http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328373/TEUK3Kogumik.pdf

Valitsuse otsused taastuvenergiaallikate kasutamiseks
Alljärgnevalt vaatleme igasugust tegevust, mis vähendab varustuskindlust ja/või kodumaiste
(loe: nii taastuvate kui taastumatute) energiaallikate kasutamist tegevusena, mis
vähendab riigi majanduslikku sõltumatust. Juhul, kui põlevkivi kasutamise laiendamine
toimub taastuvenergiaallikate arvel, loeme tegevuse Euroopa Liidu põhimõtetele ja
meie kütusemajanduse arengukava mitmele põhiseisukohale (tabel, punkt 2) vastukäivaks.
Ülevaatlikkuse suurendamiseks alustame tabelis lõike SUURTE TÄHTEDEGA
siis, kui otsus soodustab kodumaise kütuse kasutamist. Rõhutamine toimub rasvase
kirja abil.

Tabel 1. Valitsuse otsused taastuvenergiaallikate kasutamise soodustamiseks või takistamiseks
Table 1. Government decisions pro and contra on use of renewable energy sources
Dokumendi nimi, sisu ja lühiselgitus
1. SÄÄSTVA ARENGU SEADUS (RT I, 1995, 31, 384) sätestab, et taastuva loodusvara
varu jaguneb kriitiliseks ja kasutatavaks varuks. Vabariigi Valitsus kinnitas
14.8.96. määrusega nr. 213 TURBA SÄÄSTEV KASUTAMINE kriitilise varu suuruseks
1 590 000 000 t ja sellest üle jääva kasutatava varu suuruseks 775 000 000 t.
Ühtlasi määrati maakondadele kuni aastani 2006 turbakaevandamise kvoodid, kokku
2 780 000 t/a. Sisuliselt tähendab määrus turba taastuvkütuseks kuulutamist kuni
aastani 2006. Kahjuks pole sellega arvestatud mitmes teises valitsuse dokumendis.
2. KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUSE PIKAAJALINE RIIKLIK ARENGUKAVA
(RT II 1998, 19, 295) näeb ette taastuvenergiaallikate kasutamise osatähtsuse
suurendamise ja põlevkivi osatähtsuse vähendamise. Sealjuures kavandati taastuvenergiaallikate
abil elektri- ja soojusenergia koostootmist, energiavõsa ja muu energeetilise
biomassi tootmise võimalikku alustamist ja kasutuselevõttu, olmejäätmete põletamisseadmete
rajamist ja biogaasi tootmist, mille alginvesteeringuid toetatakse ka keskkonnafondist
(fondi endisel kujul enam ei eksisteeri). Seal nähti ette töötada välja kava
tuule- ja hüdroenergiaseadmete rakendamise ja kasutamise stimuleerimiseks või doteerimiseks
(tänaseks tehtud), sihtprogrammi (valitsus koos majandusministeeriumiga)
koostamine turba, biokütuste ja teiste taastuvenergiaallikate majanduslikult põhjendatud
rakendamise kohta energia tootmisel (2000. aastal loodi ministeeriumi juurde
Taastuvenergeetika nõukogu, kes koostas ülevaatliku, ettepanekuid sisaldava
dokumendi (Taastuvenergiaallikate …, 2001).
Arengukava nimetab Eesti energeetika ühe strateegilise eesmärgina (p 2.3, punkt 8)
taastuvenergiaallikate laiema kasutamise soodustamist maksusoodustuste rakendamisega
nii vastavatele investeeringutele kui ka nende baasil energia tootmisele. Samas
(p 4.4) lisaks veel soodustusi investeeringute tegemisel turba ja puitkütuste tootmise
arendamisse.
Arengukava tõstab esile (4.4) suuri turba- ja puiduvarusid, nende kasutamise väikest
keskkonnaohtlikkust ning positiivset mõju, lisades samas kontekstis juurde: Seejuures
puit ja teised biokütused on taastuv loodusvara ja nende põlemisel atmosfääri paisatavad
CO2 heitmeid ei arvata kasvuhoonegaaside hulka, kuna see ei mõjuta süsiniku
ringkäiku looduses. Samas nenditakse turba ja puidu energeetilise kasutamise positiivset
mõju regionaalarengule ja tööhõivele kui vahendit, mis aitab koos teiste kohalike
kütustega tagada elektritootmise sõltumatuse impordist (p 4.1).
Arengukavas kaalutakse EL-i eeskujul fossiilkütuste (Arengukavas maagaasi, p 4.2)
maksustamist riigi julgeolekuvarude loomiseks, mis soodustaks ka kohalike energiavarude,
eeskätt puidu ja turba kasutamist.
Arengukavas kavandati ka diferentseeritud aktsiisimäärade kasutamist kütustele ja
energiale ning ressursi- ja saastemaksude revideerimist enne aastat 2000 kohalike
kütuste eeliskasutust silmas pidades (p 5.2). Tegelikult on ressursimaksu suurendatud
(RT I 1998, 1438, 2816) nii enne kui pärast aastat 2000 ja see on kütteturbal ligi kaks
korda suurem kasvuturba omast, aastal 1999 vastavalt 3.00 ja 1.80, aastal 2000 3.60 ja
2.20 ning aastal 2001 4.30 ja 2.60. Põlevkivi kaevandamisõiguse eest nõuti 4.80 kr/t
3. EESTI KESKKONNATEGEVUSKAVAS (millega valitsus nõustus 26.5.1998)
nähti ette aastatel 1998…2000 ja 2001…2006 osaline või täielik alternatiivenergiat kasutatavate
demoprojektide rahastamine maksumusega 60 mln kr, mis tõsteti hiljem
120 mln kroonini. Raha selleks ette polnud nähtud. Samas (§ 3.5 p 3.3.1) nähti ette
1998…2000. aastaks taastuvate energialiikide kasutajatele tulumaksusoodustus. Hilisemad
muudatused tulumaksuseaduses nullisid selle soodustuse. § 3.3.2 nägi ette käibemaksuseaduse
täiendamise nii, et kõigi taastuvate energialiikide baasil toodetud energia
oleks käibemaksuvaba (pärast EL-i astumist 5%). Seda soodustust ei rakendata
täies mahus.
4. ENERGIASEADUS (muutmisel) nägi ette turgu valitsevale ettevõttele kohustust
osta elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuulevõi
päikeseenergiast, biomassist, jäätmegaasist või jäätmematerjalist. Äärmiselt segane
terminite struktuur võimaldab jätta osa taastuvenergiaallikaid soodustuseta. Elektrienergiat
ostetakse hinnaga, mis on 90% kodutarbija põhitariifist, kui selle müügimaht
ei ületa 2% elektrienergia tarbitud kogusest. Seega on soodustus vaid teatud piirini.
Toetussumma peaks edaspidi tulema riigi eelarve kaudu.
5. EESTI KESKKONNASTRATEEGIA (RT I 1997, 26, 390): energeetika negatiivse
keskkonnamõju vähendamine, taastuvenergiaallikate kasutamine, kasvuhooneefekti
põhjustavate gaaside koguse vähendamine, üle 2% väävlisisaldusega kütteõli ja
üle 0,05% väävlisisaldusega diislikütuse kasutamise lõpetamine aastaks 2005, õhu
kvaliteedi parandamiseks kütuse aktsiisimäära diferentseerimine vastavalt keskkonnaohtlikkusele.
6. SAASTETASU SEADUS (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843) saastetasu määra
kohta aastateks 1999…2001. Alates 2000. aastast kehtestati 50-MW ja suuremate põletusseadmete
omanikele CO2 saastekahju hüvituse määraks 5 ja alates 2001. aastast
7,5 kr/t, mida suurendatakse olenevalt saasteallika paiknemisest 1,2…2,5 korda. Soodustusi
antakse samuti neile, kes asendavad ühe taastumatu loodusvara teise vähemsaastavaga
või täiustavad tehnoloogiat, mille tulemusel kasutatakse vähem saastavat
kütust. Aastast 2003 võib CO2 maks rakenduda kõigile energiaettevõtjatele, mis sunnib
väiksematel ettevõtetel üle minema taastuvenergiaallikate kasutamisele. Ettevõte saab
soodustusi, kui vähendab omal kulul kolme aasta jooksul saasteainete või jäätmete kogust
vähemalt 25%. Puuduseks on, et saastetasu ei laeku sihtotstarbeliselt taastuvenergiaallikate
täiendavaks rakendamiseks.
7. Keskkonnaministri määrus nr 58 Süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse määramismeetodi
kinnitamine (RTL 1998, 287/288, 1175) loeb kokkuleppeliselt biomassi (veel samas ka
tahke biomass: puit; biokütused) põlemisel tekkiva CO2 koguse nulliks, sest kasvav mets
tarbib selle uuesti ära (toimub CO2 tsirkulatsioon), ja seda ei liideta teiste kütuste
põlemisel tekkiva CO2 kogusele. Süsiniku eriheitmed on arvutatud kõigile kütustele.
Turvas loetakse tahkeks fossiilkütuseks võrdväärselt antratsiidi, kivisöe ja ligniidiga.
Ministri määrus on vastuolus valitsuse määrusega 213 (vt tabeli ülemine rida) ja levinud
tavaga arvestada soid CO2 sidujatena.
8. Saastekahju hüvitise määrad 1998. aastaks saasteainete viimisel välisõhku
(RT 1998 I, 2) ja saastetasu hüvitiste määra kehtestamine 1999., 2000. ja 2001. aastaks
(Vabariigi valitsuse määrus nr 228 7.10.1998, RT I 1998, 88, 1440). Saastekahju
hüvitamise tasud tõusid/tõusevad: SO2 alates 38.30 kuni 66.20 kr, CO2 50-MW
soojusvõimsuse või suurema korral 0 kuni 7.50 kr, põlevkivituhk 38.30 kuni 66.20 kr,
tõusid ka põletamistehnoloogiast olenevad tasud.

Valitsus on pärast turumajandusele üleminekut võtnud vastu otsuseid ennemini taastuvenergiaallikate
kasutamise soodustamiseks kui takistamiseks (tabel 1).
Soodustavate otsuste täitmata jätmine ja paljud vasturääkivused annavad pigemini
tunnistust ka huvigruppide lobitööst. Sellega pole öeldud, et huvigruppide huvid ei
võiks vahest langeda kokku riigi (loe: rahva) huvidega, isegi siis, kui sellest aru ei
saada. Samas aga on just Riigikogu ja valitsus selleks lüliks, kes saab kaitsta rahva
huvisid monopolide ees, kelle osalisel toetusel poliitiline võim saavutati.