Saaremaa mahetootjad loodavad üles panna piimaautomaadid

http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&artid=19425&sub=47&sec=13
Teema - Maaelu

Saaremaa mahetootjad loodavad üles panna piimaautomaadid (4)

Kliki ja vaata pilti suuremalt
Foto: Tiina Luks
Autor: Ain Lember
Laupäev, 22. mai 2010


Saaremaa mahepiimatootjate soov hakata kohalikus piimatööstuses mahetooteid valmistama on asendunud lootusega võtta Kuressaares kasutusele piimaautomaadid.

Saaremaa talupidajate liidu juhatuse esimehe Jaan Kiideri (fotol) sõnul seisab tal Eesti delegatsiooni koosseisus ees Leedu reis, mille käigus tutvutakse Leedu linnades laialdast kasutamist leidnud piimaautomaatidega. “Lähme uurima, kas need automaadid on talunike omad või neile renditud,” ütles Kiider, kelle sõnul võiks piimaautomaadid saada üheks mahepiima realiseerimise väljundiks ka Kuressaares.

Kuna info piimautomaatide võimaliku kasutuselevõtu kohta on sedavõrd uus, polnud Kiideril veel ülevaadet, mitu kohalikku mahetootjat võiks sellise soetamisest huvitatud olla ja kus nende automaatide ülespanek kõne alla tuleks. Vähemalt ühe mahetalu piima saaks Kiideri hinnangul hakata piimaautomaadist müüma näiteks Kuressaare turul.
Piimaautomaadist saab inimene osta piima nii oma taarasse kui ka lunastada taara automaadist. Lisaks tavalisele piimaautomaadile leidub ka selliseid aparaate, mis segavad piima mõne mahlajoogiga.


Sagedasti Leedu linna Klaipedat külastav Kuressaare Linnateatri asedirektor Aarne Mägi ütles Saarte Häälele, et Tšehhi päritolu piimaautomaadid Brunimat ilmusid Klaipedas esmakordselt välja umbes pool aastat tagasi. Piimatootjatele kuuluvad automaadid asuvad kaubanduskeskuste toiduosakonna sissepääsu vahetus läheduses, väljanägemiselt on aparaadid kaasaegsed ja nägusad. Automaadis on saadaval jahutatud pastöriseerimata piim, mille liitri hind võrdub odavama kilepiima hinnaga. Vahe on vaid selles, et kilepiima rasvaprotsent on 2,5, automaadipiimal aga vähemalt 3,5 protsenti. “Piim on hea maitsega ja inimesed ostavad seda palju,” kinnitas Mägi, kes on ka ise automaadist liitrise plastikpudeliga piima ostnud.

Et automaadid pole odavad, siis vajaksid asjast huvitatud talunikud Jaan Kiideri sõnul automaadi ostmiseks investeeringutoetust. Teadaolevalt avaneb sel aastal meede 1.6.2, mis toetab piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohanemist uute väljakutsetega. Toetust saab kasutada mahepiima töötlemisega seotud investeeringuteks.
Maaülikool kutsub mahepiimatootjaid uuringus osalema
Eesti maaülikoolil on plaanis läbi viia uuring mahepiimaahela edendamiseks, mille raames võivad oma muredest rääkida ka Saaremaa mahepiimatootjad.

Eesti mahepiimatootmises valitseb olukord, kus riik maksab mahepiima tootjatele toetust, kuid samas müüakse valdav osa toodetud mahepiimast piimatööstustele tavapiima hinnaga. Eestis piirdub toote-ahel vaid mahepiima tootmi-sega, sest mahepiimast tooteid reeglina ei valmistata. Ehkki sisenõudlus mahetoodetele pidevalt kasvab, on mahepiimatooted olnud Eesti tarbijale kättesaadavad väga piiratud ulatuses, rääkimata nende turustamisest teistes riikides.

Maaülikooli uuringu eesmärk on selgitada välja põhjused, mis takistavad ulatuslikumat mahepiimatoodete valmistamist ja turustamist. Samuti uuritakse logistilisi ja tehnoloogilisi võimalusi mahepiimatoodete valmistamiseks Eesti erinevates regioonides.
Maaülikooli mikromeierei juhataja põllumajandusmagister Hannes Mootse ütles Saarte Häälele, et mahepiima tootmist on Eestis toetatud juba kümme aastat, aga lõppkokkuvõttes segatakse mahepiim tööstustes ikka tavapiimaga kokku.

Mainitud uurimisprojekti lõpptulemuseks peaks Mootse sõnul olema 10–15 talu ühendav meierei, kus mahepiimast valmib lõpuks mahetoode. Seni oli näidismeierei plaanis rajada Hiiumaal, ent kui hiidlased asjaga kaasa ei tule, on maaülikool sunnitud võtma partneriks Tartumaal või Lõuna-Eestis tegutsevad mahetootjad. Samas tegi Mooste Saaremaa mahepiimatootjatele ettepaneku võtta ühendust maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonnaga. “Võime kuulata nende muresid ja teha nende põhjal ka järeldusi. Igal tootjal on oma mure ja siis on võimalik leida võib-olla laiemalt neid lahendusi ja võimalusi,” rääkis teadur.

Jaan Kiider arvas, et Saaremaal ei tule mahetootjatele tootmisliini või meiereid nii või teisiti. Eelkõige välistab selle piima kokkuveo kõrge hind, sest piimaring on väga suur ja piimakogus üsna väike. “Iseasi, kui talunikud teevad ise endale koju väikesed piima ümbertöötlemiskeskused, aga see nõuab ka investeeringut ja kriitilist piimakogust, alates millest on mõtet seda tegema hakata,” lausus Kiider.