Eestis vaitseb orjanduslik kord:Sotsiaaldemokraatia ja eestlase aluspüksid

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=399908&q=Lotila

Sami Lotila, Tallinnas ja Helsingis elav Soome ajakirjanik
26.10.2010 07:00

Tervitused Fakultetast, Bulgaaria pealinna Sofia hiigelsuurest mustlaste linnaosast, kus perekondade majanduslik seis on pehmelt öeldes kriitiline. Üks mustlaspere kurtis mulle, kuidas pere ainus tööl käiv liige teenib ainult 800 levi ehk 6000 Eesti krooni kuus ja kuidas töötud saavad riigilt toetust ainult 120 levi ehk 1000 Eesti krooni kuus. Ütlesin neile, et Eestis teenivad isegi paljud töölkäivad vähem kui 6000 ja paljud Eesti töötud ei saa riigilt mitte mingit toetust!
Bulgaaria mustlased olid üllatunud, et rikkal Soomel on räpane tagahoov Eesti, kus elu on veelgi viletsam kui nende oma.
Mina ise poleks kunagi uskunud, et mingis riigis võib tööpuudus endiselt kerkida ja paljude palgad üha langeda, aga samal ajal inflatsioon kasvab jõuliselt ning hinnad tõusevad aasta jooksul 4 protsenti. Aga hurraa, Eestis on see võimalik!
Teate, eestlased, mind kui sotsiaaldemokraati solvab väga see, et Eestis on partei, mille nimeks on Sotsiaaldemokraatik Erakond. Sõnad "Eesti" ja "sotsiaaldemokraatia" sobivad kokku sama hästi kui sõnad "eestlane" ja "puhtad alukad".
Kärbsemusta suurune maksubaas
Nõukaaja luurajaid, oma kaaskodanikke kimbutanud KGB-lasi ja teisi punaparuneid on Eestis võimul rohkem kui üheski teises Ida-Euroopa riigis – ja tulemused on näha. Kaaskodanike kimbutamine jätkub edasi täie hooga!
Eestlastele meeldib totalitarism ? demokraatiasse suhtuvad nad kahtlevalt. Seda näidab ka fakt, et Eesti jätkab langemist meeste ja naiste võrdväärsust mõõtvas rahvusvahelises edetabelis. Võrdväärsus on demokraatia sünonüüm.
Kommarikambakese ja selle käsilaste teadmised majandusest või tööturust ja selle reguleerimisest on pärit sotsialismiajast. Tänu seltsimeeste tublile tööle on kümned tuhanded rahvuskaaslased kaotanud oma töö ja praktiliselt ka oma kodanikustaatuse. Uskumatu, aga Eesti võimud tõesti valetavad oma riigi töötute arvu peaaegu poole väiksemaks, kui see tegelikult on!
Tuhanded ja tuhanded töötud lihtsalt jäetakse ilma mingisuguse sissetulekuta ja koristatakse ära registritest. Kes need ini-mesed on, kus nad on, millest nad elatuvad?
Eesti ajakirjanikud, miks ei saa me lugeda Eesti töötutest ja nende hädast Eesti ajalehtedes? Hetkel on olukord perversne, sest Soome ajalehed kirjutavad Eesti töötutest, töötuse põhjustest ja tagajärgedest rohkem kui Eesti omad.
Eesti poliitikutele, aga ka paljudele Eesti "majandusteadlastele" pole selge, kuidas riigi majandus ja sedamööda kodanike heaolu areneb. Ei, see ei arene mingite eestlastele ainuomaste trikkidega, vaid ainult uute töökohtade ja uute maksumaksjate juurde tekitamisega. Töökohtade loomisest pole huvitatud isegi riigi valitsus. Valitsuserakonna esindaja uhkustas oma lapsesuuga, kuidas valitsus on loonud üle 40 000 uue töökoha – tahaksin teada, kus need töökohad on?
Euroopa riikide võrdluses on Eesti ettevõtlikkuse osas järelsörkija, oma firma loomise riski eestlased ei julge võtta. Uusi firmasid siinmail asutatakse vähem kui mujal Euroopas. Oma iseloomult on eestlane laiskvorst, kellele meeldib mõnuleda päevad läbi sooja ahju peal oma määrdunud alukates ja oodata, et keegi topib talle leiva suhu.
Vaadake kas või Eesti rikaste edetabelit: kui palju nende meeste hulgas on ausal moel raske tööga rikkaks saanuid ja kui palju igavesi susserdajaid, kelle rikkus on pärit pigem riigi ehk maksumaksjate taskust? Tõsi küll, sõna "rikas" peame panema jutumärkidesse, sest Eestimaa rikastel on tihtipeale rohkem võlgasid kui raha.
Minu tuttav härra Kulli Tallinna Kalamajas on Eesti ärika prototüüp. Ta vurab ringi uhke autoga, aga tegelikult raha teenib peres ainult tema naine, kes töötab laeval koristajana. Naine jätab oma lolli mehe maha ja kolib Soome kohe, kui lapsed saavad täisealisteks.
Eesti vähesed rikkused loodi Nõukogude Liidu ajal. Viimase 20 aasta jooksul ei ole rahvaomandi väärtus kasvanud, vaid langenud. Eesti tööstustraditsioon katkestati 1990ndatel poliitilistel põhjustel ja värsket raha riiki on seni pumbanud ainult välispangad ja Euroopa maksumaksjad erinevate toetuste näol, mitte Eesti ettevõtted. Eesti ettevõtted on liiga väiksed, liiga nõrgad, liiga ebaprofessionaalselt juhitud, et tõmmata riik välja s..aaugust, kuhu sel on lastud uppuda.
Väiksed firmad võibolla arenevad rahvusvahelisteks hiidudeks nagu Nokia, Kone või Wärtsilä. Suured ettevõtted ja nende hästitasustatud töötajad tasuvad ka suurelt makse ? kui riigis kehtib õiglane maksusüsteem. Eesti maksulaekumised koos sotsiaalmaksuga on samas suurusjärgus kärbsemustaga ehk üle 20 korra väiksemad kui Soomes!
Siililegi on selge, et Eesti peaaegu olematu maksubaasiga on täitsa võimatu üleval pidada ? või isegi veel arendada – hoolivat, demokraatlikku ühiskonda.
Mastaapseid välisinvesteeringuid on Eesti korruptiivsesse nõrka infrastruktuuri võimatu meelitada. Või kui, siis on hind Eesti jaoks liiga kõrge. Soome Metsäliitto ja Vapo kaaluvad biodiislitehase ehitamist Kundasse, aga ainult siis, kui Eesti riik toetab projekti kahe miljardi krooniga.
Eestlane surivoodis
Soomes kerkib uute maksumaksjate arv täie hooga, aga Eestis seevastu langeb. Maailma heaoluriigis number üks, Soomes, heaolu jätkuvalt kasvab, Eestis mitte. Sugudevahelist võrdsust ja demokraatiat hindavate haritud eestlannade lahkumine oma kodumaalt on saanud uue hoo sisse. Naistel on Eestis kuradi halb olla.
Eestit ja teisi Ida-Euroopa vaeseid mahajäänud riike nimetatakse arenevateks riikideks. See, kes on reisinud lisaks Soomele viimasel ajal näiteks Austrias, saab kohe aru, et tegelikult Euroopa jõukad riigid arenevad kiiremini kui "arenevad" riigid. Nagu ka Helsingis, on Austria pealinna Viini kesklinn hetkel kui üks suur ehitusplats.
Arenenud Euroopas riigid, linnad ja vallad arendavad elukeskkonda pidevalt, sest maksumaksjad nõuavad seda. Eestis rahvas ei nõua midagi. Kas ma olen ainus, kellele tundub, et enamik eestlasi lamab oma surivoodis juba alates oma 30ndaist eluaastaist?
Vananedes hindab isik üha rohkem heaolu ja turvalisust, näiteks seda, et ta saab vajadusel kvaliteetset ja taskukohast ravi. Ise käin pidevalt nii füsio- kui ka psühhoteraapias, aga ainult Soomes. Eestis häid spetsialiste lihtsalt ei ole. Soomes haigekassa tasub kinni suure osa ravist.
Eestis vanurite elu on pidev sentide kokkulugemine, et osta hädavajalikke ravimeid – ja ka siis jääb suurem osa ostmata. Vanurid on stressis, aga nii on ka Eesti lapsed. Just nimelt lapsed on ühiskonna kõige tundlikumad liikmed, ja ka kõige vähem kaitstud. Mul on väga kahju eesti lastest, kellest koos oma vanematega on tehtud katsejänesed Eesti järjekordses ühiskondlikus eksperimendis, mille nimeks on röövkapitalism.
Eesti ebastabiilne ja ebaõiglane elukeskkond teeb lastest ebakindlad propagandat täis pumbatud enesekesksed lollikesed, kes ei saa aru, mis maailmas nende ümber tegelikult toimub. Aga see vist oligi Eesti võimude eesmärgiks?
Aga peame pidama meeles, et viimase saja aasta jooksul on riigikord muutunud Eestis tervelt seitse korda, mis ilmselt on Euroopa rekordarv. Võib-olla eestlastele isegi meeldib pidev "progress" ja "reform" ning nendest tekkiv stress, depressioon, hirm ja hullus?
Millal toimub see kaheksandat korda ? või on see juba toimumas?