põliseestlane

põliseestlane, 07.05http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/eero-laidre-pseudoliberalismi-ja-vasakpoolitsemise-pankrot.d?id=45460577&com=1.2011 10:37
Kogu see kohalike nukuparteide liigitamine on üks pseudojura.
Ehitame uut multikuli euroopat ja selle uue sotsialistliku sulatusahju ülesehitusel on nii täpne ajakava kui ehitusmeistrid. Ma muidugi imestan et selline artikkel sai ilmuda NSVL nostalgiapartei ajalehas aga oh ime kunagi oligi see neile kasulik.
Saksa Liedertafel-pidude eeskujul tekkinud eestlaste laulupeod on sattunud oma põhiidees
(väikerahva etniline väärtustumine kultuuri kaudu) taas löögi alla, sest etnilis-rahvusliku
iseolemise rõhutamine ei sobi mitte kuidagi liberaal-globaalse Lääne ideoloogia raamidesse.
Meie varsti juba 150-aastane laulupeotraditsioon sai alguse tänu eestlaste kavalusele. Üldlaulupeod olid
väliselt pühendatud tsaari kiitmisele, kuid sisus konsolideerisid eesti etnost.
Laulupidude esimesel suurjuubelil 1969. aastal said meie kultuuriinimesed ja parteijuhid tunda NLKP
poliitbüroolase Anastass Mikojani kurja näpuvibutust: laulupidu on liialt eestluskeskne, upsakas, seal
puudub internatsionaalne vennasrahvaste piiritu armastuse dimensioon! Peo lõpulauluna kõlanud Gustav
Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm", mis pisaraid esile kutsub, oli Mikojanile ja auloozhi-paksudele aga
lausa õudus.
Bohlman: üdini natsionalistlik laulupidu
Tänase ajaloo paradoks seisneb selles, et 38 aastat hiljem tuleb sisult samasugust kriitikat meie laulupidude
ideoloogia kohta globaliseerumiskeskusest, USA-st.
Ajakirjast "Akadeemia" saame teada, et Chicago ülikooli professor P. Bohlman, tuntud juudiuuringute juht ja
juudi muusikategelane, jälgib juba ammu eestlaste laulupidude üdini natsionalistlikku, seega koletut tausta
ja kaudset negatiivset mõju naaberrahvastele. Professor on eestlaste natsikuritegude jälitaja Zuroffi
mõttekaaslane, tõeline internatsionalist ning uue, rahvusülese Euroopa ülesehitaja, 2007. aastast ka Briti
Teaduste Akadeemia tegelane.
Bohlmani veidi utreerides: maakondlikes rahvariietes laulupeoliste rongkäik on sama hirmuäratav kui Iraani
islamistide burkades või parandzhaades rahvajõugud; kultiveeritakse jubedat ürgnatsionalistlikku regilaulu,
mis on internatsionalistidele-liberite le arusaamatu või isegi solvav.
Sellega on prof Bohlman ja sm Mikojan jõudnud üsna lähedastele seisukohtadele: laulupidudest peab saama
kõigi Eestis elavate rahvuste ja külaliste ühispidu, kus ei tohi eputada mingi eestluse natsionalistliku
värvinguga ja mis peab sisaldama multikultuurset programmi.
Isegi austatud maestro Veljo Tormise kohal lehvib rahvusmuusika eelistaja, s.o natsionalisti pruun vari, sest
regilaul võib olla sisus ohtlikult irratsionaalne ja standardiseeritud, tekitades rahvusülesele (loe:
rahvustundeta) kuulajale lausa nietzsche'likke hirme.
Laulukoorid vähemustele!
Multinatsionaalsete (s.t rahvusüleste) ja rahvusliku eelistuseta (s.t tõeliselt edumeelsete) laulupidude
korraldamiseks tuleks otsekohe loobuda rahvariiete propageerimisest ja teha edaspidi laulupidusid
Eurovisiooni lauluvõistluse internatsionalistlikus vormis, mis oleksid avatud nii venekeelsetele lauludele kui
ka sügavmõttelisele afroameerika loomingule. Ei tohiks keelduda ka laululava avamist seksuaalvähemuste
kooridele või ansamblitele, et viimased tunneksid end aktiivselt kaasatuna nn "meie" tundega.
Lõpusõnumina tõdeksin, et avatud liberaalne multikultuurne muusika ei ole veel maailmas lõplikult võitnud.
Veel eksisteerib Max Weberi kirjeldatud vertikaalselt juhitud, natsionalistlikul ühtsusel baseeruv ja väga
kiiresti arenev majandusmudel Rahva-Hiinas, kus kõik on lausa vastupidine: "Hiinas on muusika riiklik asi.
Ja nii peab see olema. Kas tohib lubada, et i g a ü k s, kes aga tahab, teisi hüpnotiseeriks ja siis nendega
teeks, mida tahab."
Siin avaldub aga rahvuslik-riiklik enesekindel kõrkus, lausa piiratus, mille kohaselt ei ole kellelgi õigust
korraldada rahvuskultuuri peale kodurahva enda.
Sel nädalal tuli uudis, et maestro Neeme Järvi teeb ettepaneku esitada 2009. aasta üldlaulupeol
suure juudi sümfo


põliseestlane, 07.05.2011 11:15
Sel nädalal tuli uudis, et maestro Neeme Järvi teeb ettepaneku esitada 2009. aasta üldlaulupeol
suure juudi sümfooniku Gustav Mahleri 8. sümfoonia. Seegi on viide, et eestlaste rahvuslikest
laulupidudest saab multikultuurne rahvuste pidu, kus teise Gustavi – Ernesaksa – "Mu isamaa"
asemel troonib võimas Mahleri teos.
KAKS GUSTAVIT: rahvuslik laulutaat Ernesaks ja multikultuurne Mahler. "Mu isamaa on minu ar
asemel hakkame tuleviku laulupidudel laulma eurohümni "Ood rõõmule".
Vaadake ja võrrelge seda tulevikku kust me tulime ja miks kompartei tegelased nii järjekindlalt parteide esiotsas püsivad, midagi polegi ju muutunud, ühe impeeriumi soustist liikusime sujuvalt samasuguse ideoloogiaga teise ehitatava impeeriumi prokustese sängi.

põliseestlane, 07.05.2011 13:30
Kas pole hea artikkel meelde tuletada ja võrrelda, isegi keskerakonna ajaleht on eurosotsialismi ja selle ülesehitajate kohta üht teist rahvale arvamiseks toonud, tõsi küll, mõned aastad tagasi aga kas siis ei esitatudki seda teost ja veel milliste dirigentide maagiliel dirigeerimisel lõpetati pärismaalste internatsionaalne laulupidu, areneme ju õiges multikulti suunas, milleks selline vahkviha.

põliseestlane, 07.05.2011 13:13
multikutuursuse esivõitlejate sotside kisa lastetoetuste väiksuse pärast pole suunatud mitte eesti emadele ja eestlaste jäelkasvule, multikultuursus kõigepealt. Tasub ainult saavutada piisav tase sotsiaalabis ja algab islamirahva immigratsioon kes siis omakorda on sotside tänulikud valijad. Nii on see toimunud kogu euroopas ja sotsid on olnud selle värviliste ja vähemuste revolutsiooni ja rahvusteülese euroopa eestvõitlejad.
Loosungid on ilusad aga taga olev idee viib põrgusse.
Kisa tööl käinud emade liig kõrge emapalga kohta on tegelikult jama, miks peaksid paljunema need kes ennast ja oma lapsi ei suuda tööga ära toita nende asemel kes töö kõrvalt ka lapsed teevad ja üles kasvatavad. Aga need pole ju paraku sotside valijad.