http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328373/TEUK3Kogumik.pdf

Eesmärk ja tulemus
Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas (tabel 1, p 2)
kavandati vähendada põlevkivi osatähtsust aastaks 2010 võrreldes 1995. aastaga u 1/5
võrra (täpsemalt 62-lt 47…50%-ni, u 20%), olukorras kus primaarenergia vajadus kas
jääb samale tasemele või tõuseb vähesel määral. Samal ajal nähti ette suurendada taastuvenergiaallikate
osa 1996. aastaga võrreldes 2/3 võrra.
Alljärgnevad arvutused põhinevad Eesti Statistikaameti aastaraamatute ja energiabilansside
andmetel. Neist nähtub (vt ka joonis 1), et kontrollaastal 1995 kasutati põlevkivi
ja põlevkiviõli soojus- ja elektrienergia tootmiseks (miinus eksport) ning põlevkivi
ja -õli energia lõpptarbimises kokku 114,7, aastal 2000 aga 94,6 PJ, s.o 20,1 PJ
ehk 17,5% vähem. Seega ollakse lähenetud aastaks 2010 kavandatud 20%-lisele
langusele, mis võrdub u 24 PJ-ga.
Taastuvenergiaallikate kasutamise kavandatud kasv aastaks 2010 oli arengukava järgi
võrreldes 1996. aastaga 2/3 võrra ehk 19 PJ, seega on arengukavva sisse kodeeritud
riigi varustuskindluse vähenemine 5 PJ! Tegelikult vähenes (joonis 2) ka kütteturba ja
-puidu kasutamine 27,5-lt kuni 22,1 PJ-ni ehk nelja aastaga 5,4 PJ. Seega on kavandatud
66,7% tõusu asemel toimunud ligi 20% suurune langus. Kuna muude taastuvenergiaallikate
osatähtsus turba ja puidu kõrval on seni kahjuks marginaalne, toimus
arengukava toimimise esimesel kolmandikajal kodumaiste kütuste kasutamise vähenemine
kokku 25,5 PJ ehk 17,9%.
Seda ettekavandatud kodumaiste energiaallikate vähendamist tuleb samuti vaadata
arengukava ühe väga olulise põhipuudusena. 2000. aasta lõpus moodustas majandusministeerium
Taastuvenergeetika nõukogu, kes koostas ettekande Taastuvenergiaallikate
majanduslikult põhjendatud rakendamine energia tootmiseks (Taastuvenergiaallikate
…, 2001). Selles antakse ülevaade olukorrast Eestis ja Euroopa Liidus ning soovitused
ala arendamiseks Eesti Vabariigi Valitsusele.
Taastuvenergiaallikate ressurss ja selle tarbimine
Mõistet kütuste tarbimine statistika aastaraamatud, kust alljärgnevad andmed on võetud,
ei selgita. Konteksti järgi mõeldakse selle all kütuse tarbimist elektri- ja soojusenergia
tootmiseks, muundamiseks teisteks kütuseliikideks, vahetuks tootmistarbeks,
transpordivajadusteks ja elanike poolt tarbituks. Kadu ei ole tarbimise koostisosi. Põlevkivi
ja teiste fossiilkütuste korral on energeetilisse tarbimisse lülitatud tarbimine
mittekütuseliste toodete valmistamiseks, mis vähendab veidi taastuvenergiaallikate tegelikku
osatähtsust primaarenergia ressurssides.
Joonis 1. Põlevkivi tarbimine elektri- ja soojusenergia tootmiseks miinus
elektrienergia eksport (sinine osa), põlevkiviõli tarbimine samaks otstarbeks
ning naturaalse põlevkivi ja põlevkiviõli lõpptarbimine (pruun osa),
põlevkivielektri, -koksi ja -õli eksport (kollane osa) PJ
Figure 1. Consumption of oil shale for electricity and heat generation minus electricity
export (blue part of figure), consumption of shale oil in the same purpose
and final consumption of oil shale, shale oil (brown part), and export of
shale electricity, coke and oil (yellow part) PJ
Joonis 2. Alt üles turvas soojus- ja elektrienergia tootmiseks (sinine), puit
soojusenergia tootmiseks (pruun), kütteturba (kollane) ja -puidu
(heleroheline) lõpptarbimine ning kütteturba ja -puidu eksport (must) PJ
Figure 2. From bottom consumption of peat for electricity and heat generation (blue),
consumption of wood for heat production (brown), and final consumption of
fuel peat (yellow) and firewood (pale green), and export of fuel peat and
firewood (black) PJ
Üheks tähtsamaks taastuvenergiaallikaks Eestis on küttepuit (joonis 3). Eesti metsanduse
arengukava soovitab raiuda puitu aastas mitte üle 7,81 mln tm. Puistute üldtagavara
352,7 mln tm juures jätkuks puitu 2000. aasta koguraie 6,439 mln tm korral, kui
puidu juurdekasvu ei arvestata, 55 aastaks. Prognoositud raie 9,64 mln tm/a korral
37 aastaks.
Kui tagada arengukavas ettenähtud taastuvenergiaallikate 2/3 suurune kasv ainult
küttepuidu tarbimise suurendamisega, tuleks aastal 2010 tarbida 5,5 mln tm (u 15 PJ/a
senisest enam) 1996. aastal tarbitud 3,3 mln tm küttepuidu asemel. Riiklik statistika

näitab, et aastal 1996 tarbiti üle 82% (!) Eesti metsadest langetatud puidust küttepuiduna.
Ainuüksi juba see viitab väga tõsistele raskustele saada tõepäraseid statistilisi
Joonis 3. Metsaraie (
) ja küttepuidu tarbimine () 1000 tm
Figure 3. Felling (
) and consumption of firewood () 1000 m3 solid volume
andmeid raiutava ja kütusena tarbitava puidu kohta. Sellele viidatakse ka äsja kaitstud
magistritöös (Kask, 2001). Statistikaameti avaldatud andmed näitavad, et raie kasv (tegelikult
lisandub veel Eestisse toodava puidu töötlemisjäägid) alates arengukava kontrollaastast
1996 pole tõstnud sisemaist küttepuidu tarbimist. See tähendab, et metsa- ja
puidutööstusjäätmed ei leia kas kasutamist või nende kasutamine arvestamist. Viimase
väite illustreerimiseks nimetame, et ainuüksi AS Hansa Graanul tootis 1999. aastal
24 000 t saepurugraanuleid, peamiselt ekspordiks. Kolme graanuliettevõtte 2002. aasta
prognoos on 150 000 t. Energiabilansi alusel 1999. aastal puitu ega jäätmeid ei eksporditud
(Energiabilanss, 2001). Tegelikult eksporditi puidugraanuleid koguses umbes
400 TJ. Võrdluseks, et samal aastal eksporditi turbabriketti 1005 TJ.
Eksport on ainus Eesti turbatööstust tervikuna iseloomustav näitaja, mis on viimase 10
aasta jooksul pidevalt suurenenud. Kuid ka turbatööstusstatistika vajaks põhjalikku
revideerimist (Veski, 2000/2001a).
Turba kaevandamist reguleeriv valitsuse määrus (tabel 1, p 1) sätestas turba taastuvaks
maavaraks kuni aastani 2006, kui ei ületata lubatud kvooti 2 780 000 t/a. Võrreldes
puiduga on turbavarud enam kaitstud, kuna turvast jaguks senise kaevandamistempo
kohaselt juurdekasvu arvestamata 850 aastaks, maavaravarude bilansis arvel olevat
turvast isegi 1520 aastaks. Viimasel viiel aastal, mil käib arvestus riikliku arengukava
täitmise üle, on jäänud kaevandamata 1,87 mln t/a. Kui seda kaevandada meil enam
levinud kütteturbana, suureneks primaarenergia tootmine ligi 15 PJ/a.

Joonis 4. Turba kaevandamine (
), kütteturba tootmine (x) ja tarbimine (), kütteturba
eksport väliskaubanduse kohta käivatel andmetel () ja energiabilansi järgi
(x) ning briketi tootmine (I) 1000 t
Figure 4. Excavation of peat (
), production (x) and consumption () of fuel peat, peat
export according to foreign trade statistics () and energy balances (x), and
production of peat briquette (I) 1000 t
Eesti turbatööstus on suuresti väliskaubandusele orienteeritud ja sõltub täielikult
ilmastikuoludest (ebasoodsad aastad 1993 ja 1998) (joonis 4). Kütteturba ekspordina
näidatud turba eksport väliskaubanduse andmetel sisaldab ka aiandusturvast ja väetussegusid.
Tegeliku kütteturba ekspordi andmed leiame energiabilanssidest.