Eestlased tasuvad toasooja eest kolmandiku oma palgast või poole pensionist

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=314649&q=Lotila
Tallinna talv on verepunane
Sami Lotila, ajakirjanik
04.02.2009

Puuetega inimeste toetused Eestis on väikesed? Ei vasta tõele. Nad ju peavad saama hakkama ilma igasuguse toeta. Kristlik eetika ja Eesti? Tänan, ei, oleme pigem paganad. Nõukogude Liidu ateistlikud traditsioonid kohustavad.
Dante "Jumaliku komöödia" ettekujutus põrgust oleks teistsugune, kui Dante oleks külastanud talvist Tallinna. Tallinnaga võrreldes tundub põrgu kui rõõmus ja turvaline koht. Kindlasti on seal ka soojem.
Lugejatele teadmiseks: Dante Alighieri on 700 aastat tagasi elanud itaalia kirjanik. Ja Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere äärel.
Soojus on talvises Tallinnas luksus, mis pole igaühele taskukohane. Tallinlased värisevad hammaste lõgisedes külmas, sellest hoolimata, et tasuvad toasooja eest kolmandiku oma palgast või poole pensionist. Kas see pole pisut ebaõiglane, isegi eestisuguses räige kapitalismi uuringulaboris?

Piisavalt soe on ainult saunas, kus eesti mees istub, jalad ristis, ujumispüksid jalas. Püksid jalas? Kes ütleks talle, et pole vaja istuda kerise peal?
Kas tal on saunas püksid jalas sellepärast, et ta hoiab nendes oma saunaõllesid? Midagi nendes on pungil, aga siiski mitte pudeli suurusjärgus.
Üritasin teha jalutuskäigu Tallinnas. See oli võimatu, sest kõnniteed olid puhtad vaid harvade majade juures. Lund oli põlvini. Kas jalutuskäiku talvises Tallinnas peabki tegema suuskadega, mitte jalgsi?
Mitte kõigi teede serval pole Tallinnas kõnniteed, mis on muidugi eluohtlik, isegi kuritegelik. Kuidas kõndida mööda Vesivärava tänavat Kadrioru eliitlinnaosas? Mis te arvate, kas paksu persega Tallinna autojuhid annavad teed jalakäijatele? Õige, ei anna.

Üritasin käia imetlemas Kanuti parki, aga ei õnnestunud. Pargis on võimatu kõndida, sest savist (!) ehitatud kõnniteed on täis vett ja pori. Vaatepilt on sama ilus nagu ETV sporditoimetajate soengud. Muru on tallatud puruks, mis, tõsi küll, sümboliseerib hästi eestlaste unistusi jõukusest.
Tallinn on varemeis
Turistid jalutavad sadamast kesklinna mööda Paadi ja Hobujaama tänavat, mille kõnniteid pole veel kunagi puhastatud. Tõsi, ka Hobujaama serval pole mingit kõnniteed. Tere tulemast muinasjutulisse Tallinna! – aga parem siiski, kui te ei tule.
Käisin äsja Tiranas, vaese Albaania riigi pealinn Vahemere ääres. Teed olid seal paremas korras kui Tallinnas. Tublid albaanlased ehitavad ka ise, mitte ainult ei oota rikaste lääneeurooplaste tugiraha.
Kõnniteesid oma majade juures ei hoolda ka Tallinn sellest hoolimata, et on kohustatud seda tegema. Tihti halvimas seisus ongi just need teed, mis asuvad ühisomandi juures. Olen mitu korda kavatsenud kaevata Tallinna kohtusse, aga pole seda teinud – kahjutundest vaeste ametnike vastu.
Tallinnas pole ilmselt defitsiit ainult lumelabidatest ja -sahkadest, aga ka liivast, sest seda ei jätku kõnniteedele kusagil. Innovatsiooniuudiseid: jää või lume peale puistatud liiv muudab tee vähem libedaks ja vähem ohtlikuks.
Ettevaatlik tasub olla ka katustelt kukkuva lume ja jää tõttu. Pähe kukkuvad jääodad läbivad kolju kergesti, aga ilmselt eestlaste pealuu on paksem. Tallinna talv pole lumivalge, see on verepunane.
Räämas, aasta aastalt üha halvemas seisus olevas vanalinnas kukub pähe ka kivisid ja katusetelliseid. Tallinn pole linn, Tallinn on varemed.
Minu käest küsitakse tihti Helsingis, kas Tallinna tasub reisida talve ajal. Ainult siis, kui paned pähe kiivri ja võtad kaasa liivaämbri, millest puistad kõndides liiva oma jalgade ette. Ämbri võid jätta koju, kui võtad alternatiivselt kaasa suusad.
Tallinn tõesti on ajalooline linn: vanalinn on keskaegne, aga väljaspoolne osa on arenenud juba 18. sajandini.
Puruvaene Tallinn
Tallinn on puruvaene linn. Mis muud see võiks ollagi, kui linna juhtide hulgas, aga ka Toompeal, on otsuseid tegemas isikuid, kelle kätte ei tohiks usaldada isegi hamburgeriputka juhtimist.
Kui vaene Tallinn tegelikult on, võrreldes Helsingiga? Tallinna linnamajanduse tegevuskulud 2009. aastaks on üle 400 miljoni euro, aga Helsingi tegevuskulud on neli miljardit eurot.
Tallinnal on kasutada raha peaaegu 10 korda vähem kui Helsingil. Siis on loogiline, et Tallinna teed ja kõnniteed on 10 korda halvemas seisus kui Helsingis.
Võib-olla. Aga peale rahanappuse on teinegi põhjus: Tallinnas on latt madalal. See on nii madalal, et selle peale on võimalik kükitada s...uma.
Eestis pole veelgi kehtestatud ühiseid selgelt mõistetavaid teede ja tervete linnade talvise korrashoiu standardeid. Kui neid ei ole, on raske nõuda kellegi käest midagi. Teehooldaja teeskleb, et töötab, ja ametnik teeskleb, et kontrollib. Loll maksumaksja maksab mängu kinni.
Eesti maksumaksjad raiskavad oma väheseid ressursse, et pidada ülal sadu tarbetuid valdasid ja linnasid. Kui paljud Eesti vallad suudavad täita kõiki seadustesse kirjutatud kohustusi, sealhulgas teede korrashoidu? Vean kihla: alla 10 protsendi. Või mitte ükski?
Soomes on nõudmised teised. Kui Tallinn talvel on Dante põrgu, on Helsingi selle kõrval vist taevas. Tallinna ametnikel tasuks käia tutvumas Helsingi juhtimiskeskusega, mis korraldab linnateede korrashoidu. Kui Tallinnal pole raha, maksan mina kinni ametnike sõidukulud. Käes on ärkamisaeg.
Sami Lotila on Tallinnas elav Soome ajakirjanik.