Maarja Küla kütab maa http://www.polvakoit.ee/arhiiv68.html

04.08.2007

Maarja Küla kütab maa

Maarja Külas avati neljapäeval maakütte kraanid, lisaks on vastses katlamajas ruumi ka kahele halukatlale, mille tuge vajatakse krõbedamate talveilmade saabudes.

«Maakütte paigaldamine külla kestis kaks aastat. Selle jooksul rajati vajalik keskküttetrass, sisustati katlamaja ja paigaldati nelja kilomeetri jagu maakütte torusid,» sõnas Maarja Küla juhataja Ly Mikheim maaküttesüsteemi avamisel.

Maarja Küla meedianõustaja Maarja Ülper märkis, et maaküte ehk maasoojuspumba kasuks otsustati seepärast, et tegemist on pikaajaliselt kõige ökonoomsema ja säästlikuma kütteviisiga. Kui ennist köeti küla halupuude ja osaliselt elektriga, mis oli nii tööjõu- kui ressursimahukas, siis hoolimata maaküttesüsteemi kallist paigaldusest on selle käigushoidmine võrreldes muude kütteviisidega mugav ja säästlik.

Uus süsteem võimaldab väikeste kuludega saada talvel nii toasooja kui aastaringselt kuuma vett. Maaküttesüsteemi valiku puhul sai aluseks Tallinna Tehnikaülikooli Soojusenergeetika Instituudi õppejõu Aleksander Hlebnikovi tehtud kalkulatsioon.

Kuigi ka maasoojuspumba tööks on vajalik elektri abi, annab see ühest kilovatist elektrist välja kolm või enam kilovatti soojust. Teisisõnu on maakütte elektriarve vähemalt kolm korda väiksem kui elektriradiaatoritega sama soojuse saamiseks kulutatud summa. Tõenäoliselt on maaküte ka kõige madalama püsikuluga kütteliik.

Uskmatud ameeriklased

Ly Mikheim pidas avamisel vajalikuks meenutada Atlanta Buckhead Rotary Klubi külastades juhtunud koomilisevõitu seika. «Rääkides, kuidas kasutame nendelt saadud raha, ütlesin muu hulgas, et järgmisena tahame tuge maakütte ehitamisel. Selle peale vaatasid ameeriklased mulle küllalt mõistmatu ilmega otsa ning laususid, et kaardi pealt vaadates on Eesti nende Alaskaga ühel laiuskraadil, ning seadsid maaga majade kütmise kahtluse alla,» pajatas Mikheim. Küll aga lubasid ameeriklased, et kui süsteem siin tööle hakkab, tulevad nad ise ilmaimet kaema, et siis siinseid kogemusi kodumaal rakendada.

Maarja Küla on koduks 18 vaimupuudega noorele vanuses 18-30. Küla missioon on kantud ideest, et ka vaimupuudega inimestel on õigus elada inimväärset ja mõtestatud elu. Põlvamaal Kiidjärve ja Taevaskoja vahel asuv küla on täna suurimaks eeskujuks sarnaste eesmärkidega alles loodavatele kogukondadele üle Eesti. Külas pole mitte ühtegi kokka, koristajat ega kütjat, kõik tööd tehakse koos juhendajatega iseseisvalt.

Küttesüsteemi rajamist rahastasid Eesti Hollandi Heategevusfond Päikeselill, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Toome Rotary Klubi ja Atlanta Buckhead Rotary Klubi. Peatöövõtja oli Termiks Konsult OÜ eesotsas juhataja Ants Torimiga ja ehitusjärelevalvet teostas Kuldar Käsper. Kaks aastat ehitatud keskküttesüsteemi suurimaks rahastajaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus 1,37 miljoni krooniga, süsteemi kogumaksumus on 2,2 miljonit krooni.

Aare Lepaste tekst ja foto