Eesti, vääritute (waba)riik!

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=358353&q=Lotila

Sami Lotila, Hymy
10.12.2009 07:05

Täna hommikul ärkasin, käisin duši all ja tõmbasin jalga pestud aluspüksid. Need pole Armani või Calvin Kleini omad, aga suhteliselt uued. Päris tore ja enesekindel tunne on puhtas pesus, soovitan proovida. Meestealuspükse müüakse muide ka Eestis, olen näinud neid Stockmanni kaubamajas!
Jingle Bells, Jingle Bells, jõulukellad kilisevad! Aga Eestis mitte. Eestis on jõulukellad pakitud kitsastesse ujumispükstesse, isegi saunalaval, nagu on näha Kalev SPAs. Ei kilise need kellad!
Aga seekord kirjutan ma Eestist kui vääritute vabariigist. Nagu hästi teame, on Eestis peaaegu võimatu elada väärikalt. Tallinnas ringi kõndides tekib kohe küsimus: kuidas elada väärikalt majakoletistes, mida on näha näiteks Hobujaama ja Narva maantee ristmikul või Aia tänava ja Vana-Viru nurgal? Õige, ei võigi.

segi Venemaal on parem
Helsingis saame Eesti eelmaitset tunda juba Lindaliini terminalis, kus hallid, tühja pilgu, aga täis peaga Eesti ehitusmehed naisi, lapsi ja vanureid eest ära müksides laevale trügivad. Sarnast käitumisviisi ja jõhkrust näitab ka Eesti peaminister, kes avalikult mõnitab oma riigi töötuid ja vaeseid ning sunnib neid tulema toime ilma ravikindlustuse ja praktiliselt ilma rahata. Eestist on kujunenud Euroopa igioma Aafrika, selle erinevusega, et paljud päris-Aafrika riigid hoolivad oma kodanikest rohkem kui Eesti.
Eesti poliitikute enesekesksuse tipp on see, kuidas nad üritavad veeretada tööta eestlaste sotsiaalabi rikka Soome õlgadele. Helsingi piirkonna sotsiaalameteid ummistavad tuhanded Eesti passiga töötud. Mida teha nendega?


Kui keegi minu kuuldes nimetab Eestit Põhjamaaks, annan ma talle isiklikult molli! Eesti ja Soome vahel on ikka veel, 20 aastat pärast Eesti iseseisvumist, Euroopa kõige sügavam majanduslik ja ka moraalne kuristik. Eesti jäi pimedatesse 1990ndatesse, aga Soome liikus ja liigub edasi.
Värskeid innovatiivseid ideid oma riigi majanduse arendamiseks on Eestis leida umbes samapalju kui mehi, kes oskavad kasutada kondoomi ehk olematult vähe.
Väike või isegi natuke suurem langus tuleb aeg-ajalt vaid kasuks iga riigi majandusele, aga see, mis Eestis praegu juhtub, on laushäving. Eestis nullitakse see vähenegi areng, mis on saavutatud 20 viimase aasta jooksul. Ja seda teevad Eesti poliitikud täitsa tahtlikult! See, kes on käinud viimasel ajal Venemaal, näiteks Petseris, teab, et olukord pole seal sama hull kui Eestis.
Eestit pole tabanud mingi majandussurutis. Majanduslikult elab Eesti praegu oma võimete piirides, Eesti on kukkunud reaalsusesse. Nii et harjuge olukorraga, vennakesed!
Eesti vajab kibedasti võimuvahetust, aga seda ei saa juhtuda, sest vastutuse võtmiseks on Eesti poliitikud liiga arad, liiga oskamatud, liiga koomas – nagu terve Eesti rahvas.
Mis juhtub, kui eestlane püüab teha nooblit hotelli? Tulemuseks on hostel. Imelik, aga tõsi. Näidiseid on palju, Tartus näiteks Dorpat.
Juba uksel on näha, kas majutusasutuse omanikud on eestlased või välismaalased: kui välismaalt, siis töötajad naeratavad, kui Eestist, siis töötajad on kurvad ja passiivsed. Ise räägin Eesti hotellides alati soome või inglise keelt, sest eesti keeles rääkivatele klientidele on teenindus veelgi halvem.
Sõidul Tartusse nägin ma bussis midagi väga eestlaslikku: ühel vanemapoolsel mehel oli halb olla ja ta oksendas. Mida tegid kaassõitjad? Kas nad tegid seda, mida oleksid teinud kaassõitjad Soomes ehk pärinud haigelt mehelt, kuidas nad saavad aidata? Ei, nad nõudsid bussijuhi käest, et ta viskaks mehe sõidukist kohe välja!
Tartu kaubamajas nägin ka seda, kuidas töötajad olid kogunenud kampadeks, et omavahel keelt peksta. Meid, potentsiaalseid ostjaid, vaatasid nad tigeda, isegi vihase pilguga: kuidas te julgete tulla häirima meid meie töö ajal! Jah, see juhtus aastal 2009, mitte 1989. Pole vist ime, et kaotasin oma huvi midagi osta.
Eesti mehed joovad ennast surnuks niikuinii
Tartu Ülikoolis töötav tuttav rääkis mulle, kuidas kogu tõsiseltvõetava uurimistöö tegemine on praktiliselt peatatud, et säästa raha seminariturismi jaoks. Tehakse ainult paar nädalat võtvaid nn kiiruuringuid, millega rahastajad ja ka Eesti teadusajakirjade toimetajad on täitsa rahul. Välismaa teadlastega konkureerimisest on loobutud.
Minu käest küsitakse Soomes tihti, kuidas Eesti viimase 20 aasta areng on näha tänavapildis. Minu vastus on: Eesti naised sõid ennast paksuks ja Eesti mehed jõid ennast surnuks! Kes on käinud Eesti külades eriti Kagu-Eestis, teab, et viin pole sealkandis ainult populaarseim jook ja vaba aja veetmisviis; viinapudeleid kasutatakse ka maksevahendina, nagu oravanahka Soomes sadu aastaid tagasi.
Jõulud ja aisakellad
Kuidas eestlane julgeks pakkuda oma riigi tooteid müügiks välismaal, kui ta ei julge isegi näidada oma aisakellasid oma kodulinna avalikus saunas?
Aisakelladega meenuvad jõulud, ja jõuludega see, et paljud või isegi enamik Eestist pärit lapsi Soome koolides ei tea, mis on jõulud. Eesti õpetajad ei julge rääkida lastele jõuludest, sest lastevanemad võib-olla pahandavad. Miks pahandavad? Sest jõul on usupüha ja usul on teatud seos moraaliga. Ja, nagu hästi teame, on moraalist rääkimine Eesti peredes tabuteema. Eesti isa ja ema soovivad susserdades elada edasi täie rõõmuga!
Häda hetkel, kriisiolukorras, saab soomlastest rusikas, mis vajadusel paugatab vastasele otse näkku. Eesti seevastu on nagu lagunev auklik vana sokk. Soome Talvesõda lõpes märtsikuus 1940, aga Eesti Talvesõda jätkub edasi. Eesti mees kannab enda sees häbitunnet sellest, et lasi võõra riigi sõdurid oma kodumaale ilma vastupanuta. Häbi tunneb ta ka sellepärast, et laseks sellel juhtuda uuesti ja uuesti.
Sami Lotila on Tallinnas ja Helsingis elav Soome ajakirjanik.