Tallinn on kui Absurdistan

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=289343&q=Lotila

Sami Lotila, majandusajakirja Talouselämä korrespondent Tallinnas
31.07.2008

Tallinna vanalinna kalli hotelli noored töötegijad kutsuvad oma kliente jobudeks. Kliendid ei mõista, et neid on solvatud, sest 98 protsenti ei oska kohalikku keelt. Hotelli juhtki on välismaalane.
Miks nad siis kliente mõnitavad? Nad on lapselikud, aga asi on ka ebaprofessionaalsuses ja ametiväärikuse puudumises.
Soome turist on kuningas
Soome turistide arvates on Tallinna suurim probleem just nimelt klienditeenindajate ametioskuste puudumine. Ettekandjad ei tea, millest toiduannus koosneb, baarmenid ei oska õigesti kokteile teha. Tallinna postimaja läheduses asuva hotelli portjee ei teadnud eelmisel nädalal, mis on Kadriorg ja kuidas sinna võiks jõuda.
Tallinna kohutavalt kiiresti tõusnud hinnatase pole siiski soomlasi heidutanud, sest nende jaoks ei ole Tallinn märkimisväärselt kallinenud.

90 protsenti soomlastest ostab Tallinna-reisi vaid siis, kui saab selle sigaodavalt. Sestap reisikorraldajad ja laevafirmad lasevad hinnad alandlikult väga madalale, lisaks tingivad soomlaste jaoks ka hotellihindu. Kõige odavamalt saab soomlane edasi-tagasi laevapileti ja hotelli Tallinnast 40 euro ehk 600 krooniga.
Kui Tallinna hotellis ööbib kõrvuti tubades soome ja eesti pere, siis on eesti pere tõenäoliselt maksnud selle eest kaks korda rohkem. Mitmed siinsed restoranidki teevad soomlastele soodustusi.
Meeldib see või mitte, aga Tallinna hotellide klientidest 60 protsenti on Soomest. Välismaa klientidest moodustavad soomlased 70 protsenti. Geograafiliste põhjuste tõttu soomlaste osakaal ei lange enne, kui vene turistide arv hakkab plahvatuslikult tõusma. See ei oleks kõigile meeltmööda.
Tallinn unistab kvaliteetturistidest, aga saab siia hinnateadlikud, kõige pärast tingivad keskklassi soomlased. Kvaliteetturistid käivad kvaliteetsetes reisikohtades. Rootslaste, kes on taseme asjatundjad, arv Tallinna hotellides väheneb.
Soomlaste reisimine Tallinna on kasvanud tänu Viking Line’i ja Tallink Silja uutele laevadele ja nende tutvumissoodustustele. Laevade vananedes soomlaste huvi taas langeb.
Kahjuks ei suuda Eesti pealinn ikka veel turistidele eriti muud pakkuda kui odavat reisipaketti ja vanalinna. Vaatamisväärsusi on vähe, pole ainsatki Linnamäe ja Legolandi sarnast koguperepaika. Vaatamisväärsuste loomisesse pole soovinud investeerida ei eraettevõtjad ega ka linn või riik. Vabaduse väljakule ilmselt tõusvast vabadussambast vaevalt kujuneb positiivses mõttes vaatamisväärsus.
Ikka odav viin
Reklaami- ja PR-tööst ei tundu isegi Tallinna turismiamet olevat huvitatud. Kirjutasin eelmisel suvel Tallinna reisijuhti Soome turule ja palusin turismiametilt soovitada sellesse 10 vaatamisväärsust – Tallinna Top 10. Vastuseks sain vaikuse.
Kongressi- ja messiturismi jaoks puuduvad Tallinnas piisavalt suured ja nüüdisaegsed ruumid, ja tundub, et ka Linnahalli ei uuendata messikeskuseks. Need jõukad turistid suunduvad nüüd Helsingisse ja Riiga.
Investeeringute puudujääke kurdavad ka soome turistid. Linn ei investeeri parkidesse, pinkidesse ja rohealadesse, või investeerib liiga aeglaselt. Üks purskkaev ja paar haisvat välikäimlat Kanuti aias ei ole veel piisav.
Tallinn ei püüa pakkuda kogu aeg midagi uut, ilusat ja põnevat, vaid seisab peamiselt halli ja lagunenud välimusega. Muutust ei ole oodata enne, kui linn hakkab suhtuma linnapildi kujundamisse tõsiselt ja võtab investeeringuteks piisavalt palju laenu. Tulumaksubaas on Eestis nii õhuke, et selle rahaga ei saada Eesti pealinna iial korda. Laenu võtmine investeeringuteks on ka märk sellest, et linn suhtub oma tulevikku optimistlikult.
Siiani pole Tallinna linnapilti arendatud euroopaliku tava kohaselt, vaid kasumiahnete kinnisvaraarendajate ettekirjutuste järgi. Tulemus on niisugune, nagu ta on – peamiselt külm, kole ja kaootiline. Soovitan tutvuda World Trade Centeri laiendamisprojektiga.
Üldjoontes on Tallinn ikka veel üks Absurdistan, kus jalakäijate tee võib olla 20 sentimeetrit lai ja lõppeda poole pealt. Sõiduteel puudub vihmavee äravool, valgusfoor näitab kõigile punast tuld ja ümbersõidu teeviidad on vaid eesti keeles. Välismaalane vaevalt saab aru, mida tähendab "Kaarli puiestee on suletud".
Imekspandav on seegi, et Tallinna kesklinnas pole ainsatki korralikku jalgrattateed, isegi mitte peateede kõrval. Võrdlus rikka Helsingiga on ebaõiglane, aga seal pakub linn turistidele tasuta City Bike’i jalgrattaid.
Turist ei tule Tallinna otsima Wifit ja Hifit, vaid inimsõbralikkust ja keskaegset ajalugu. Siit-sealt ta seda ka leiab. Muidugi on suur pluss ka see, et viina hind on ikka veel suhteliselt madal.