noorte perede maaostu riiklikult igati soositud, et neist tuleksid tõelised maaomanikud. Saavad ju noored pered maareformi seaduse järgi maaostuks mit

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=31023263

Maksuvõlaga eurotsooni
Silja Lättemäe
14. mai 2010 13:00


Eestlasliku visadusega oleme euroliidus tõusnud otsekui väikeseks näidisriigiks, sest suudame kulusid ohjeldada ja eelarvet ka masuajal tasakaalus hoida. Näiteks selline ennekuulmatu asi nagu kõikide palga üheaegne kärpimine ei läheks mitte üheski teises Euroopa riigis ainuüksi sealsete tugevate ametiühingute tõttu läbi.



Või e-maksuamet, kus on kirjas iga võlasent ja -kroon, nii et riigivõlglaseks võid sattuda ka hooletusest maksmata jäänud 50 krooni tõttu.

Tasuks sai Eesti eile keskpäeval jala eurotsooni ukse vahele, ehkki uks ise on veel kinni.

Aga mis on selle tubliduse taga? Heaks näiteks on meie põllumehed, kes madalate kokkuostuhindade, kütuse kallinemise, suurte võlgade ja liisingumaksete kiuste on suutnud vee peale jääda ning ebavõrdsete toetuste kiuste ka europõllumeestega konkureerida.

Ometi on viimase aastaga pankrotti läinud 11 talu ja 42 põllumajandusettevõtet. Enne seda võeti PRIA toetused paljudel ära ja kanti riigivõlgade katteks maksuameti arvele.

Aga talumehed pole sugugi need kõige suuremad võlglased — üle Eesti on pankrotti läinud juba rohkem kui tuhat ettevõtet. Ehk kui matsi ja vurlet võrrelda, on suuremas hädas ikka vurled. Ka maksu- ja tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemets kinnitab tänases Maalehes, et põllumajanduses pole olukord sugugi kõige hullem. Aus maainimene pingutab ikka, hambad ristis, sest võlg on tema jaoks võõra oma.

Maksuvõlgnike rivi ajavad pikaks eelkõige laialt ette võtnud ärimehed, samuti kallite suurlinnakruntide omanikud. Kahjuks kuuluvad siia ritta ka igati hakkajad inimesed nii maal kui linnas, kelle hoogsalt alustatud firmad on nüüd raskustesse sattunud.

Nii saamegi 100 000pealise maksuvõlgnike rivi, töötutele lisaks. Ja mida aeg edasi, seda kõrgemale tõuseb nende võlasumma, sest intress tiksub juurde.

Kõige rusuvam on aga see, et maamaksuvõlgadega on hätta sattunud ka ühiskonna kõige hinnalisem, kuid samas haavatavam osa — noored pered väikeste lastega. Kui pereisa on töö kaotanud ja ema ainsaks sissetulekuks on lastetoetused, võib tuhandekroonise maamaksu ühekorraga tasumine sellele perele ületamatult raskeks osutuda.

Nii seisavad nemadki maksuvõlgnike rivis, lapsed käekõrval, teistega võrdselt. Ja võlaintress toksib neilegi lisa.

Ometi on noorte perede maaostu riiklikult igati soositud, et neist tuleksid tõelised maaomanikud. Saavad ju noored pered maareformi seaduse järgi maaostuks mitmeid soodustusi, paljulapselistel peredel kustutati maa müügihinda ja maad saavad soodsamalt ka need, kel on viimasel kümnendil sündinud vaid üks võsuke. Igati tänuväärne algatus.

Nüüd on noortel maa käes, masu käes ja osal ka maamaksuvõlg käes. Võtame siis raskustes noorperedelt vähemalt maamaksu võlaintressi maha ja näitame teistele riikidele eeskuju noorte maaomanike jätkuval soosimisel.

Või on poliitikud unustanud kunagi seatud ülla eesmärgi noorte sidumisest maaga?