.m³. Maagaasi tarbimine suurenes 2005. aastal võrreldes eelneva aastaga 29,2 miljoni m³ võrra. Gaasitarbimine suurenes kõigis tarbijagruppides peale tööstustarbijate.
Kõige suurem, koguni 60,9%, oli maagaasi tarbimise kasv 2005. aastal võrreldes möödunud aastaga teistes võrguettevõtetes. Eesti Gaas oli 2005. aasta lõpuks sõlminud lepingud 26 võrguettevõttega, kes tegutsevad 38 piirkonnas üle Eesti. Kokku müüs Eesti Gaas neile ettevõtetele edasimüügiks maagaasi 23,9 milj. m³. Teised võrguettevõtted on oma piirkondades aktiivselt gaasivõrku arendanud, neil on kokku üle 230 km torustikke ja ligi 6000 klienti.
2005. aastal suurenes ka maagaasi kasutamine elektritootmiseks. Oma esimesel täistarbimisaastal kasvatas jõudsalt tarbimist Sillamäe SEJ, lisaks alustas 2005. aastal tarbimist Tallinna WTC KV kombielektrijaam ning taaskäivitus AS Erakütte Põlva Jõujaam.
Tänu aktiivsele elamuehituse arengule on suurenenud gaasivõrguga liitunud kodutarbijate arv ning ka kodutarbijatele müüdava maagaasi maht. Kodutarbijatele müüs Eesti Gaas 2005. aastal 51,6 milj. m³ maagaasi, lisaks moodustavad ka teiste võrguettevõtete klientidest enamiku kodutarbijad. Eesti Gaasi gaasivõrguga liitus 2005. aastal 807 uut tarbijat, neist 669 kodutarbijat.
Thursday, May 20, 2010
Saksamaal Sieben Lindeni ökokulas, mida voiks pidada ka kui uheks euroopa pohuehituse kantsiks.
http://savikodu.ee/
Saksamaal moodulp¨humaja ehitamas
Teisipäev, 11 Mai 2010 05:40 | Kirjutas Administrator |
Veidi Saksamaal toimunust.
18- 25 aprillini oli voimalus Gruntvigi täiskasvanuhariduse projekti raames osaleda kursusel Saksamaal Sieben Lindeni ökokulas, mida voiks pidada ka kui uheks euroopa pohuehituse kantsiks. Paljuski just neile hoonetele seal on pohk ehitusmaterjalina sertifitseeritud ja kasutav ehituses. kursusel oli osalejaid 16 riigist ning kokku oli meid lopuks 20 (Isalndi mees joudis kohale neljapäeval läbi hirmsa seikluse sest lennukid ei lennanud). ning soovijaid oli 186. !! Seminar oli ules ehituselt sarnane nagu mulgi :) on olnud kombeks teha, hommikupoole teooria ja ohtupoole ehitus. See hoone mida siis nädala jooksul pidime ehitama oli ca mootmetelt 6x4 m ning pohk käis porandasse, seina ja laesoojustusse. konstruktsioonililselt oli see hoone nn prefab . ehk moodulehitis. st tehti valmis puitmoodulid mis täideti pohuga. (prefab. ehitusstiil on euroopas levimas, nii näit on ka sieben lindenis ehitatud uks suur kahekorruseline hoone ning parajasti meie sealviibimise ajal alustati suure ca 250 ruuduse hoone ehitamist. )
Nuud meil hea kogemus olemas kuidas Sakslased mooduleid teevad :)). Mida voiks öelda, palju puitu ja väga tugevad diagonaalid.
Loomulikult oli voimalus käia ka koikides teistes kohapealsetes pohumajades uudistamas ja vigu ;) pildistamas.
Saksamaal moodulp¨humaja ehitamas
Teisipäev, 11 Mai 2010 05:40 | Kirjutas Administrator |
Veidi Saksamaal toimunust.
18- 25 aprillini oli voimalus Gruntvigi täiskasvanuhariduse projekti raames osaleda kursusel Saksamaal Sieben Lindeni ökokulas, mida voiks pidada ka kui uheks euroopa pohuehituse kantsiks. Paljuski just neile hoonetele seal on pohk ehitusmaterjalina sertifitseeritud ja kasutav ehituses. kursusel oli osalejaid 16 riigist ning kokku oli meid lopuks 20 (Isalndi mees joudis kohale neljapäeval läbi hirmsa seikluse sest lennukid ei lennanud). ning soovijaid oli 186. !! Seminar oli ules ehituselt sarnane nagu mulgi :) on olnud kombeks teha, hommikupoole teooria ja ohtupoole ehitus. See hoone mida siis nädala jooksul pidime ehitama oli ca mootmetelt 6x4 m ning pohk käis porandasse, seina ja laesoojustusse. konstruktsioonililselt oli see hoone nn prefab . ehk moodulehitis. st tehti valmis puitmoodulid mis täideti pohuga. (prefab. ehitusstiil on euroopas levimas, nii näit on ka sieben lindenis ehitatud uks suur kahekorruseline hoone ning parajasti meie sealviibimise ajal alustati suure ca 250 ruuduse hoone ehitamist. )
Nuud meil hea kogemus olemas kuidas Sakslased mooduleid teevad :)). Mida voiks öelda, palju puitu ja väga tugevad diagonaalid.
Loomulikult oli voimalus käia ka koikides teistes kohapealsetes pohumajades uudistamas ja vigu ;) pildistamas.
nüüd tuleb mängu soojustuse hind, palju maksab näiteks 30 cm villa või põhu või roopakk?:)
http://savikodu.ee/
2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
Teisipäev, 18 Mai 2010 14:18 |
Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk – vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20 protsendi võrra. Eestikeelse direktiiviga võid tutvuda siin.
On kuidas on. Soojustuse paksus peab kasvama oluliselt. Ja siin võiks loota nüüd ühe taastuva ehitusmaterjali- põhu ja roo võidukäigu algust.Sest nüüd tuleb mängu soojustuse hind, palju maksab näiteks 30 cm villa või põhu või roopakk?:)
Mul on Maaülikooli meie katse välisseina talvised tulemused enamvähem teada :) Oodake artiklit.
2020. aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
Teisipäev, 18 Mai 2010 14:18 |
Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk – vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20 protsendi võrra. Eestikeelse direktiiviga võid tutvuda siin.
On kuidas on. Soojustuse paksus peab kasvama oluliselt. Ja siin võiks loota nüüd ühe taastuva ehitusmaterjali- põhu ja roo võidukäigu algust.Sest nüüd tuleb mängu soojustuse hind, palju maksab näiteks 30 cm villa või põhu või roopakk?:)
Mul on Maaülikooli meie katse välisseina talvised tulemused enamvähem teada :) Oodake artiklit.
noorte perede maaostu riiklikult igati soositud, et neist tuleksid tõelised maaomanikud. Saavad ju noored pered maareformi seaduse järgi maaostuks mit
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=31023263
Maksuvõlaga eurotsooni
Silja Lättemäe
14. mai 2010 13:00
Eestlasliku visadusega oleme euroliidus tõusnud otsekui väikeseks näidisriigiks, sest suudame kulusid ohjeldada ja eelarvet ka masuajal tasakaalus hoida. Näiteks selline ennekuulmatu asi nagu kõikide palga üheaegne kärpimine ei läheks mitte üheski teises Euroopa riigis ainuüksi sealsete tugevate ametiühingute tõttu läbi.
Või e-maksuamet, kus on kirjas iga võlasent ja -kroon, nii et riigivõlglaseks võid sattuda ka hooletusest maksmata jäänud 50 krooni tõttu.
Tasuks sai Eesti eile keskpäeval jala eurotsooni ukse vahele, ehkki uks ise on veel kinni.
Aga mis on selle tubliduse taga? Heaks näiteks on meie põllumehed, kes madalate kokkuostuhindade, kütuse kallinemise, suurte võlgade ja liisingumaksete kiuste on suutnud vee peale jääda ning ebavõrdsete toetuste kiuste ka europõllumeestega konkureerida.
Ometi on viimase aastaga pankrotti läinud 11 talu ja 42 põllumajandusettevõtet. Enne seda võeti PRIA toetused paljudel ära ja kanti riigivõlgade katteks maksuameti arvele.
Aga talumehed pole sugugi need kõige suuremad võlglased — üle Eesti on pankrotti läinud juba rohkem kui tuhat ettevõtet. Ehk kui matsi ja vurlet võrrelda, on suuremas hädas ikka vurled. Ka maksu- ja tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemets kinnitab tänases Maalehes, et põllumajanduses pole olukord sugugi kõige hullem. Aus maainimene pingutab ikka, hambad ristis, sest võlg on tema jaoks võõra oma.
Maksuvõlgnike rivi ajavad pikaks eelkõige laialt ette võtnud ärimehed, samuti kallite suurlinnakruntide omanikud. Kahjuks kuuluvad siia ritta ka igati hakkajad inimesed nii maal kui linnas, kelle hoogsalt alustatud firmad on nüüd raskustesse sattunud.
Nii saamegi 100 000pealise maksuvõlgnike rivi, töötutele lisaks. Ja mida aeg edasi, seda kõrgemale tõuseb nende võlasumma, sest intress tiksub juurde.
Kõige rusuvam on aga see, et maamaksuvõlgadega on hätta sattunud ka ühiskonna kõige hinnalisem, kuid samas haavatavam osa — noored pered väikeste lastega. Kui pereisa on töö kaotanud ja ema ainsaks sissetulekuks on lastetoetused, võib tuhandekroonise maamaksu ühekorraga tasumine sellele perele ületamatult raskeks osutuda.
Nii seisavad nemadki maksuvõlgnike rivis, lapsed käekõrval, teistega võrdselt. Ja võlaintress toksib neilegi lisa.
Ometi on noorte perede maaostu riiklikult igati soositud, et neist tuleksid tõelised maaomanikud. Saavad ju noored pered maareformi seaduse järgi maaostuks mitmeid soodustusi, paljulapselistel peredel kustutati maa müügihinda ja maad saavad soodsamalt ka need, kel on viimasel kümnendil sündinud vaid üks võsuke. Igati tänuväärne algatus.
Nüüd on noortel maa käes, masu käes ja osal ka maamaksuvõlg käes. Võtame siis raskustes noorperedelt vähemalt maamaksu võlaintressi maha ja näitame teistele riikidele eeskuju noorte maaomanike jätkuval soosimisel.
Või on poliitikud unustanud kunagi seatud ülla eesmärgi noorte sidumisest maaga?
Maksuvõlaga eurotsooni
Silja Lättemäe
14. mai 2010 13:00
Eestlasliku visadusega oleme euroliidus tõusnud otsekui väikeseks näidisriigiks, sest suudame kulusid ohjeldada ja eelarvet ka masuajal tasakaalus hoida. Näiteks selline ennekuulmatu asi nagu kõikide palga üheaegne kärpimine ei läheks mitte üheski teises Euroopa riigis ainuüksi sealsete tugevate ametiühingute tõttu läbi.
Või e-maksuamet, kus on kirjas iga võlasent ja -kroon, nii et riigivõlglaseks võid sattuda ka hooletusest maksmata jäänud 50 krooni tõttu.
Tasuks sai Eesti eile keskpäeval jala eurotsooni ukse vahele, ehkki uks ise on veel kinni.
Aga mis on selle tubliduse taga? Heaks näiteks on meie põllumehed, kes madalate kokkuostuhindade, kütuse kallinemise, suurte võlgade ja liisingumaksete kiuste on suutnud vee peale jääda ning ebavõrdsete toetuste kiuste ka europõllumeestega konkureerida.
Ometi on viimase aastaga pankrotti läinud 11 talu ja 42 põllumajandusettevõtet. Enne seda võeti PRIA toetused paljudel ära ja kanti riigivõlgade katteks maksuameti arvele.
Aga talumehed pole sugugi need kõige suuremad võlglased — üle Eesti on pankrotti läinud juba rohkem kui tuhat ettevõtet. Ehk kui matsi ja vurlet võrrelda, on suuremas hädas ikka vurled. Ka maksu- ja tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemets kinnitab tänases Maalehes, et põllumajanduses pole olukord sugugi kõige hullem. Aus maainimene pingutab ikka, hambad ristis, sest võlg on tema jaoks võõra oma.
Maksuvõlgnike rivi ajavad pikaks eelkõige laialt ette võtnud ärimehed, samuti kallite suurlinnakruntide omanikud. Kahjuks kuuluvad siia ritta ka igati hakkajad inimesed nii maal kui linnas, kelle hoogsalt alustatud firmad on nüüd raskustesse sattunud.
Nii saamegi 100 000pealise maksuvõlgnike rivi, töötutele lisaks. Ja mida aeg edasi, seda kõrgemale tõuseb nende võlasumma, sest intress tiksub juurde.
Kõige rusuvam on aga see, et maamaksuvõlgadega on hätta sattunud ka ühiskonna kõige hinnalisem, kuid samas haavatavam osa — noored pered väikeste lastega. Kui pereisa on töö kaotanud ja ema ainsaks sissetulekuks on lastetoetused, võib tuhandekroonise maamaksu ühekorraga tasumine sellele perele ületamatult raskeks osutuda.
Nii seisavad nemadki maksuvõlgnike rivis, lapsed käekõrval, teistega võrdselt. Ja võlaintress toksib neilegi lisa.
Ometi on noorte perede maaostu riiklikult igati soositud, et neist tuleksid tõelised maaomanikud. Saavad ju noored pered maareformi seaduse järgi maaostuks mitmeid soodustusi, paljulapselistel peredel kustutati maa müügihinda ja maad saavad soodsamalt ka need, kel on viimasel kümnendil sündinud vaid üks võsuke. Igati tänuväärne algatus.
Nüüd on noortel maa käes, masu käes ja osal ka maamaksuvõlg käes. Võtame siis raskustes noorperedelt vähemalt maamaksu võlaintressi maha ja näitame teistele riikidele eeskuju noorte maaomanike jätkuval soosimisel.
Või on poliitikud unustanud kunagi seatud ülla eesmärgi noorte sidumisest maaga?
Wednesday, May 19, 2010
Haanja lasteaed läheb üle maaküttele
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10844
Haanja lasteaed saab uued ruumid ja läheb üle maaküttele
Inno Tähismaa
inno@vorumaateataja.ee
Aktsiaseltsi Merko Tartu objektijuht Kristjan Karm (vasakul) ja Haanja vallavanem Juri Gotmans lasteaia mängutoa ehitusplatsil.
Foto: Inno Tähismaa
EHITUS • Haanja lasteaed, mis seni asus kortermaja kahes korteris, saab sügisel koolimaja söökla peal täiesti uued ruumid, mida hakatakse kütma maasoojusega.
„Maaküte aitab vähemalt kaks korda küttekulusid kokku hoida,” ütles Haanja vallavanem Juri Gotmans. Tema sõnul investeeritakse maaküttesse kokku ligi pool miljonit krooni. Küttetorustik paigaldatakse kooli staadioni alla, mis peaks aitama ühtlasi jahutada talvel staadioni suusaradasid.
Gotmans ütles, et lasteaias käib praegu 15 last, ent kokku on võimalik segarühma majutada 20 last. Lasteaia trepile paigaldatakse ka invasõiduk, mistõttu on lasteaed valmis ka liikumispuudega laste vastuvõtuks.
Lasteaia ehituse peatöövõtja on aktsiaselts Tartu Merko. Alltöövõtjana teeb üldehitustöid Võru firma osaühing Selista Ehitus ning eritöödel osalevad Põlva ja Viljandi firmad. Lasteaia ruumide pindala on 300 ruutmeetrit, ehituse projekti kogumaksumus on 4,1 miljonit krooni, sellest 3,1 miljonit tuleb Euroopa Liidu tugifondidest läbi EASi. Vald eraldab ise ka miljon krooni. Lisaks lasteaia ruumidele ehitatakse ringi garaaž ja mänguväljak.
Praeguseks on vald kulutanud oma raha ligi 300 000 krooni lasteaia projekteerimiseks ja ettevalmistustöödeks. Kuigi EAS teeb lõpliku rahastusotsuse hiljemalt 24. mail, on ehitustegevus juba alanud ja vallavanem Juri Gotmans on veendunud, et rahastusotsus ka tuleb. Sellist olukorda nagu juhtus Mõnistes, kus vald pidi projekti katki jätma, Haanjas pole oodata, sest praeguseni pole EASilt mingit nurinat kuulda olnud.
Ehitajalt saabus esimene arve vallale 30. aprillil ja selle maksmisega on vastavalt lepingule aega kuni 90 päeva. Pikemat tähtaega on Gotmansi sõnul soovitanud EAS, kuna asjade läbivaatamine võib venida ning pikem tähtaeg aitab vältida juhtumeid, kus vald on sunnitud tehtud tööde eest tasumiseks pangast käibekrediiti võtma.
Lasteaia ehituse omaosaluse tasumiseks võttis vald 10aastase tähtajaga laenu juba möödunud aastal. Laen on fikseeritud intressiga, intressimäär on euribor pluss kaks-kolm protsenti.
Lasteaia uued ruumid valmivad käesoleva aasta 1. septembriks.
Haanja lasteaed saab uued ruumid ja läheb üle maaküttele
Inno Tähismaa
inno@vorumaateataja.ee
Aktsiaseltsi Merko Tartu objektijuht Kristjan Karm (vasakul) ja Haanja vallavanem Juri Gotmans lasteaia mängutoa ehitusplatsil.
Foto: Inno Tähismaa
EHITUS • Haanja lasteaed, mis seni asus kortermaja kahes korteris, saab sügisel koolimaja söökla peal täiesti uued ruumid, mida hakatakse kütma maasoojusega.
„Maaküte aitab vähemalt kaks korda küttekulusid kokku hoida,” ütles Haanja vallavanem Juri Gotmans. Tema sõnul investeeritakse maaküttesse kokku ligi pool miljonit krooni. Küttetorustik paigaldatakse kooli staadioni alla, mis peaks aitama ühtlasi jahutada talvel staadioni suusaradasid.
Gotmans ütles, et lasteaias käib praegu 15 last, ent kokku on võimalik segarühma majutada 20 last. Lasteaia trepile paigaldatakse ka invasõiduk, mistõttu on lasteaed valmis ka liikumispuudega laste vastuvõtuks.
Lasteaia ehituse peatöövõtja on aktsiaselts Tartu Merko. Alltöövõtjana teeb üldehitustöid Võru firma osaühing Selista Ehitus ning eritöödel osalevad Põlva ja Viljandi firmad. Lasteaia ruumide pindala on 300 ruutmeetrit, ehituse projekti kogumaksumus on 4,1 miljonit krooni, sellest 3,1 miljonit tuleb Euroopa Liidu tugifondidest läbi EASi. Vald eraldab ise ka miljon krooni. Lisaks lasteaia ruumidele ehitatakse ringi garaaž ja mänguväljak.
Praeguseks on vald kulutanud oma raha ligi 300 000 krooni lasteaia projekteerimiseks ja ettevalmistustöödeks. Kuigi EAS teeb lõpliku rahastusotsuse hiljemalt 24. mail, on ehitustegevus juba alanud ja vallavanem Juri Gotmans on veendunud, et rahastusotsus ka tuleb. Sellist olukorda nagu juhtus Mõnistes, kus vald pidi projekti katki jätma, Haanjas pole oodata, sest praeguseni pole EASilt mingit nurinat kuulda olnud.
Ehitajalt saabus esimene arve vallale 30. aprillil ja selle maksmisega on vastavalt lepingule aega kuni 90 päeva. Pikemat tähtaega on Gotmansi sõnul soovitanud EAS, kuna asjade läbivaatamine võib venida ning pikem tähtaeg aitab vältida juhtumeid, kus vald on sunnitud tehtud tööde eest tasumiseks pangast käibekrediiti võtma.
Lasteaia ehituse omaosaluse tasumiseks võttis vald 10aastase tähtajaga laenu juba möödunud aastal. Laen on fikseeritud intressiga, intressimäär on euribor pluss kaks-kolm protsenti.
Lasteaia uued ruumid valmivad käesoleva aasta 1. septembriks.
Õue tuulik naabrite vastuseisule vaatamata püsti
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=19397&sec=1
Kudjapel elava Rein Õue naabrite vahel paksu verd tekitanud tuulegeneraator on üleaedsete vastuseisule vaatamata viimaks püsti ja töölepanekuks valmis.
Selleks tuleb aga Kaarma vallavalitsuselt ära oodata tuuliku kasutusluba. Abivallavanem Urmas Sepp ütles Saarte Häälele, et käis püstitatud tuulikut möödunud nädalal vaatamas ja et järgmisel vallavolikogu istungil tuleb kasutusloa küsimus kindlasti arutusele. “Siis selgub,” kinnitas ta. Järgmine istung peaks toimuma 26. mail.
Kudjapel elava Rein Õue naabrite vahel paksu verd tekitanud tuulegeneraator on üleaedsete vastuseisule vaatamata viimaks püsti ja töölepanekuks valmis.
Selleks tuleb aga Kaarma vallavalitsuselt ära oodata tuuliku kasutusluba. Abivallavanem Urmas Sepp ütles Saarte Häälele, et käis püstitatud tuulikut möödunud nädalal vaatamas ja et järgmisel vallavolikogu istungil tuleb kasutusloa küsimus kindlasti arutusele. “Siis selgub,” kinnitas ta. Järgmine istung peaks toimuma 26. mail.