Sunday, January 31, 2010

Tuleviku ajakirjandus:striimida (edastada) otse laivis valguskiirusel üle maailma.

http://innojairja.blogspot.com/2010...
http://innojairja.blogspot.com/2010/01/pilk-ajakirjanduse-tulevikku.html
neljapäev, 28, jaanuar 2010
Pilk ajakirjanduse tulevikku

Te tahate näha, milline on tuleviku ajakirjandus?

Tulevik on juba kohal. Vaadake seda videot (klikka pildil või sellel lingil Wall Street Journali veebis: http://online.wsj.com/video/scenes-from-t...) ja nautige. Kas me Eestis midagi sellist näeme? Veel mitte, aga tõenäoliselt üsna varsti. Kas te poleks, näiteks, nautinud sellist reportaaži Postimehe pingviinide lõunast, või naudiks midagi säärast, ütleme, vabariigi aastapäeva pingviinide paraadist?! Mida saab tulevikus striimida (edastada) otse laivis valguskiirusel üle maailma. Vau, eksole.

Kohvik hoiab teid igatahes asjadega kursis.
kirjutas Inno at 22:42

joosta saab kõikjal. Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda.

http://www.parimeestis.com/?uud=4

Jooksmise positiivsed toimed organismile
1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu
2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu
3. Jooksmine on lihtne
4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal
5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu
6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks
7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet
8. Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi
9. Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une
10. Jooksmine loob hea meeleolu
11. Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale
12. Jooksmine on võimalik igas vanuses
13. Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda.
14. Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid
15. Joosta võib igas vanuses

Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda.

Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda.

Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda.

Saturday, January 30, 2010

Mart Laari kommentaarid

http://innojairja.blogspot.com/2010/01/kohviku-ettepanek-tootutele-loome-oma.html

Mart Laari kommentaarid:
29 jaanuar 2010 17:00
29 jaanuar 2010 19:31
29 jaanuar 2010 21:23
30 jaanuar 2010 1:41
30 jaanuar 2010 20:44

Urrodest-Türjadest nüüd küll millegi loojat ei ole.
Toppige rusikat perse edasi.
29 jaanuar 2010 17:00

Ja kuidas suhtub Irja sellesse, et Inno pihku lüües endale rusikas aanusesse üritab suruda? Millele Inno pihkulöömise ajal mõtleb?
29 jaanuar 2010 19:31

Irja, Inno perssest näppu välja võttes tuleb see puhtaks lakkuda, enne kui klahve puudutada, lähvad haisema.

kolepoiss
29 jaanuar 2010 21:23

Oivalised Koivalised...
Inno, kas Sa kana oled keppinud?
Lükkad kanale taha, siis lõikad pea maha ja hoiad tiibadest kinni niikaua kuni ta surmaagooniatõmblemised Sul paugu lahti teevad! Siis lased kana lahti ja ta lendab Su eoslastega minema ka veel...vaata, et hiljem alimente nõudma ei hakka!

gruusiapoiss
30 jaanuar 2010 1:41

Anonüümne ütles...

Psühholoog soovitas meie voodielu vürtsitada millegi erilisega, kuna oleme Innoga palju pornot vaadanud, oli mul midagi uut ja erilist leida raske, lõpuks valisin väljaheitemängud, sõin enne Inno tulekut korralikult hernesuppi ja pärast ootasin voodis, kuni ta kergelt uinuma hakkab, sättisin tagumiku valmis ja alustasin...Innole väga meeldis, mulle ka!

iluspoiss
30 jaanuar 2010 20:44

Tuntud PR-mehed Toomas H. Liiv (Meola) ja Kaur Hanson avastasid enda jaoks pedofiilia.

http://innojairja.blogspot.com/2010/01/uks-kusimus-akadeemilise-pr-ja.html
Üks küsimus akadeemilise PR- ja ajakirjandushariduse kohta ja Inno kommentaar
Saabus selline küsimus/tagasiside:

Üks, millest ma aru ei saa. Kas mitte ei õpetata tulevasi PR-spetsialiste ja tulevasi ajakirjanikke lausa ühes ja samas Tartu Ülikooli meedia teaduskonnas. Neid õpetavad samad õppejõud sama programmi alusel. Nii et PR-spetsid ja ajakirjanikud on samast põlvkonnast samade kooli-sentimentidega isikud, tuttavad või sõbrad lausa.

Inno kommentaar:
nii on.

Ent PRindus on mitu korda suurem bisnis kui ajakirjandus. Sellest eriti avalikult ei räägita. PR-mehed teenivad mitu korda rohkem kui ajakirjanikud. Valdkond on lai: alates lihtsamatest pressiteadetest kuni keerukamate operatsioonideni nagu avaliku arvamuse kujundamine. Isegi ministrite, presidentide kõnesid kirjutavad PR-mehed ja -naised.

Ka ülikoolis on PRis rohkem tudengeid kui ajakirjanduses. Ajakirjanikele vaadatakse ülalt alla.

Samas, ilma ajakirjanduseta poleks PRi. Mis võib kujuneda PRile kirstunaelaks, sest kui ajakirjandus nõrgeneb ning kokku kukub, siis kaob ka vajadus PRi järele (PRi ülesanne on eelkõige pesta puhtaks isikuid, kelle ajakirjandus on sitaga üle valanud). Või kui ajakirjandus hakkab ise PRi tegema (salaja, midugi), nagu see praeguse kriisi ajal on juhtunud.

Need pole ainult Eestile omased arengud, vaid üleilmsed. Ajakirjanike sissetulekud on väiksemad, ent neil on suurem vabadus kirjutada sellest, mis neile endile meeldib. PR-mees kirjutab ainult seda, mis kellelegi teisele meeldib. Ent ka ajakirjanik ei saa olla vaba, kui tema ülemus sunnib teda kirjutama midagi muud (näiteks on teada, et kui Hans H. Luigele maksta, siis kirjutab Ekspressi ajakirjanik vajaliku artikli). Sestap pakub blogimine kõige suuremat naudingut, kirjutada sellest, mis endale meeldib. Mis ei välista, loomulikult, et see veel kellelegi meeldib.

Nii et vabadus on ajakirjanduse vallas pöördvõrdeline teenitava tuluga, blogimises on vabadust kõige rohkem, ent tulud kõige väiksemad, PRinduses vabadust kõige vähem, aga tulud kõige suuremad. Mis tekitab PRinduses suuremaid pingeid, mida siis püütakse eri moel välja elada. Näiteks tuntud PR-mehed Toomas H. Liiv (Meola) ja Kaur Hanson avastasid enda jaoks pedofiilia.

iPad muudab pöördumatult info ja meelelahutuse maailma. http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=28799401

30. jaanuar 2010 16.19
Steve Jobs - uue meedia messias (8)
Apple’i firma juht Steve Jobs (55) esitles kolmapäeval uut tahvelarvutit, mis peaks meedia- ja meelelahutuse tarbimise arvutis enneolematult lahedaks tegema.
Steve Jobs (Aivar Juhanson)
Steve Jobs (Aivar Juhanson)

Minu aastase poja lemmikmänguasi on minu mobiiltelefon. See pole tegelikult päris tavaline telefon, vaid iPhone, puutetundliku ekraani ja 32 GB mäluga miniarvuti, millega saab muuhulgas ka helistada.

Mind hämmastab, kui enesestmõistetavalt leiab laps oma kohmakate sõrmekestega üles õnarused, millele vajutades ekraanil midagi muutub, ning pöialdega ekraanil sõtkudes sunnib pilte vahelduma. Väikelastele mõeldud programmis imetleb ta koeri, kasse, elevante ja kanaarilinde, kes tema soovil häält teevad.

Kui mina olin temavanune, siis oli minu isa ja ema kodutehnika tippudeks mustvalge televiisor Znamja, kastikujuline RETi raadio, tünnikujuline pesumasin Riga-2 ja raketti meenutav punakast bakeliidist tolmuimeja, mille peal mulle meeldis ratsutada.

Viimase poole sajandi jooksul toimunud tehnoloogiline areng on olnud peadpööritav. Ja üldse on tehnoloogia selle tööstuslikus mõttes olnud inimkonnaga koos ainult veidi üle saja aasta. Antropoloog Desmond Morris väidab, et inimene on sisimas siiamaani jääaja kütt, kes pole viimasel sajandil tekkinud tehnoloogiamaailmaga jõudnud kohaneda. Et oleme inimtõuna sellest virvarrist segaduses ja ei oska oma kohta leida. Sajad tuhanded aastad on meid lihvinud hoopis selleks, et ise loodusest toitu leida ja järglasi kasvatada, mitte laua taga istudes mingi elektroonilise vidina nuppudele vajutada.

Tarbeelektroonika vidinate tänane tipp ongi iPhone. Selle tootja on Apple’i nimeline firma USAs. Kolmapäeval hoidis kogu tehnoloogiahuviline maailm hinge kinni, sest Apple esitles oma uut toodet, puutetundliku ekraaniga tahvelarvutit. Miljonid inimesed usuvad, et just sellised seadmed muudavad meediatarbimise üsna lühikese aja jooksul tundmatuseni.
Need, kes käisid 2002. aastal vaatamas ulmefilmi “Minority Report” Tom Cruisega peaosas, mäletavad kindlasti, kuidas peategelane ekraanile kuvatud fotosid sõrmedega suuremaks-laiemaks venitas või sirvimisliigutusega pildirida ekraanil edasi kihutas. Kaheksa aastat tagasi oli see totaalne ulme, mida sai näha vaid filmis.

Täna on see igapäevane tegelikkus nii Eesti väidetavalt 30 000 iPhone’i omaniku kui muude puutetundliku ekraaniga toodete kasutajate jaoks.

Uus meediamessias – 25-sentimeetrise dia­gonaa­liga, õhukese raamatu sarnane Apple’i tahvelarvuti on sisuliselt üks ekraan. Piisavalt väike ja kerge selleks, et seda igal pool kaasas kanda. Sinna sisse võib laadida raamatuid, muusikat, videofilme, mänge, ajalehti ja ajakirju. Meelelahutus ja informatsioon paiknevad vaguralt mäluseadmes, valmis vedruna esimese näpuliigutuse peale ekraanile hüppama või traadita wifiühenduse kaudu uuendusi alla laadima.

Kas tulevik algas eile? Paljud arvavad, et jah. Et Apple’i uus tahvelarvuti muudab pöördumatult info ja meelelahutuse maailma. Et inimesed ei viitsi enam osta krabisevaid ajalehti või pakse ajakirju, vaid eelistavad neid tellida otse oma tahvelarvutisse, kus piltidele ja tekstile lisaks on videod, veebiarhiivid, kõikvõimalik interaktiivsus.

Kus artikli juures ei ole üks liikumatu, vaid 20 erinevat fotot ning video nende fotode tegemisest; kus päevauudisele on lisatud linke videokaadritega inter­vjuudest või maailma vapustanud sündmustest.

Tahvelarvutid on tegelikult juba mõnda aega olemas, kuid lootused keskenduvad just Apple’ile, mis suudab tavaliselt iga tehnoloogilise uuenduse ka ülimalt ihaldusväärseks ja seksikaks muuta.

Selle uue vapra maailma looja on Apple’i peadirektor Steve Jobs, süürlasest isa ja ameeriklannast ema poeg, turundusgeenius, kontrollifriik ja disainipede, kes armastab luua oma reegleid igal alal, olgu selleks aktsiaoptsioonidega kauplemine, musta värvi asemel säravvalgete arvutite loomine või oma vähihaigusega võitlemine.

Kas Jobsi tahvelarvuti muudab maailma nii, nagu seda tegid sisepõlemismootor, elektrienergia ja raadioside? Täna on seda veel vara öelda, aga aasta pärast võib-olla sirvime värsket Ekspressi juba tahvelarvuti ekraanil.

Kahesaja miljardi eest saanuks rajada kakssada Aulepa suurust tuuleparki..

http://www.ap3.ee/article/2010/01/30/Savisaar_miks_Eesti_Energia_teema_minister_Partsu_meelest_klassiviha_ohutab

Savisaar: miks Eesti Energia teema minister Partsu meelest klassiviha õhutab?
30.01.2010, 15:22

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Tallinnas majanduskonverentsil „Kui palju maksab Eesti Energia?“, et Eesti Energia tähendus riigile ja rahvale on märksa mitmekihilisem, kui hõlpsasti hinnatav turuväärtus.

„Eesti Energia on kasumlik ettevõte,“ ütles Savisaar. „Selle taustal tundub soov alustada läbi börsileviimise kontserni hiilivat erastamist, enam kui kummaline. Osale poliitikutest on Eesti energia olnud läbi ajaloo tulu tõotav müügiartikkel, mitte riigi ja rahvuse säilimist arvestav strateegiline ettevõte.“Samal teemal

* Parts: Eesti Energia võiks emiteerida aktsiad kuni 9,4 mld krooni eest
* Parts: Eesti energiasektor vajab 100 miljardit
* Eesti Energia maksis 1,36 mld krooni dividende
* Eesti Energia tegi ajalugu - rekordiline ekspordinädal

Savisaare sõnul tundub valitsusliikmetele aktsiate müük niivõrd oluline, et kõneldes ühiskonnas vallandunud diskussioonist kardab majandusminister Juhan Parts klassiviha õhutamist.
Reklaam

„Millistest klassiviha õhutajatest minister kõneleb, ega ometi lugupeetud akadeemikutest, kes oma märgukirjas tõmbavad paralleele NRG nurjunud tehinguga ja hoiatavad teist korda sama reha otsa astumast?,“ küsis Savisaar.

„Endel Lippmaa sõnul on Eesti Energia börsileviimine algus samale protsessile, mis juhtus Telekomiga, kui see oluline ettevõte libises märkamatult välisinvestorite kätte. Lippmaa sõnul võiks Eesti Energia puhul talitada riik samuti kui Tallinna Sadamaga, kelle kapitaliprobleemid rahasüstiga leevendati. Sel juhul poleks istuval majandusministril tarvis klassiviha õhutamise pärast meelt heita.“

Savisaar soovitas mitte ajada liiga laiaks erinevate projektide osakaalu, millega Eesti Energia tegeleb.

„Kas oli ikka põhjendatud Noarootsi tuulepargi rajamine, milleks Eesti Energia kulutas ligi miljard krooni omavahendeid,“ küsis ta.

Ka pidas Savisaar vääraks vabariigi valitsuse poliitikat võimaldada Eesti Energial küll laenu võtta, aga seejärel need laenusummad teisipidi energiaettevõttest dividendidena ära korjata ning kulutada riigieelarve aukude lappimiseks.

Keskerakonna esimehe sõnul tuleks paljude arvavates selle asemel, et tegeleda tuumaprojekti ning tuulikuparkide rajamisega, pöörata tähelepanu Eesti traditsioonilisele energeetikale, seda enam, et uued tehnoloogiad võimaldavad ka selles osas senisest märksa loodussäästlikumat tootmist.

„Kuid ehk polegi seni argumendiks toodud loodushoid põlevkivienergeetikas põhiprobleemiks, sest Eesti on rahvusvaheliselt tuntud saastekvootidega äritseja,“ märkis Savisaar.

Savisaar ütles, et samal ajal kui Eestis vaieldakse oma tuumajaama rajamise üle, tekkis Ignalina sulgemisega Baltikumi turul suur lisaenergia vajadus, sest seni andis Leedu tuumajaam rohkem kui 30% vajaminevast elektrist kogu Baltikumis.

„Selle augu oleksime võinud täita oma põlevkivienergiaga, teenides miljardeid kroone tulu,“ märkis Savisaar.

„Täna tuleks täie otsustavusega ning ilma klassiviha kartmata küsida, kellele oli kasulik uute energiaplokkide rajamist pidurdada ning kas kiire börsileviimine vabastaks praeguse valitsuse vastutusest riigile kahjulike otsuste vastuvõtmise eest, kasulikega viivitamise arvel? Et elektri eksport suurenes eelmisel aastal 18%, on väike lohutus, kui teame, et see oleks võinud kasvada kordades. Tegemist on järjekordse märgiga, et riigi energeetikaperspektiivid ja Eesti Energia arenguvisioon pole iga kord loogiliselt läbi mõeldud.“

Savisaar ütles, et riigiettevõtte börsile viimisega ei paraneks Eesti inimeste elektriga varustatus ega alaneks sissetulekutega võrreldes põhjendamatult kõrge hind.

„Liitumiste ja teenuste hinnad on praeguse majandussurutise tingimustes tõusnud põhjendamatult kõrgeks, seda enam, et tarbijal on nende kujunemise kohta võimatu selgitust saada,“ väitis Savisaar.
Kadri Paaskadri.paasatchararipaev.ee

„Kas oli ikka põhjendatud Noarootsi tuulepargi rajamine, milleks Eesti Energia kulutas ligi miljard krooni omavahendeid,“ küsis ta.

„Kas oli ikka põhjendatud Noarootsi tuulepargi rajamine, milleks Eesti Energia kulutas ligi miljard krooni omavahendeid,“ küsis ta.


„Kas oli ikka põhjendatud Noarootsi tuulepargi rajamine, milleks Eesti Energia kulutas ligi miljard krooni omavahendeid,“ küsis ta.

"„Kas oli ikka põhjendatud Noarootsi tuulepargi rajamine, milleks Eesti Energia kulutas ligi miljard krooni omavahendeid,“ küsis ta."
See tuulepark katab elektriga 35 000 pere aastase elektrivajaduse.
http://www.le.ee/?a=uudised&h=2008/1/29
Aastane elektritoodang on 76 GWh, mis moodustab ca 1% Eesti tarbimisest koos võrgukadudega.

Sada Aulepa tuulepargi taolist parki ja Narva elektrijaama võiks sulgeda.


Narva elektrijaamades raisatakse aastas 10 miljardi väärtuses põlevkivi-Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=26888553&l=fpOpinion

Kahekümne aastaga on raisatud kaksssada miljardit krooni...
Kahesaja miljardi eest saanuks rajada kakssada Aulepa suurust tuuleparki..

„Sõda on šantaaž. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/delfi_persoon/article.php?id=28832009

Laarile teadmiseks., 30.01.2010 09:21
Kahekordselt Kongressi Aumedaliga pärjatud Ülemkindral Smedley D. Butler-i sõnade kohaselt : „Sõda on šantaaž. See on arvatavasti vanim, puhtalt kõige kasumlikum, kindlalt õelaim. See on ainulaadne oma rahvusvahelise mastaapsuse poolest. See on ainus, kus kasumeid arvestatakse dollarites ja kaotusi eludes. Kõige paremini saab šantaaži defineerida, ma arvan, kui midagi, mis ei ole nii, nagu see näib üldsusele. Ainult väike „sisering“ teab, milles see seisneb. Seda viiakse läbi väga väheste kasuks, väga paljude arvelt. Mõned inimesed saavad sõjast tohutult rikkaks…
I maailmasõjast said tulu vaid käputäis inimesi. Maailmasõja kestel tekkis Ameerika Ühendriikides vähemalt 21,000 uut miljonäri ja miljardäri… mille võib välja lugeda 65. Kongressi aruandest korporatsioonide sissetulekute ja riigi tulude kohta. Võttes arvesse sõjaaja kasumeid 122 lihakonserveerija, 153 puuvillatootja, 299 rõivatootja, 49 terasetehase ja 340 söetootja kohta. 25% kõigist said erakordsed kasumid. Näiteks, söefirmad teenisid sõjaajal aktsiakapitalilt 100% ja 7,856% vahel. Chicago konserveerijad kahe- ja kolmekordistasid oma tulud.
Ja ärgem unustagem pankureid, kes finantseerisid Suurt Sõda. Kui rääkida kasumite koorekihi saajatest, siis olid need just pankurid. Olles pigem partnerid kui aktsiaseltsina toimivad organisatsioonid, ei pea nad aktsionäridele aru andma. Ja nende kasumid olid ühtaegu nii salajased kui ka ülisuured. Kuidas pankurid teenisid oma miljonid ja miljardid, seda ma ei tea, sest need väikesed saladused ei jõudnud kunagi avalikkuse ette – isegi mitte Senati eeluurimisorgani ette.“
II maailmasõda, Korea sõda, Vietnami ja nüüd Iraagi ning Afganistani sõda ei erine mitte millegi poolest. Kiirendatud tööstuslik tootmine, sõjalised lepingud, taastamislepingud, energia / ressursside omandamine (vargus), Maailmapanga ja erapankade karmid, kõrgete intressidega laenud sõjajärgsetele majandustele, ja isegi narkootikumide hangeldamine CIA poolt on vaid vähesed kõrge kasumlikkuse tehnikad.
Motivatsiooni sõjaks saab jagada kolmeks: 1) Eliidi tööstuskasumite maksimeerimine. 2) Ressursside omandamine (vargus). 3) Geopoliitiline joondamine, et kergendada edaspidiste tööstuslike kasumite saamist ja ressursside varastamist.
See on üks suurimaid jäledusi, mis põhjustatud ihast jõukuse ja võimu järele. Riigivõim, koos oma ajupestud kõrilõikajatega, on suurim omakasupüüdlikkuse vorm, ning kuni kogu maailma ressursid jäävad ’kahmitsetuks’ väheste huvi alusel, sõjaskeemid ei lõppe.

Thursday, January 28, 2010

Nõmme raadio saateid soovin kommenteerida http://mikker.nommeraadio.ee

Kuna minu e:mail-id ei jõua aadressaadini(Kapo pidavat takistama kirjade liikumist) siis lootuses,et Margus Lepa loeb minu blogi tahan talle öelda:"Ma tahan kommenteerida teie raadiosaateid aga selle mikri alt ei avane linki,too http://mikker.nommeraadio.ee ei avane.Kuidas on võimalik kommenteerida Nõmme raadio saateid?"
Lugupidamisega,
bla-bla-bla:)))

Autod lähevad särtsu täishttp://www.maaleht.ee/news/tehnika/auto/article.php?id=24463959

Autod lähevad särtsu täis
Toomas Vabamäe
09. juuli 2009 00:01


Nissanist on mõneti ootamatult saamas esimene suurtootja, kellel massikasutuseks mõeldud elektriautod seeriatootmisse jõuavad.



Jaanipäeva paiku käisin Nissani saastevabade autode seminaril. Seal kuuldu ja nähtu võin lühidalt kokku võtta kolme uudisega.

1. Moodne elektriauto on tootmisküps ja saabub varsti müügile – see on hea uudis.

2. Halb uudis: elektriauto suudab ühe laadimisega läbida ainult 160 kilomeetrit.

3. Seda korvab teine hea uudis: piiratud autonoomia on elektriauto ainus puudus.

Väide, et elektriauto hakkab valmis saama, tundub jabur. Akudega elektrisõidukeid toodeti juba sada aastat tagasi ja nende sõiduulatus ei erinenud praegusest. Kas nad siis ei olnud valmis? Omas ajas olid küll.

Ehkki akutehnoloogia areneb kiiresti, pole kerget, mahukat, odavat ja kiirestilaetavat akut ikka veel luua õnnestunud. Nagu seminaril väideti, saab ilmagi hakkama. See-eest olevat muud probleemid lahendatud.

Tundub kummaline, kuid ka elektriauto vajab infrastruktuuri. Tehniliselt on võimalik elektriautot igast seinakontaktist täis laadida. Sisseehitatud laadijaga kestab see umbes kaheksa tundi. Kodus pole probleemi – auto võib ööseks “seina” pista.

Portugal näitab teed

Alati ei saa kaheksat tundi oodata. Järelikult on vaja kiirlaadijaid, aga need on suured ja kallid. Ja ehkki elekter on odav, tuleb sellegi eest maksta. Järelikult tuleb luua maksulised laadimiskohad, elektritanklad. Ent seegi pole ideaalne lahendus. Paagitäie bensiini tankimiseks kulub vast viis minutit, kiirlaadimiseks 80% täituvuseni pool tundi.

On veel üks võimalus – vahetatavad akud. Vahetus toimuks kiiremini ja akudki peaksid kauem vastu, kuid see nõuaks ilmselt kompromisse auto konstruktsioonis ja suuremaid kulutusi (tõstukid, laod, akude vahetusfond jne). Aeg näitab, milline lahendus peale jääb.

Euroliit pigistab autofirmasid keskmise CO2-heitme normiga. 2020. aastaks langeb see tasemele 95 g/km. Elektriautod (0 g/km) aitaksid siin tõhusalt kaasa. Kuid autofirmad üksi ei suuda tagada infrastruktuuri rajamist. Selles osas tehakse koostööd riiklike ja kohalike võimudega.

Eestlased tavatsevad mõelda, et Portugal on üks vaene ja mahajäänud Euroopa kolgas. Aga just Portugal on saamas esimeseks Euroopa riigiks, kuhu massiliselt rajatakse avalikke elektritanklaid. Tuleva aasta lõpuks peaks neid olema 320, aasta hiljem juba 1300.

Tööd käivad mujalgi, lähematest maadest näiteks Taanis. Skandinaavia maad on ülejäänud Euroopaga võrreldes õnnelikus seisus, sest hulk laadimiskohti on juba olemas. Pistikupesad elektriliste mootorisoojenduste ühendamiseks on ju pea kõigi elamute juures ja neid saab rakendada ka akude laadimiseks.

Tegelikult on Eestilgi head eeldused. Rohkem kui kolmandik elanikkonnast paikneb 30 kilomeetri raadiuses ümber Viru hotelli. Vahemaad on lühikesed, ja kui saared kõrvale jätta, jõuab ühe vahelaadimisega igal juhul ühest riigi otsast teise. Ka on meil sihtgrupp olemas. Nissan näeb sellena linnaliiklejaid või peresid, kus elektriauto on teiseks sõidukiks.

Elektriautonduse käimalükkamiseks peavad riigid ja kohalikud omavalitsused appi tulema. Näiteks infrastruktuuri rajamise või maksusoodustustena (Portugalis 4000 eurot elektriauto ostja kohta). Vastasel juhul tekib nokk-lahti-saba-kinni-efekt. Elektriautosid on vähe, sest tehnoloogia on kallis. Hind läheks alla, kui tiraažid kasvaksid, aga seda ei saa juhtuda, sest autod on kallid.

Elektriautod tulevad tavalistest pisut kallimad niikuinii. Kuna elekter on bensiinist aga tunduvalt odavam, peaks see erinevus kasutuskuludega korvatama.

Meie valitsuselt, kes näeb oma ninast kõige rohkem kolme sentimeetri kaugusele, oleks abi loota ilmselt liig. Või ehk siiski?

Eesti on ju ühinenud Kyoto protokolliga ja kohustub vähendama õhkupaisatava kasvuhoonegaasi hulka. Isegi elektri saamiseks põlevkivi põletamine on efektiivsem kui mootorites bensiini põletamine. Taastuvenergia osa kasvades muutuvad elektriautod aga järjest “rohelisemaks”.

Elektriautona sündinud

Nissani esimest seeria-elektriautot esitletakse augusti hakul. Sõiduk on algusest peale elektriautoks konstrueeritud, erinevalt elektriajamile kohandatud tavaautodest välistab see kompromissid mahutavuse osas.

Tuleval aastal peab masin juba USAs ja Jaapanis müügil olema ning ümber lükkama väärarusaamad, et elektriauto on ilmtingimata väike, kitsas ja ebamugav.

Nissani esimene elektrisõiduk on luukpärakerega viiekohaline kompaktauto, kahe aasta jooksul järgnevad teised mudelid.

Seminaril osalejad said elektriveole ümber ehitatud Nissan Cube’i ka proovida. See liikus peaaegu hääletult, kuid minek oli tunduvalt ägedam kui bensiinimootoriga (1,6 l, 110 hj) päris-Cube’il. Kui meie autotulevik peaks niisugune olema, siis mulle see küll meeldib.

Venemaal valmib Putini toetusel esimene elektriautohttp://uudised.ekspressauto.ee/news/auto/article.php?id=28677321

Venemaal valmib Putini toetusel esimene elektriauto
22. jaanuar 2010 12:17

Putin tahab, et elektriauto ostmise võimalus jõuaks iga venemaalaseni


Peaminister Putin andis Venemaa rikkaimale mehele Mihhail Prohhorovile oma toetuse elektriautode masstootmise algatamiseks. Automüük kahanes Venemaal masu tõttu tohutult, mis pani mõtlema kohaliku tööstuse kiire moderniseerimise peale.

Prohhorov on laia haardega suurärimees, kel õnnestus enne finantskriisi oma vara päris palju maha müüa ning istub praegu suure rahahunniku otsas ja otsib investeerimisvõimalusi, kirjutab Automotive News. Tehnoloogiasektor pakub talle enim huvi.


Putini kõnemees Dmitri Peskov teatas, et peaminister tahab selle teema võimalikult kiiresti arutluse alla võtta, kaasates kõik vähegi asjasse puutuvad ministeeriumid. Sõiduk, millest juttu tehakse, on VW Golfi suurune plastkerega sedaan. Prohhorov on valmis auto arendamist finantseerima kahe aasta jooksul.

Kuigi Prohhorovi Onexim Grupil pole veel ühtegi autode ehitamiseks mõeldud tehast, on tulevase puhtelektrilise masina hind juba teada: 8.800.- eurot. Võimalik, et Venemaa toetab ka ise seda projekti, mis mõjub riigi mainele kindlasti positiivselt.

Eesti autotööstus asub maailma vallutama http://www.e24.ee/?id=217850

Eesti autotööstus asub maailma vallutama
http://www.e24.ee/?id=217850
28.01.2010 18:32
Kuu aja eest valmis Tallinna lähedal Lool esimene Combat T98, mis tootjate sõnul on kiireim nelikveoga raskelt soomustatud sõiduauto maailmas.

Aga elektriautosid ja elektritraktoreid juba tasapisi toodetakse:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945

http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915 ZEV Seven

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945

http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915

http://elektriauto.blogspot.com/

http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm

http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=2&t=22

ELU ILMA ARVETETA ehk mida tähendab vabadus ja sõltumatus?

ELU ILMA ARVETETA ehk mida tähendab vabadus ja sõltumatus?

Vaba on see inimene kes ei pea ostma kütust ja maksma transpordi eest,ei pea maksma toasoojuse ja elektri eest,ei pea maksma kodulaenu ja üüri eluaseme eest,ei ole sunnitud ostma toitu,ei allu meedia ajupesule ja riigivõimude sigadustele(ei maksa selliseid makse mida riigipiruka lähedal olevad mõned jätised on kehtestanud seaduseks)on lojaalne Eesti rahvusele aga mitte korrumpeerunud riigivõimudele mis teenivad võõrvõime,ei ole sunnitud igal sammul kellegile või mingi teenuse eest maksma ja ei pea kellegi heaks tegema tööd,elab oma unistuste järgi ja viib neid ellu,näiteks
http://www.scoraigwind.com/http:/ jne.

Ennemuistsel ajal inimesed kodustasid metsloomi aga veidi hiljem juudid kodustasid inimkonna...nad korraldasid terves maailmas elu sedasi,et igaüks peab rügama tööd teha või äri ajama nii,et higipull otsa ees aga ikka on igaüks kellegile võlgu,ikka peab rabama nii nagu orav rattas,igal sammul tuleb tasuda arveid-seda nimetatakse monetarismiks,kapitalismiks,liberalismiks-selletõttu kõik elanikud üle maailma teenivad pankade kaudu juute...sestap tulebki teha sedasi,et enam keegi ei peaks maksma arveid...elu ilma arveteta on lahendus kõigele...http://www.scoraigwind.com/
Religioonid on ju kah tehtud sel eesmärgil,et inimesed näiliselt leiaksid väljapääsu materiaalsest elust aga tegelikkuses jääksid sõltuvateks igasugustest arvetest ja nende kaudu pankadest-juutidest,vaata:
http://dulgerius-taliskitsingublogi.blogspot.com/2009/07/siioni-tarkade-protokollid.html
Youtube:a.David Icke-Big Brother b.The Money masters c.Money as debt
www.thezeitgeistmovement.com www.thevenusproject.com http://www.scoraigwind.com/
UUDISED ILMA AJUPESUTA ehk pööbli peedistamiseta-Nõmme raadio www.nommeraadio.ee

Ma teen ettepaneku Eesti meediale kirjutada artikleid ainult sellest kuis inimesed peaksid korraldama oma elu sedasi,et nad ei peaks maksma arveid,ei elektri,ei gaasi,ei peaks maksma kodulaenu,ei peaks ostma kütust,ei peaks maksma makse,ei peaks ostma süüa jne.Kõike seda on võimalik korraldada ja selleks tuleb rääkida aina neist
toredaist seitsmest asjast mis toob inimesed tagasi küladesse ja täidab kõik külad lastega,ning annab kõigile tööd:
1.TASUTA ELEKTER-katuseharja elektrituulikutel
(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist hakkab jooksma tasuta elekter.
Katuseharja elektrituulikute (Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ s.o. väikesevõimsusega elektrituulikute kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5 kw elektrituulikust-http://www.scoraigwind.com/

Iga mees võib ise ehitada katuseharja elektrituuliku,materjalide kulu on köömes-vaata www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
2.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit aga elektrit saab tasuta maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
3.TASUTA ELAMUD(vaid 20 000 krooni) ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pangaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni-Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.
4.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta ei gaasi ega elektri ega mistahes arveid sest maja toodab ise soojuse ja elektri...http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
5.TASUTA JURIIDILINE ABI:http://innojairja.blogspot.com/2009/12/pakun-tasuta-juriidilist-abi.html
http://innojairja.blogspot.com/2009/12/rootsi-pangad-liigkasuvotjad.html

6.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm
Nõmme raadios tasuta pangandusest:http://www.nommeraadio.ee/meedia/lounatund/2010-01-19-teisipaev.mp3
7.Ökokülad:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed vaölasid maha piima tallinna täenavail,kadakaturu piraatide müüja teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riik riigis.
8.Ilma põllumaata hakkama ei saa ehk elu läheb ropult kalliks:
www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...http://www.scoraigwind.com/

TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TASUTA ELEKTER ANNAB KÕIGILE TÖÖD...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
elektritsaabtasuta.blogspot.com

Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?

Küsimus:Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?
Vastus:katuseharja elektrituulikutel(Rooftop wind turbines)http://www.scoraigwind.com/ ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist on elekter tasuta:

1.Koduleheküljel www.veebikiri.ee 10.2008
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
http://209.85.229.132/search?q=cache:aPadvwoes6EJ:ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/+http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/&cd=1&hl=et&ct=clnk&client=firefox-a
http://bakeri.ee/default.asp?click=1
http://bakeri.ee Veebikiri 10.2008
taastuvenergia seadmete kohta oli kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
http://www.scoraigwind.com/

2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
vaatleja 06.10.09 09:41
Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes...s.o. http://www.scoraigwind.com/

3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER katuseharja elektrituulikute(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ puhul:

a.Säästa liitumistasu arvelt:Rahvasuu teab rääkida,et Eesti Energia küsib kõrget liitumistasu kuni miljon krooni.Vello Väärtnõult küsiti 250 000 Eesti krooni... Peale liitumistasu tasumist jääte ikka ja aina võlgu Eesti energiale,igakuiste elektri arvete näol mis aina tõusevad koos "elektri hinna tõusuga"-see on legaalne väljapressimine.
Liitumistasu asemel muretsege taastuvenergia seadmed http://www.scoraigwind.com/ja siis hakkab areng minema teises suunas-te hakkate lugema päevi mil hakkate saama tasuta elektrit...http://www.scoraigwind.com/

b.www.energiaekspert.ee on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW-ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas
http://www.scoraigwind.com/

c.www.maassen.ie :
The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.
Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.
1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 1125euro
Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro
2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 765euro
Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro
(As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)
http://www.scoraigwind.com/

4.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
USA-s on katuseharja elektrituulikute valmistamise buum,elanikud ise ehitavad katuseharja tuulikuid autogaraazides-http://www.scoraigwind.com/

5.Katuseharja elektrituulikute (Rooftop windturbines) s.o. väikesevõimsusega elektrituulikute http://www.scoraigwind.com/ kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu,elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5 kw elektrituulikust.
http://www.scoraigwind.com/

6.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments

7.TASUTA ELUMAJAD(vaid 20 000 krooni)- ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pagaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni.Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.www.savikodu.pri.ee-siin peitub võti küsimusele kas olla peremees või pangaori.
8.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta soojuse ega elektri eest sest need majad ise toodavad soojust ja elektrit...http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
9.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit,aga elektrit ju saab tasuta...oma maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
BIG STORY: Presenting The first Estonian Electric Roadster – ZEV Seven (2 VIDEOS!)
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915

http://www.scoraigwind.com/

10.Ökokülad:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed vaölasid maha piima tallinna täenavail,kadakaturu piraatide müüja teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riik riigis.
11.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm

12.www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...

TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TASUTA ELEKTER ANNAB TÖÖD KÕIGILE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
elektritsaabtasuta.blogspot.com

Eesti Energia jätab kliendid lma elektrita aga Sõnajalgu ollakse kanged sõimama

Vaata milline sõda käib:)))
Eesti Energia jätab kliente ilma vooluta aga samas sõimatakse elektrituulikute paigaldajaid...ja muideks sellist kalurite ühendust polevat olemaski mida Oma Saare artiklis mainitakse...

Kalurid protestivad Sõnajalgade tuulegeneraatorite vastu http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid⊂=1&artid=34135

Sõnajalgade plaanitav tuulepark kriitika all http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid⊂=41&artid=17465&sec=1

Ilmaolud põhjustavad voolukatkestusihttp://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid⊂=41&artid=17469&sec=1

Eesti Energia jättis vooluta 23 000 klienti http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=28485121

Sõnajalgade plaanitav tuulepark kriitika all http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=17465&sec=1

Sõnajalgade plaanitav tuulepark kriitika all (1)

Autor: Ain Lember
Reede, 29. jaanuar 2010


MTÜ Nasva Selts teatas Kaarma vallavalitsusele, et on kindlalt vastu perekond Sõnajalgade firma OÜ Timothy plaanile püstitada Nasva külla tuulegeneraatorid.

Sel nädalal teatas Kaarma vallale oma vastuseisust kavandatava tuulepargi ehitamisele ka MTÜ Saarte Kalurite Ühing.
Nasva seltsi juhatuse esimees Eero Lapp rõhutas, et avalikustamise etapi läbinud Kaarma valla üldplaneeringu eelnõu ei näe ette tuulegeneraatorite rajamist Nasva külla. Seega tähendaks arendajale vastutulek niigi ligi 10 aastat kestnud üldplaneeringu kehtestamise järjekordset edasilükkamist seoses täiendava keskkonnamõjude hindamise, uue avalikustamise ja kohtuvaidlustega.

Nasva inimestel on Lapi sõnul negatiivne kogemus kahe juba olemasoleva tuulegeneraatoriga, millest isegi enam kui 1300 m kaugusel elavad inimesed kaebavad rütmilise pideva müra üle läänekaare tuulte korral (“nagu sõjaväe marssimine”). Eriti häirib müra õhtu- ja öötundidel ning nädalavahetustel.

Samuti varjutavad tuulegeneraatorid oma liikuvate labadega vaadet küla poolt merele ja õhtusele päikeseloojangule. Juba olemasolevate generaatorite pöörlevate tiivikute tekitatud valguse sähvimine häirib lähemate elamute elanikke.



Võttes aluseks väliskirjanduses avaldatud artiklid, on põhjust arvata, et tuulegeneraatorite tekitatud infraheli mõjub tervistkahjustavalt isegi kuni 10 km kaugusele, põhjustades peavalu, unetust ja keskendumisraskusi.
Kinnisvara asjatundjatele viidates osutas Eero Lapp, et tuulepargi rajamine suvitus- või elamuehituspotentsiaaliga piirkondades mõjutab maa hinda negatiivses suunas, praktiliselt nullilähedaseks langeb juba generaatori n-ö kaitsetsooni jääva maa hind.

Eero Lapi sõnul algatatakse 2010. aastal nelja Lääne-Eesti maakonna teemaplaneering tuuleparkide perspektiivsete rajamiskohtade määratlemiseks ning OÜ Timothy võiks oma äriplaanide realiseerimisel juhinduda eelmärgitud teemaplaneeringu tulemustest

Ilmaolud põhjustavad voolukatkestusihttp://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=17469&sec=1

Ilmaolud põhjustavad voolukatkestusi

Autor: Evely Aavik
Reede, 29. jaanuar 2010


Rasked ilmastikuolud põhjustavad voolukatkestusi ja Eesti Energia soovitab maal elavatel klientidel varuda joogivett ja taskulambipatareisid.

“Soovitame klientidele, kelleni elekter jõuab läbi metsaste liinitrasside, varuda koju joogivett ja taskulambipatareisid ning laadida mobiiltelefoni akud täis,” ütles Eesti Energia Jaotusvõrgu Juhtimiskeskuse Põhja piirkonna juhtivspetsialist Villord Laul.

Tema sõnul oli eile hommikul keskpingerikete tõttu vooluta 23 alajaama ja 189 klienti, lisaks veel madalpingeriketest umbes 50 klienti peamiselt Muhu ja Leisi vallas ning Kuressaare linnas.
Piirkondlikult juhtus voolukatkestusi enim Saaremaa põhjarannikul.
Eesti Energia palub mahalangenud juhtmetest, puude langemisest liinile ja muudest riketest kohe teatada rikketelefonil 1343.

kõrge ajakirjandusvabadusega riikide hulka

http://www.ap3.ee/?PublicationId=57df516e-2081-47c8-b5fe-7e03ccff978d

1.Eesti meediakanalite uudistest on enamus kartelliuudised.Näiteks energia alal on uudised ainult Eesti Energia või tuuleparkide kohta s.o. suurettevõtjate kohta. Iialgi ei avaldata artikleid võikesevõimsusega elektrituulikute või päikesepaneelide kohta mida asetatakse majade katustele või maasoojuspumpade vms. taastuvenergia seadmete kohta, mida suudavad soetada endale ka mitte ettevõtjad-kõik energia alased uudised on suurtootjate kesksed s.o.kartelliuudised. Millal likvideeritakse ERR-is kartelliuudised? 2.Vene gaasitrasside olemasolu Eestimaal on ilmselge kartell mis takistab kohaliku energeetika majanduse arengut.Kas Eesti Kaitsepolitsei esindab Gazpromi? Miks Eesti Kaitsepolitsei arreteeris Tiit Veeberi selle eest,et ta vene gaasi asemel küttis Tartu linna kohaliku turbaga? Vene gaas on üheksa korda kallim kohalikust turbast...
Ministri vastus:
Minu teada loetakse Eestit kõrge ajakirjandusvabadusega riikide hulka ning vaba meedia valib teemad ise. Meediakajastuse osas võib siiski tõdeda, et viimasel ajal on kartelli teema aktiivselt kajastatud, mis teeb kahtlemata head meelt. Mis puutub energeetika teemade kajastamisse, siis olen arvamusel, et see temaatika on meil samuti piisavalt fookuses.

Gaasivarustuse osas on nii Eesti, teiste Balti riikide kui ka Soome probleem selles, et ainus varustusallikas on Venemaa. Probleemi lahendus seisneks kolme Balti riigi ja Soome ühise vedelgaasi terminaali rajamises. Selle eelduseks oleks gaasitrassi ehitamine Eestis Soome. Vedelgaasi terminal pakuks konkurentsi vene gaasile ja tõstaks oluliselt ka varustuskindlust. Loodan väga, et see projekt lülitatakse analoogselt Soome-Eesti merekaabliga ka EL prioriteetsete projektide hulka.



vaba meedia valib teemad ise.

vaba meedia valib teemad ise.

vaba meedia valib teemad ise.

see temaatika on meil samuti piisavalt fookuses.

see temaatika on meil samuti piisavalt fookuses.

see temaatika on meil samuti piisavalt fookuses.




Minu teada loetakse Eestit kõrge ajakirjandusvabadusega riikide hulka ning vaba meedia valib teemad ise.

kõrge ajakirjandusvabadusega riikide hulka

http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=17468&sec=1

Liis Lass esitleb saarlastele oma raamatut

Autor: Ivika Laanet
Reede, 29. jaanuar 2010




Täna esitleb Saaremaa kaubamajas saarlastele oma raamatut “Kes sandistas lugeja” Liis Lass.

Mõte raamat kirjutada tekkis Lassil enda sõnul seetõttu, et ajakirjanduse ja meelelahutusmeedia tervislik seisund on saavutanud lausa rahvuslikult olulise tähtsuse, kuivõrd sellest räägib oma kõnedes isegi president.

“Järelikult on meedial tõepoolest midagi viga ja meedia teemadel inisemine ei ole pelgalt üksikute probleem,” ütles Liis Lass Oma Saarele. “Räägin mõistukõneta ja otse sellest, milline on ebaadekvaatne ajakirjandus ja millised emotsioonid (meelelahutus)meediat tegelikult tüürivad.”

Raamatu peamine sõnum on autori sõnul see, et tänane Eesti meelelahutusajakirjandus on täis vägivalda, ärategemist, ärapanemist ja endaupitamist.
Raamatu esitlus ja väike allkirjatund toimub täna kl 17 Saaremaa kaubamaja kohvikus.


tänane Eesti meelelahutusajakirjandus on täis vägivalda, ärategemist, ärapanemist ja endaupitamist.

tänane Eesti meelelahutusajakirjandus on täis vägivalda, ärategemist, ärapanemist ja endaupitamist.

tänane Eesti meelelahutusajakirjandus on täis vägivalda, ärategemist, ärapanemist ja endaupitamist.

Nõnda tuleb teha reklaami...http://www.nommeraadio.ee/meedia/lounatund/2010-01-28-neljapaev.mp3

Just nõnda lihtsalt ja inimlikult nagu teeb seda Margus Lepa koos noortega sealt trussikute messilt:)))
http://www.nommeraadio.ee/meedia/lounatund/2010-01-28-neljapaev.mp3

Wednesday, January 27, 2010

Nimekiri Eesti ühiskonna põhjakihi esindajatest

1.http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nato-varustuse-transiit-labi-eesti-suureneb-huppeliselt.d?id=28793957
?????!!!!!!!!
2.http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/kremli-kontrollitav-elektrifirma-tuli-eestisse.d?id=28789709&com=1
????????!!!!!!!!
Andres, 28.01.2010 09:24
Kas mitte europarlament ei olnud see, kes käis eesti valitsusele peale, avada elektriturg ja kaotada monopol. Eurost avati uks Kermlile.
Jüri Koduvere, jkoduvere@hot.ee, 28.01.2010 10:59
Eks kõik firmad püüa turgusid vallutada ja konkurente maha suruda, vahet polegi, kes seal kamandab...
Sellist ühiskonda me ju tahtsime, et EU annab korraldusi - ühtne energiaturg, kus meil ongaasi hind kõrgeim? Vähemalt hiljuti oli...
On mis on, 28.01.2010 11:28
Loodetavasti ei hakka siin keegi segast peksma Kremli karvasest käest ja eestluse hävitamisest. Olema venkudega sama el.süsteemi osa ja nüüd ka Soome kaudu NordPooliga seotud. Kui läheb käiku ESTLINK2 on üleüldse murevaba aga ka täna arvestades meie genereerivate võimsustega saame 99,9% enda vajadustega hakkama. Nii et venkud saavad siin elektrit müües vaid head teha hinda alla (kui) surudes.
lisaks, 28.01.2010 11:36
Eesti Raudtee oleks juba ammu Vene ettevõtte käes, kui riik poleks seda USA firmalt tagasi ostnud.
lobster, 28.01.2010 12:06
Nojah aga nende jaoks kehtestati ju täiendavalt perimeetri tasu mis on sisuliselt toll kolmandatest riikidest elektrile.


NATO varustuse transiit läbi Eesti suureneb hüppeliselt

NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

Alates mullu septembrist on läbi Eesti liikunud 269 sellist konteinerit. NATO konteinerid sisenevad Venemaale peale Eesti ka Lätist ja Leedust. Venemaalt liiguvad need edasi Usbekistani ja sealt Afganistani. Ehkki edaspidi hakatakse läbi Eesti nädalas vedama peaaegu samapalju NATO varustust kui kogu möödunud aasta jooksul, ei tähenda see Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul siiski Eesti Raudteele kaubavedude olulist suurenemist, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".
Nii Simmermann kui ka kaitseminister Jaak Aaviksoo rõhutasid, et tegu on rangelt tsiviilotstarbeliste veostega. Peamiselt laseb NATO läbi Eesti vedada puitmaterjale, edaspidi on plaanis transportida ka tehnikat ja toiduaineid.

Sellega on Eesti kolme Balti riigi hulgas tõusnud suurimaks NATO varustuse transiitmaaks. Kauaks NATO kaubaveod läbi Eesti kestma jäävad, ei tea esialgu keegi. Et Afganistani operatsiooni lõppu aga veel ei paista, pole ilmselt ka varustusevedude lõppemist lähemal ajal oodata.



Eesti põhjakihi esindajateks on inimloomad kes pööblile teevad ajupesu:
1.Tiit Made-http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tiit-made-eestis-soodetakse-avalikkusele-unerohtu.d?id=28691745
2.Mart Laar-

VENEMAA VÕETI VASTU NATOSSE JA SEL AASTAL VÕETAKSE EUROOPA LIITU...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nato-varustuse-transiit-labi-eesti-suureneb-huppeliselt.d?id=28793957
NATO varustuse transiit läbi Eesti suureneb hüppeliselt
27. jaanuar 2010 22:24

Kaubarong-9
Foto: Ilmar Saabas


NATO kavatseb lähiajal järsult suurendada Eesti kaudu Afganistani veetava varustuse hulka ning juba paari nädala pärast hakkabki Eesti kaudu Venemaale liikuma 200 konteinerit nädalas.

Alates mullu septembrist on läbi Eesti liikunud 269 sellist konteinerit. NATO konteinerid sisenevad Venemaale peale Eesti ka Lätist ja Leedust. Venemaalt liiguvad need edasi Usbekistani ja sealt Afganistani. Ehkki edaspidi hakatakse läbi Eesti nädalas vedama peaaegu samapalju NATO varustust kui kogu möödunud aasta jooksul, ei tähenda see Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni sõnul siiski Eesti Raudteele kaubavedude olulist suurenemist, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Tüükri elektrituulikud muudkui kerkivad

http://www.virumaateataja.ee/180406/esileht/uudised/15030019.php

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/elektrituulikud-on-saatanast.d?id=27689423

20. juuni 2009 00.00
Elektrituulikud on saatanast
... ja teised paljulevinud müüdid tuuleenergeetika kohta.
iStockphoto

Tuulikud on koledad

"Ma pole näinud kedagi, kes oleks Saaremaale või Narva sõites öelnud, et oi kui kole! Kõik ütlevad, et lapsed, vaadake, tuulikud, oi kui kihvt!"

Jüri Mõis naeratab ja rüüpab lonksu ­kohvi. Ta on edukas tuuleenergia ettevõtja, kelle osalusega firma Freenergy väärtus kasvas pärast EBRD sisenemist miljardi kroonini. "Tuulikud on moodsa majanduse ja edu sümbolid, ­Kunda tahtis panna tuuliku kohe linna väravasse. Kelle eest me neid peidame?"

"Tuulikud on sildistatud juba ette negatiivseks," märgib tuuleenergeetika ümarlaual Roheliste erakonna esimene eestkõneleja ­Marek Strandberg. "Samamoodi, kui küsida Venemaal, kes on eestlased, siis nad ütlevad, et fašistid. Lätlased on ka fašistid ja ukrainlased gaasivargad.

Väärarusaamad ja eelarvamused on tekitanud olukorra, kus sisulist arutelu ei saa tekkida. Täna toodetakse Eestis veerand maailma tuulegeneraatoritest ja neid mitte kasutada oleks sama imelik, kui Eestis oleks omal ajal leiutatud arvuti ja me oleksime öelnud, et see on saatanast ja meie seda ei kasuta."

Kogu Eesti täidetakse tuulikutega

Rohelised levitasid enne aastavahetust ideed, et Eesti võiks toota aastal 2020 üle poole elektrist tuule abil. Tuuleparkide võimsus pidanuks siis kasvama praeguse 80 MW pealt 2000 MW peale.

See oli liiga julge plaan. Firma Nelja Energia juhataja Martin Kruus näitab tahvlile tabelit veebruaris valitsuses vastuvõetud riiklikust arengukavast, mille kohaselt tuuleparkide võimsus kasvab kümne aastaga 900 megavatini.

Samas on pärast Ülo Pärnitsa ja Greta Energy plaani rajada Hiiumaale 200-250 Oleviste kiriku kõrgust elektri­veskit kasvanud üle Eesti vastuseis tuulikutele.

"Pöörlev tuulik tekitab inimestes tundeid. Rahvapärimused on täis, et tuulikutes sehkendavad vanapaganad ja mingid muud tegelased," räägib Liisa Pakosta. Ta tegeleb siseministeeriumis planeeringutega ja teab väga hästi, et "tuuleparkide jaoks ei ole vaja üleriiklikku planeeringut. See on müüt."

"Tuulikute õige koht on merel, 10-20 km rannikust. Ei sega neid, kes neid näha ei taha," ütleb ettevõtja Mõis. Samas märgib ta, et "vastuseis ei ole ainult veskitele, vaid investeeringutele üldse.

Kui tooniandvaks muutub seisukoht, et meil ei ole turiste vaja, muudkui segavad ja tallavad meie metsi, ja et meil pole elanikke vaja, sest pole neile krunte anda, siis sobib siia hästi, et meil pole investeeringuid vaja. Aga need rahvad, kes on rohkem investeerinud taastuvenergeetikasse, on tervemad ja elavad kauem."

Tuulevaikuse korral oleme hädas

Liisa Pakosta: "Merre ehitades on kompensatsioonijaamu vähem vaja, sest merel puhub tuul täisvõimsusel 3500 tundi aastas, maal aga vaid 2000 tundi."

Jüri Mõis: "Kompensatsioonijaamade ehitus on ka äri. Freenergy ehitaks neid hea meelega. Küsimus on, kuhu ja kui palju neid vaja on."

Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni juhatuse liige Jaan Tepp: "Eesti Energia on välja öelnud, et saab olemasoleva süsteemi puhul hakkama kuni 750 MWga. Praegu on tuulikuid üleval vaid 80 MW."

Martin Kruus: "Liitumist taotledes on küll nõutav kompensatsioonivõimsuste näitamine, kuid reaalselt neid täna ei küsita. Ja edaspidi ei saa võtta eelduseks, et Eesti on isoleeritud süsteem."

See tähendab, et merekaabl i olemasolu korral saaks Eesti kasutada kompenseerimiseks näiteks Rootsi ja Norra hüdrojaamu.

Marek Strandberg: "Kümne aasta pärast on välja arendatud tehnoloogia, et tuulikutega saab ühendada akujaama ja elektri salvestada."

Roheline elekter on liiga kallis

Kruus: "Tuuleenergia on tavalisest kallim esimesed 10-12 aastat, kui teda toetatakse. Seda hinda ei tohi aga võrrelda iganenud Narva elektrijaamade omaga, mis ehitati nõukogude riigi eelarvest."

Strandberg: "Kui arvestada ka tervise- ja keskkonnakulusid, maksab põlevkivielekter tegelikult
2 kr / kWh."

Elekter autokütusena

http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/elktriautodmai2005.pdf

http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2175:ruhnu-saarele-elektriautod&catid=52:uudised&Itemid=460&lang=et#yvComment

http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2175:ruhnu-saarele-elektriautod&catid=52:uudised&Itemid=460&lang=et#yvComment
Ruhnu saarele elektriautod PDF Trüki
Kirjutas Ahto Jakson
Riigikogu liige Mark Soosaar pakkus välja, et Ruhnust võiks saada esimene Eesti saar, kus hakataks sõitma elektriautodega.
Millised elektriautod võiksid Ruhnul sõitma hakata, on praegu veel igaühe fantaasia vili. Foto: Internet

Selle mõtte käis Soosaar välja esmaspäeval riigikogus aset leidnud Ruhnu laevaliikluse teemalisel arutelul, kui riigikogu liikmete arupärimistele vastas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

“Laiendades teemat Ruhnult ka teistele väikesaartele, võiks Ruhnu olla selleks pioneeriks või selleks polügooniks või laboriks nagu öeldakse, kus innovatiivseid meetodeid kasutada,” ütles Soosaar.

Ta tugines ühel hiljutisel konverentsil peaministri toodud näitele, mille kohaselt Taani ühel saarel elab 1500 elanikku ja mis on täielikult üle läinud taastuvenergiale. “Miks ei võiks näiteks Ruhnu olla esimene saar, kus hakkavad sõitma elektriautod, ja edaspidi näiteks ka teised saared, kus see otstarbekas on?” tõstatas Soosaar küsimuse.

Pole paha mõte

“Kõik need 11 väikesaart, mis on meil väikesaarte nimistus, ongi need paigad, kus tulevikus võiks sõita elektriautodega,” väitis Soosaar. Tema sõnul ei sõida mitte ühelgi nendest saartest, kaasa arvatud Vormsi, mis on territooriumilt kõige suurem, ükski auto päevas rohkem kui 100 kilomeetrit.

Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul ei ole Soosaare ettepanek võtta Ruhnul kasutusele elektriautod, mitte esimene. “Mõte ei ole paha. Olen seda ka varem kuulnud ja ideed on arutatud teistes ringkondades,” täheldas Sünter. “Töötame tulevikku vaadates ja selleks tuleb erinevad variandid läbi mõelda ning selgeks teha, mis neist on reaalsed ja mis utoopilised. Kui utoopiliseks idee kujuneb, peab näitama tulevik. Kui kõik korralikult läbi mõelda, oleks see võib-olla isegi reaalselt teostatav,” sõnas vallavanem.

Kütusekogus kahaneks tonnini

Samas pidas vallavanem kütuse saarele toomist väga suureks probleemiks, seevastu elektrit on Ruhnul kergem kätte saada. “Saar saaks puhtamaks ja mõningad probleemid kütuse valdkonnas oleksid lahendatud,” kiitis Sünter elektriautode ideed.

Praegu veetakse Ruhnule aastas ligi 10 tonni kütust, millele lisandub diiselgeneraatorile vajalik kogus. Pärast elektriautode kasutuselevõttu kahaneks Sünteri arvates saarele veetav vajalik kütusekogus 10 tonnilt kuni poolteise tonnini. Lisaks muutuks saar elektriautode kasutuselevõtuga palju puhtamaks. “Kõik ained, mis kütuse põlemisest tekivad, langevad saarele või saare lähedal merre,” viitas Sünter.

Kolmapäev, 20. jaanuar 2010.

elektriautod jõuavad turule

http://www.novaator.ee/ET/tehnika/mida_on_teadusmaailmast_sel_aastal_oodata_elektriautod_jouavad_turule/
11.01.2010 13:39
Mida on teadusmaailmast sel aastal oodata: elektriautod jõuavad turule
Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee


Elektriautodest on viimastel aastatel palju räägitud ning mõned neist, näiteks Tesla Roadster, on ka juba müügil, kuid tavatarbijale mõeldud elektriautod peaksid maailma vallutama hakkama alles sel aastal.

2010 on aasta, mil müüki peaks jõudma General Motorsi elektriauto Chevrolet Volt. Tegelikult ei ole Volt küll puhas elektriauto, sest pärast 60 kilomeetri läbimist hakkab auto aku asemel bensiinist energiat ammutama. Siiski on tegemist olulise edasiminekuga ning sarnaseid või isegi ainult akudel töötavaid autosid on valmimas ka teistel autotootjatel, kirjutas Popular Science.

Elektriautod ei jäta just kuigi paljusid inimesi ükskõikseks. Rohelise mõtteviisiga inimesed suhtuvad neisse üldiselt väga entusiastlikult, samas on hulgaliseks ka neid, kes on väga skeptilised. Ka pidevad viivitused ja tootmise edasilükkamised on elektriautode suhtes umbusku tekitanud, kuid nüüd on ilmselt küll käes aasta, kui autotootjad peavad end tõestama.

General Motors pankrotistus eelmisel aastal ning saab tegevust jätkata vaid restruktureerituna USA riigi poolsete massiivsete rahasüstide toel. Volt on nende muutumisvõimelisuse ja tulevikku orienteerituse sümbol ning läbikukkumist ei saa nad endale lubada. GM-i sõnul on juba 50 000 inimest end Volti ostmiseks järjekorda pannud.
Sel aastal peaks valmima ka Nissan Leaf, mis kasutab edasiliikumiseks vaid akudelt saadavat energiat. Leafi aku on suurem kui Voltil ning võimaldab ühe laadimisega sõita pisut üle 150 kilomeetri. Nissani sõnul on soovi avaldatud 22 000 Leafi ostmiseks.

Elektromobiilne Eesti 2020 http://ee2020.wordpress.com/

http://ee2020.wordpress.com/
http://ee2020.wordpress.com/about/

Mis on Elektromobiilne Eesti 2020?

Projekt Elektromobiilne Eesti 2020 koondab endas tegevuskava elektril baseeruva transpordi ökosüsteemi arenduse käivitamiseks Eestis.

Elektrienergial põhineva personaaltranspordi valdkonna areng Eestis on tänasel päeval embrüonaalne: elektrisõidukite arendamisega tegelevad üksikud asjaarmastajad, tugiinfrastruktuuri arendamist pole veel plaanima hakatud ning seadusandluslikus raamistikus säästlikku transporti pole eraldi käsitletud.

Eelmisel aastal alanud globaalmajanduse restruktureerimise protsessi käigus on selgelt välja joonistunud vajadus oluliste muudatuste järele ka personaaltranspordi ökosüsteemis. Juhtivad tööstusriigid on selgelt sõnastanud poliitilised eesmärgid muuta personaaltransport säästlikumaks ja rohelisemaks.

Identiteedikriisis vaevlev autotööstus on samuti võtnud suuna roheliste autode poole. USA, Jaapani, Hiina ja Euroopa autotööstuste juhtimisel on toimumas liikumine hübriidide, laetavate hübriidide ja elektriautode poole.

Samas tähendab selline murrang ka seda, et paljudes valdkondades tuleb alustada sisuliselt nullist ja see loob eeldusi ka Eesti ettevõtetel pakkuda maailmas konkurentsivõimelisi lahendusi .

Eelkõige näeme potentsiaali infrastruktuuri lahenduste arendamisel (tark laadimisvõrk ja võrku ühendatud autod), aga ka laadimistehnoloogiate ja elektriautode komponentide valdkonnas. Tänasel hetkel on turul tegemist pigem pakkumise kui nõudluse puudumisega.

Kuid läbimurde saavutamiseks on vaja koordineeritud tegevusi, mis hõlmavad tarbijateadlikkuse arendamist, infrastruktuuri valdkonna kompetentsi tõstmist, e-autode pakkumise poole arendamist ning poliitilise keskkonna mõjutamist. Sellise ühistegevuse koordineerimiseks ongi mõeldud ühisplatvorm Elektromobiilne Eesti 2020.

Ülesanne: Aastal 2020 on Eestis 20% elektriautosid

Iga Eesti elanik, rinnalapsest raugani, maksab igal aastal 7500 krooni obrokit naftašeikidele, et siin Eestis liikuda Raplast Tallinna, Türilt Viljandisse, Virtsust Pärnu jne. See on ju täiesti ebaloogiline asjade korraldus. Ometi on meil Eestis olemas oma energiaallikad, mis lubaksid meil kasvõi täielikult loobuda naftatoru otsas virelemisest.

Miks siis mitte hakata selles suunas tegutsema.

Projekt Elektromobiilne Eesti 2020 on ühe initsiatiivgrupi algatus käivitada väike revolutsioon meie personaaltranspordi sektoris. Meie eesmärk on lihtne, konkreetne ja täiesti realiseeritav – aastaks 2020 tahame Eestis näha vähemalt 100 000 elektriautot, mis oleks ca 20% kõigist sõiduautodest.


9 kommentaari
9 vastust so far ↓

*

Henk // märts 26, 2009 kell 10:17 e.l. | Vasta

Kui need plaanid on seotud vesinik-autodega nagu see: http://www.youtube.com/watch?v=TtSoQrnQxC0 või see http://www.ted.com/index.php/talks/reinventing_the_car.html , siis ennustan sellele projektile suurt edu. Eriti meeldib mulle idee, et kui inimesed oma pargitud autod elektrivõrku ühendavad mitte auto laadimiseks vaid elektri genereerimiseks, siis võiks tavalised elektrijaamad sootuks sulgeda :)
*

jarmotuisk // märts 26, 2009 kell 11:28 e.l. | Vasta

Nii palju, kui ma ka ei tunneks sümpaatiat kütuseelementide vastu, kuuluvad FC* liikurvahendid pigem projekti Elektromobiilne Eesti 2030 :)

Hetkel endiselt takistuseks: kütuseelemendi ebaefektiivsus võrreldes e-autoga; fc-autode astronoomiline maksumus; vesiniku infrastruktuuri astronoomiline maksumus.

Kuid samas ka e-autode laiemat kasutuselevõttu takistavaid probleeme ei maksa alahinnata. Kui neid barjääre poleks, siis ei oleks ka projektil EE2020 mingit mõtet, sest kasulikud on ainult need, kes tegelevad probleemide lahendamisega.
*

Henk // märts 26, 2009 kell 9:55 p.l. | Vasta

Njaa, täna näidati siis maailmale uut Teslat: http://www.techcrunch.com/2009/03/26/live-unveiling-of-the-tesla-model-s-sedan/ Tundub, et akudega autodel on tõsine lootus seksikaks muutuda :)
*

Henk // märts 26, 2009 kell 9:56 p.l. | Vasta

Siin oluliselt parem link http://www.mahalo.com/Tesla_Model_S
*

Ubo // märts 30, 2009 kell 11:31 e.l. | Vasta

Tore et asjaga meilgi juttudest kaugemale tahetakse minna. Kuidas seda paremini teha ? Tuleks leida võimalus Tallinnas meie elektrimüügi monopolisti kaasabil ( kui veel tema tahab asjast kohe ja praegu tulu saama hakata pole üldse mõtet asjaga tegeledagi :( ) ja linnavalitsuse kaasabil luua elektriautodele algatuseks mõnedki näidislaadimiskohad linnas . Miks mitte rajatavas Vabaduse väljaku parklas, ehk jõuab veel ?. Siis/paraleelselt tuleks hakata tegelema korraga kahel rindel : odavamate ja ka just kallimate eksklusiivautode siiatoomise promoga. Olen kindel , et korraliku lähenemise puhul leiduks ostjaid mõlemile autoklassile vähemalt kümnetes kui mitte sadades . Laiatarbe elektriautodeks Tallinnas võiks proovida Daimleri elektrismarti näiteks. On keegi üldse püüdnud sellest rääkida Saksamaal sealsete otsustajatega ? Ei usu . Pole sellise tasemega asjameest siiani lihtsalt leidunud . Ei usu et see kerge on aga vaevalt et ka võimatu leida meetod , et Eestisse tuua paraleelselt Berliinis käikumineva projektiga mõnikümmend autot linnasõitudeks nende huviliste kätte , kes maksta jäksaksid ja peamine , seda ka TAHAKSID. Selle väikse elektriauto teenindus meil ei usu üldse probleemiks olevat, huvitatud inimesed/firma taha see ei jää. Kui me sellise asja suudaksime ära teha samaaegselt saksamaaga , läheks edasine juba palju lihtsamalt . Meie kliimat arvestades ei tahaks panustada elektrirolleritele, mis leiaks kindlasti odavama hinna tõttu kiiremat levikut. Kuigi ka seda varianti ei tasu täitsa eitada. Sõidan ise ühe sellisega ja väga rahul. Kuigi meie liikluskultuuri tõttu linna ei trügi. Auto oleks teine asi ikkagi.
*

Henk // aprill 5, 2009 kell 5:44 p.l. | Vasta

Ma ikka ajan oma FC teemat siin ääriveeri edasi :) Tundub, et ka sellel rindel tehakse edusamme efektiivsuse ja mõistlikuma hinna suunas: http://digg.com/d1ns4d
*

Aivar // aprill 11, 2009 kell 7:21 p.l. | Vasta

Ise rohkem hoonete energeetikaga seotud kuid jälgin huviga ja kiidan takka elektritransa fänne. Ja miks? siin on kaks põhjust – esiteks transa neelab tunduvalt enam kütet kui elamumajandus – piltlikult üks liikuv keskauto = terve suurpaneelelamu oma energiatarbe poolest. Teine tahk on see, et elektriauto võimaldaks hea mõtlemise tulemusel praktiliselt elimineerida kütuste impordi ja annaks tegevust ja leiba päris suurel hulgal firmadel infrastruktuuri rajamisel, opereerimisel. Et seda kõike tõsisemalt käima lükata, peaks natuke nn raamist väljas mõtlema… Eelkõige turunduse vallas. ZEV lehel on välja arvutatud, et elektrimobiili kasutamine on odavam kui “f**k the fuel economy” autode. siis peaks lihtsalt leidma lahenduse kuidas suhteliselt kallimat alginvesteeringut finantsiliselt siluda. Teine asi on läbi mõelda kogu tarbimise ahela komplekt tehnoloogilises mõttes. Alustuseks näiteks akuplokkide standardimine, et suva bensukas oleks võimalik laetud plokk lihtsalt vahetada ja edasi kimada.
Samuti tuleks nuputada välja see kuidas meie klimaatilistes tingimustes seda liikurit saaks mugavalt kasutada… kero pole ju lahendus. Pigem ikka soojendusega esiklaas, iste, miks mitte rool. Tuled, eriti päevasõidutuled, peaks ilmselt siis olema säästulambid jne. Akuplokid võiksid olla erinevate mahtudega ja laiendatavad. kui ma tuleks autot ostma, siis teades, et sõidan tavaliselt päevas 15 km, siis pole ju tarvis, et akuplokk peab 80 km vastu. selle pealt oleks võimalik säästa ostes raha kui ka auto massi. Omaette teema on doonorid. Ei pea ju mingit omatehtud või x hiinakat kasutama. usun, et mõni 5* turvaga autotootja näeb perspektiivi ja on nõus ka toorikute müügiga.
*

Aivar // aprill 11, 2009 kell 7:38 p.l. | Vasta

Kokkuvõttes tahaks, et 2020 oleks ikka 90% liikuritest elektrimobiilid. Akude jms tehnoloogia ju tuleb sellele kaasa. Kasutajate jõukuse differentseeritus ei muuda midagi, vastupidi, elektriautode võimekus on vähemalt teslamotorsi meeste tehtu poolt näidatuna juba ületamas traditsiooniliste tegijate piire. 10% jääks teedele muidugi töötegijaid mitte seanahavedajaid e rekkamehed. Nende lahendus oleks biodiisel meie tänastelt söötis põldudelt.
*

Uuno // mai 15, 2009 kell 6:41 e.l. | Vasta

Selge on , et elektriautole alternatiiv puudub. Tulevikus. Millal see tulevik aga MEILE saabub oleneb suurel määral meist endist. Muidugi , võib vaid oodata millal rahakott tavatarbija taskus elektriauto tänavale toob aga siis oleme viimaste seas . Äkki polegi nii paha lahendus ? Miljardid mille me selle ajaga asjatult naftariikidele kingime panevad siiski teisiti mõtlema. Tuleb otsustada , seda väga kõrgel tasemel, mida teha ja kas üldse teha .Elektriautode tehast me vast ise Eestisse ei raja – jõud ei käi üle. Kuigi praeguses staadiumis poleks ka see lausa võimatu . Infrastruktuuri rajada ja ESIMESTELE autode ostjatele otsustamapanevaid soodustusi teha on aga täiesti meie võimuses. Ka ideoloogiat peaks muutma stiilist – kõige suurem ja võimsam on kõige uhkem , stiilile : MÕISTUSEPÄRANE auto on targa ja eduka inimese tunnus. Masendav on vaadata Tallinna tänavatel 1-2 inimest vedavaid suurmontstrumite horde. Kui nende omanikud ka seda mõistaksid :(

Lisa kommentaar
Vastamisest loobumiseks klõpsa siia.

Nimi

E-post

Veebileht

Notify me of follow-up comments via email.

Notify me of new posts via email.

*
Teemad
o Akutehnoloogiad (8)
o Analüüsid (9)
o Arvamused (1)
o Ärimudelid (2)
o Üldine (8)
o E-rattad | Rollerid | Motikad (1)
o EE2020 klaster (1)
o Elektriautod (33)
o Hübriidid (2)
o Komponendid (1)
o Laadimissüsteemid (8)
o Poliitika (12)
o Sündmused (1)
o T&A projektid (1)
*
*
RSS ELMO Kalender
o Lithium Battery Technology and System Development: Breaking the Barriers for EVs
o Klastri koosolek
o Stimulating Markets for Electric Vehicles: Consumer Adoption, Education and Incentives
o Electric Vehicles at the Crossroads: Towards a Comprehensive EU-Wide Strategy
*
Ava kalender
*
Sildid
akud BASF BYD Cadillac Chrysler Citroen Coulomb Daimler Detroit Electric EDF EU Genf09 GM Hiina Honda Indica infrastruktuur iQ Jaapan Joule LAV liitiumioon Mercedes MIT Mitsubishi NAIAS 09 nano nissan Norra Obama Opel Peugeot Proton Renault rent Saksamaa SIXT Taani Tata Tesla Think Toyota Turuanalüüs USA Volvo
*
Arhiiv
o jaanuar 2010
o september 2009
o august 2009
o juuli 2009
o mai 2009
o aprill 2009
o märts 2009
o veebruar 2009
*
Liitu meiega Facebookis
Vaata ka e-auto entusiastide foorumit ZEVi lehel.
*
Meta
o Logi sisse
o Sissekannete RSS
o Kommentaaride RSS
o WordPress.com
*
Email Subscription

Enter your email address to subscribe to this blog and receive notifications of new posts by email.

Blog at WordPress.com. Theme: Cutline by Chris Pearson.

Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest

http://hei.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=106:elektriautod-paeaestaks-eesti-naftatoru-otsas-virelemisest&catid=40:2009-maerts

Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest

Esimesed elektriautod olid aeglased ja nõudsid pikka laadimist, et kvartalile tiir peale teha. Ent peagi tasub ehk juba tõsiselt elektriauto ostu kaaluda – kui see suriseb vaikselt oma liitium-ioonakudel ega jää võimetelt maha 1,6-liitrisest bensiinimootoriga neljarattalisest, näeb välja nägus ning selle laadimine on kiire, mugav ja soodne.

Kui tõenäoline on, et peagi hakkavad ka Eestis sõitma elektriautod? „Elektriautode kasutuselevõtu kohta ei saa kasutada mõistet „tõenäoline”, see on paratamatu. Täpselt nagu juhtus mobiilsidega,” on projekti Elektromobiilne Eesti 2020 eestkõneleja Jarmo Tuisk veendunud.
Juba aastate eest rääkis visionäär Shai Agassi, et elektriautode müügile annaks hea stardipaugu, kui autode laadimiseks loodaks vastavate teenindusjaamade võrgustik. Nii saaks autoga teha suuremaid tiire, kui vaid kodu lähistele piimapoodi. Toona pandi tema juttu aga vaevu tähele – nafta oli odav, tänavatel laiutasid ebaökonoomsed pikapid. Alternatiivküttega sõidukid olid määratud nišitooteks rohelise mõttemaailmaga tarbijaile.
Ent nüüd on suhtumine muutunud – pea kõik suuremad autofirmad maailmas usuvad, et elektriautode projektist saab asja ja on matmas miljardeid, et luua konkurentsivõimelisi autosid. Oodatakse ja loodetakse murdepunkti elektriauto evolutsioonis.

Usku on süvendanud Iisraelis sündinud 40-aastase Agassi tegevus, kelle plaanid küündivad aastani 2020. Tema firma nimega Better Place (parem koht) on suutnud koguda riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et välja arendada patareide laadimis- ja vahetusjaamade võrgustikke. Better Place peab läbirääkimisi mitmekümne riigiga, konkreetsed koostöölepingud on sõlmitud juba Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia ja Kanadaga, samuti Hawaii osariigi ning San Francisco ranniku üheksa linna alliansiga.

Esimene on Iisrael
Esimesed 50 akulaadimisjaama peaks valmima tuleval aastal Iisraelis. Need on kohandatud elektriautodele, mis tehakse koostöös autotootjaga Renault-Nissan. Reklaamitud on liitium-ioonakuga töötavat heitgaasivaba ja 1,6-liitrise bensiinimootori sõidumugavusega autot.

Autodesse paigaldatav süsteem annab juhile õigeaegselt märku akude seisukorrast ja näitab teed väiksemasse laadimisjaama või vajadusel suurde vahetusjaama. Agassi nägemuses oleksid kõikide autode akud standardsed ja paikneksid erinevatel autodel enam vähem ühes kohas.

Ühe autopesulat meenutava akuvahetusjaama ehitus maksab hinnanguliselt üle kuue miljoni krooni. Auto pargiks seal ettenähtud kohale sarnaselt autopesulaga, ning patarei vahetatakse uue vastu. Patareid kuuluksid Better Place’ile, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Agassi hinnanguil kuluks elektriautoga sõitmisele poole vähem raha kui bensiiniauto puhul.

Eesti plaanid
Eestlased on varmad uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörama ja seetõttu usub Tuisk, et elektriautod on meil pigem varem kui hiljem. „On kolm vaala, millest sõltub elektriautode kasutuselevõtt Eestis: tarbija teadlikkus, elektriautode kättesaadavus ja infrastruktuur,” räägib ta.
Neile tegevussuundadele pööratakse peamist tähelepanu projektis Elektromobiilne Eesti 2020. Eesmärgiks on rajada 2011. aastaks Tallinna pilootinfrastruktuur elektriautode laadimiseks. Aastaks 2020 peaks aga viiendiku meie liikluses vuravatest autodest moodustama elektrijõul töötavad masinad.

„Meie plaan hakkab võtma üha selgemaid piirjooni. Meil on visioon, strateegia ja tegevusplaan, mida pakkuda erinevatele huvigruppidele: elektrimüüjatele, automüüjatele, IKT- ja elektroonikaettevõtetele, aga ka riigile ja tarbijale. Selle tegevusplaani realiseerimise alguseks oleme sättinud tänavuse aasta keskpaiga. Siis peaks olema selge ka see, kes täpselt meiega paadis on,” lisab Tuisk.

Pealinna laadimispunktide, -jaamade ning kogu süsteemi haldavate infotehnoloogiliste lahenduste rajamise maksumus on 15?20 miljonit krooni. Suurim huvi sellist pilootprojekti rahastada peaks olema ettevõtjail, kes loodavad tulevikus saada elektriautode teenusoperaatoriks. „Muu maailma kogemus näitab, et investor võib olla energiaettevõte, kuid ka täiesti uus tulija, kel puudub seos energeetikaga, nagu näiteks Better Place,” ütleb Tuisk. „Küsimus on selles, kes Eesti ettevõtjaist tabab esimesena ära, et nüüd on taas võimalus luua uut Q-GSM-i.”

Riik ja eraettevõtjad
AS Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on nende emaettevõttes Norras StatoilHydros alternatiivenergia (ka elektrienergia) kasutuselevõtt testimise tasemel, ent Eesti osas puuduvad konkreetsemad plaanid. Ta usub, et need kavad sünnivad siis, kui tekib nõudlus. Nii nagu juhtus bioetanoolkütusega – kui tekkis piisavalt kliente, siis hakati seda ka müüma.

Realo on aga veendunud, et ükski uus trend ei saa tekkida riigi toeta. „Riigil peab olema selge visioon, millise alternatiivenergia kasutuselevõttu peetakse otstarbekaks ja mida tahetakse sellega saavutada,” selgitab ta. Näiteks toob ta Rootsi, kus on seatud eesmärgiks vabaneda aastaks 2020. fossiilsetest kütustest ja toetada biokütuste kasutuselevõttu. „Riigil on selge plaan ja sellest lähtuvad ka ettevõtted. Eraettevõtted ise ei saa algatada nii suurt muutust,” lisab ta.

Eesti Energia brändijuht Kristi Jõeäär on samuti seda meelt, et elektriautode laialdane kasutuselevõtt on reaalne siis, kui Eesti riik otsustab sellesisulise suuna võtta. „Eesti Energia hinnangul oleks elektriautodel tehnoloogia arengu ning riigipoolse soodustuse korral kindel koht tulevikus,” ütleb Jõeäär.
Jarmo Tuisk ruttab aga kummutama arusaama, et Eesti riik asub vaid Toompeal. „Tegelikult oleme me ise see Eesti riik. Meie initsiatiiv on osa rohujuuretasandi riigist. Ja ma usun, et praegu on rohujuuretasandi riik tugevamal positsioonil kui mäeotsa riik.” Rohujuuretasandil on tähtsaimaks väärtuseks ideed, mitte raha.
Mis puutub Better Place’i ja Eesti suhetesse, siis ei saa välistada, et ühel päeval on siniste logodega lipud ka meil lehvimas. Ent seni, kuni seda juhtunud pole, saame ise palju ära teha. „Just sel põhjusel ei jäänud meie väike seltskond istuma ja ootama, et midagi juhtuma hakkaks, vaid võtsime kätte, tegime plaani ja nüüd viime seda samm-sammult ellu,” lisab Tuisk.

Suurem plaan
Jarmo Tuisk on töötanud turundus- ja Interneti-valdkonnas ning praegu töötab ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituses. Otseselt ei seo teda elektriautodega miski. Tegutsema on teda aga innustanud Rainer Nõlvaku kampaania „Teeme Ära” ja Shai Agassi Better Place’i missioon. „Iga suure asja taga on kellegi isiklik visioon ja missioonitunne,” selgitab Tuisk. „Kui ajastus on õige ja on võimalik seda realiseerida, siis liituvad missiooniga ka õiged inimesed, firmad, organisatsioonid jne.”

Agassi missiooni teostumist on Tuisk jälginud juba mõnda aega. Better Place ei olnud alguses äriettevõte, vaid ülesanne, mille Agassi sai noorte rahvusvaheliste ärimeeste kohtumisel, kus lubati leida lahendusi globaalsele kliimaprobleemile. Shai pidi otsima võimalusi, kuidas vähendada süsinikdioksiidi, mis paiskub õhku autode summutitest. Tõsiselt innovatsioonile pühendunud inimesena ei asunud ta otsima uusi tehnoloogiaid, vaid vaatas kriitilise pilguga üle olemasolevad variandid ja ärimudelid. Praegu, kaks aastat hiljem, on tema missioon käivitanud suurima revolutsiooni, mida autotööstus on aastakümnete jooksul näinud.

„Minu, ja täpsemalt meie initsiatiivgrupi, kelle kõneisik ma olen, huvi on laiem kui ainult elektriautoga sõita,” lisab Tuisk. Ta selgitab, et tegu on innovatsioonist kannustatud inimestega, kes näevad, et elektriautode süsteemi väljaarendamine annab meie majandusele tervikuna ohtralt uusi võimalusi: olla säästlikum ja nutikam kodus ning eksportida neid lahendusi ka välismaale.

Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.

Euroopas planeeritakse praegu miljardieurolisi investeeringuid elektriautode infrastruktuuri. Laadimispunkte ja neile sobivat IT-süsteemi pakuvad aga vaid üksikud Euroopa ja Ameerika firmad. „Elektriautode infrastruktuur pole kosmoseteadus. Meil on tugev elektri- ja elektroonikavaldkonna inseneritraditsioon, mida on võimalik kombineerida meie tugeva infotehnoloogilise traditsiooniga ja töötada välja täiesti konkurentsivõimelisi lahendusi,” usub Tuisk. „See on meie motivatsioon – anda reaalne majanduse kasvuvisioon läbi kodumaise säästmise ja tugeva ekspordi potentsiaali.”

Projekti Elektromobiilne Eesti 2020 kohta saab lugeda http://ee2020.wordpress.com/

Kaire Talviste

Peaaegu tasuta elektriautod tulekul http://paber.ekspress.ee/viewdoc/5D7165899C0D8CB7C22574E3003CF89B

Peaaegu tasuta elektriautod tulekul
Autor: Toivo Tänavsuu (17.10.2008)
Peaaegu tasuta elektriautod tulekul
ESIMENE PROTOTÜÜP: Project Better Place esitles esimest Renault Mégane’i elektriauto prototüüpi tänavu mais Tel Avivis. Vahetatava “patareiga” sõidukite arendusse lubab Nissan-Renault investeerida kuni miljard dollarit. Project betterplace

USA firma Project Better Place (PBP) tahab hakata alates 2011. aastast Iisraelis ja Taanis jagama tasuta elektriautosid. Inimesed hakkavad neid kasutama samal põhimõttel, nagu nad täna ostavad mobiiltelefoni ja sellele kõneaega.

Päris välistatud pole seegi, et PBP oma äri tulevikus ka Eestis käima lükkaks, kuid selleks vajab firma enda sõnul elektritransporti soosivat riiklikku hoiakut, mida meil praegu pole.

Mitmel pool maailmas kõlapinda tekitanud PBP taga on juudi päritolu visionäär Shai Agassi, kelle ideoloogiat toetavad mitmed mõjukad riigiisad, teiste hulgas Iisraeli president Shimon Peres ja USA ekspresident Bill Clinton jt.

Agassi eesmärk on murda mõned olulised müüdid elektriautodega seoses. Esiteks näiteks see, et sellised autod peavad olema kallimad kui tavaautod. Toyota Prius on ju kahtlemata kallim kui mõni teine sama klassi masin. Tegelikult ei pea olema – PBP elektriauto, mille esimene prototüüp põhineb Renault Mégane’il, võid saada koguni tasuta, kui nõustud tähtajalise kliendilepinguga.

Sarnasega, mille seavad praegu tingimuseks mobiilifirmad, kui annavad ära tasuta telefoni.

Teine müüt, mille Agassi ümber tahab lükata, on see, et elektriauto on disainilt ja omadustelt mingi veidrik – ei näe väljagi kui auto, vaid hoopis ostukäru. PBP on kindel, et sajaprotsendiliselt elektril on võimalik sõitma panna ka Cadillac Escalade, nii et selle omanik ei peaks keskkonnasäästlikule sõidukile üle minnes oma mugavusest ega “sotsiaalsest staatusest” vähimalgi määral loobuma.

Kolmas väga oluline murdmisele minev müüt on see, et elektriauto patarei peab laadimata kaua vastu pidama, vähemalt sama kaua, kui saab sõita paagitäie kütusega, või vastasel juhul pole ta konkurentsivõimeline. Agassi arvates piisab sellest, kui patarei kestab paarsada kilomeetrit, juhul kui igal pool, suuremate ristmike juures, toidukohtade ja kaubanduskeskuste juures ning kontorite ümbruses – ehk igal pool, kus inimesed liiguvad ja kogunevad – oleks laadimisjaamad.

Või siis patarei vahetamise punktid, kus saad tühja patarei, mis ei kuulu mitte autoomanikule, vaid infrastruktuuri omanikule, lihtsalt uue vastu välja vahetada.

Ning auto juhatab navigatsioonisüsteemi kaudu juhi vajalikul hetkel õigesse laadimispunkti, kus ei osteta sisuliselt mitte “särtsu”, vaid sõidukilomeetreid. Just nii müüvad mobiilifirmad kõneaega.

Kui näiteks osta kioskist EMT Simpeli 100kroonine kõnekaart, saab sellega 100 krooni eest rääkida. Või sõnumeid saata. PBPst ostad tulevikus samuti “sõidupaketi”, mille eest saad teatud arvu sõidukilomeetreid. Näiteks 1000 kilomeetrit.

Mõistagi nõuaks sellise üleriigilise elektriautode “tanklavõrgustiku” nullist välja ehitamine suurt investeeringut, kuid Agassi on kindel, et see on tehtav. Mõlemas riigis – nii Taanis kui ka Iisraelis – oleks vaja luua umbes 500 000 laadimispunkti.

Ainuüksi Iisraeli puhul hindab PBP investeeringu vajadust 5 miljardile dollarile ehk enam kui 50 miljardile kroonile. Vahendeid saab kaasata nii riigilt, eraettevõtetelt kui ka fondidelt.

http://elektriauto.blogspot.com/

Wednesday, March 18, 2009
1000 km
Eile 19:48 sai siis Tipi ringil täis esimene 1000 km elektri jõul. Kõik see siis linnas ja kuni 15 km juppide kaupa. Ei läinudki palju aega, umbes täpselt 4 kuud.

Ilmad on nüüd ka juba soojemad, esimene talv ilma salongisoojenduseta üle elatud. Ega see liiga mugav olnud, aga midagi katastroofilist samuti mitte. Ilmselt oli suureks abiks see, et öösiti on auto ikkagi garaazhis. Mõni hommik oli ikka hea küll, kui ei pidand autot kratsima.

Liitiumakude testimisega jõudsin nüüd niikaugele, et sai muretsetud endale järjekordne elektrijõuline sõiduk. Sedapuhku siis ilus punane nimetu roller www.zev.ee poiste käest. Jutu järgi võimsust u. 1KW, kiirust piisavalt (50 km/t).
Pliiakudega jõudsin läbisõiduks testida null kraadi juures - u. 20 km.
Oma hiinamaise päritoluga 48V 10Ah LiFePO paki läbisõitu ei ole õnnestunud kahjuks lõpuni ära testida, sest kontroller veel lõpuni korralikult ühendamata. Aga roller liikus küll, kuigi pingelang oli oodatust suurem. Samuti soojenesid akud päris tublisti.
Kuna mul ajanappuse tõttu pole õnnestunud piisavalt mõõteinstrumente installida, siis ei oska veel öelda ka täpsemaid numbreid. Küll sai aga juba selgeks, et nendest konkreetsetest elementidest ei tahaks ma oma autole küll akupakki teha. Tuleb teste ja otsinguid jätkata, kui jälle võimalusi on.
Posted by mart at 12:00 PM 4 comments
Friday, February 6, 2009
Auto lihtsalt sõidab
Jälle kuu läinud, aga ega midagi murrangulist polegi juhtunud vahepeal.

Auto sõidab oma igapäevaseid otsi, külmade ilmadega on kuskil 15 km max, siis on akud ikka päris lääbakil.
Salongisoojendust ei ole jõudnud ehitada, aga nii lühikesi otsi kannatab ka miinus kümnega sõita vaid istmesoojenduse abil. Ei ole hullu miskit. Kui peaks üle poole tunni autos olema, siis läheks juba jahedaks.

Vahepeal olin paar nädalat tõbine (mitte külmas autos sõitmise pärast loodetavasti), siis võtsin natuke aega ja ehitasin valmis ühe osa akude kontrollseadmest (BMS) LiFePO4 akude testimiseks. Tundub toimivat, nüüd oleks vaja need akud ka reaalses elus testimisse võtta. Elektrirula kahjuks käesoleval aastaajal ei kvalifitseeru.
See liitiumite testimine on lähiaja peamine teema.
Posted by mart at 12:22 PM 7 comments
Friday, January 9, 2009
täis akuga saab ka -10 kraadiga sõita
Aasta lõpus läksid tegelikult asjad juba veidraks, sest ka sooja ilmaga ei tahtnud auto enam isegi sõidu alguses kiirendada.
Nüüd siis võtsin midagi ette. Hankisin proovimiseks mõned targad 12V laadijad ning panin need pidevalt laadima auto esiotsas olevaid akusid - need on tagumise otsa omadest tüki maad jahedamates tingimustes, st välitingimustes.

Tagumise kuue aku jaoks kasutan veel lisaks vaheldumisi kahte laadijat, mis vastavalt vajadusele on kõikse vähem laetud akude sabas. Need on siis nn. ühtlustuslaadijad või järellaadijad. Suure laadijaga lasen akupaki enamvähem täis ning siis need pisikesed järellaadijad toimetavad omaette vastavalt oma äranägemisele.

Tulemus oli juba esimesel päeval kohe istmikuga tunda. Sõltumata isegi väljas krõbistavast -10 kraadisest pakasest liikus auto täiesti normaalselt ja ei kukkunud eriti punasesse - st. pinge ei langenud sätitud miinimumini.

Seega - Zeneritest on vähe, tuleb kasutada midagi paremat. Kas eraldi laadijaid või siis taibukaid ühtlustajaid, et akupakk oleks ikka korralikult ühtlane ja täis laetud.
Posted by mart at 6:10 PM 14 comments
Monday, January 5, 2009
Hääd uut!
Head uut innovatsiooniaastat siis kõigile, kes seda blogi sattuvad lugema!

Nagu lupsti on läinud eelmisest kirjutisest kuu mööda, aga ega väga eriti pole kirjutada kah. Lihtsalt sõidan hommikul autoga tööle, pistan juhtme seina teen vahest päeval mõne tiiru ja pistan juhtme seina ja õhtul sõidan koju ja pistan juhtme seina :-). Lihtne.

Ükskord käisin tanklas kah - pumpasin kummid täis.

Vastuseks Madise küsimusele - autos on endiselt külm ja sooja annab vaid istmesoojendus, mis läheb selleks ajaks soojaks, kui hakkan sõitu lõpetama. Päris suurte külmadega pole nüüd sõitnud, olin linnast hoopis eemal ja nautisin mittemidagitegemist.
Aga ega seda ressurssi sellise ilmaga mul väga laialt käes ei ole - juba paar miinuskraadi tõmbasid mahtuvuse päris pisikeseks.
Lisaks on mul üks aku vist väiksema mahtuvusega - kipub teine kiiremini tühjenema ja ka laadimisel viskab teistest oluliselt varem pinge üles. Panin küll lambikesed ja takistid külge, aga väheks jääb sellest - oleks vaja targemat laadijat, mis lambi süttimisel voolu maha tõmbaks kohe.
Õnneks on mul veel võimalus proovida vahetada see nõrguke 12V süsteemi toitva akuga, see mul nimelt kõigi teistega sarnane - ehk on sellel mahtuvusega kõik korras. Lisaks plaan veel võtta mingi ports taibukaid laadijaid ning panna need aeglasemaid akusid järgi aitama. Ehk annab paremaid tulemusi, kui lihtsalt zeneritega lahendus.
Posted by mart at 10:41 PM 0 comments
Friday, December 5, 2008
Jooksevkulud esimese paarisaja kilomeetri põhjal
Nüüd on pea 200 e-kilomeetrit seljataga, selliste pisikeste kuni 10 km juppidena :-)

Viimased paar päeva järjest on meeles olnud ka näidikuid vaadata ning nende keskmisena on välja tulnud, et kilomeetri läbimiseks kulub ca. 300W/h seinast.
Seega 10 km läbimiseks läheb ca. 3 KW/h, mis Kodu 1 paketi hinda kasutades teeb 10 km hinnaks ca. 4,5 krooni.

Selles sisalduvad kõik kaod laadijas, akudes, kontrolleris, kaablites, mootoris, käigukastis jne.
Mõõtmiseks kasutan energiamõõtjat PM-300, millega saab mõõta ka muude koduseadmete energiatarvet.
Posted by mart at 7:46 AM 3 comments
Monday, December 1, 2008
Esimene nädal elektriautoga
Nüüd on nädalake elektrimootori abil sõidetud - päris vahva on. Jõhkralt sõltub distants välistemperatuurist.
Päris külmakraadidega on ikka läbisõit imepisike max 10 km korraga. Tuleb hakata mõtlema akude soojendamisele.
Praeguste plusskraadide juures pole häda keskit - ükspäev sõitsin vist pea 15 km järjest. Lõpus kaob kiirendus ära, aga ühtlast kiirust hoiab auto ilusti. Ainus häda on, et foori taga muutuvad tagapool olijad närviliseks.

Esimesed 100 elektrilist kilomeetrit on praeguseks koos testsõitudega garaazhis seljataga ning oktoobri keskpaigast alates on akude laadimiseks kulunud 41 KWh.
Pole just väga palju ja väga vähe samuti mitte.

Oma üllauseks leidsin kommentaaridest mõned küsimused - keegi ikka loeb ka seda blogi :-) Püüan neile siis vastata nii hästi kui suudan. Kuna nagunii oli plaanis väike kokkuvõte teha, siis nüüd ongi hea võimalus.

Kas regamise protses oli keeruline?

Protsess ei olnud keeruline - ütleks, et isegi väga lihtne oli. Kartsin hullemat.
Asi käis minu jaoks nii.
Tegin ARKi ümberehitamise kohta avalduse, et tahan elektrimootori paigaldada (maikuus juba, lootsin jaanipäevaks valmis jõuda). Seejärel sain vastuseks suunamise eksperdile ning ekspertide nimekirja. Seejärel ehitasin tubli mitu kuud, kuni lõpuks arvasin, et auto on arvelevõtmiseks piisavalt valmis. Siis helistasin eksperdile ja leppisin ülevaatamiseks aja kokku. Kaalusime, mõõtsime, tegime kinnisel territooriumil proovisõitu ning siis kirjutas ekspert oma akti ARK jaoks ning viis ise ka kohale.
Siis küsis ARK veel lisaks piduritesti, kuna vaakumi allikas oli muutunud. Selle testiga probleeme ei olnud ja sain selle ülevaatuspunktis ilusti tehtud. Ülevaatusele ja tagasi sõitsin omal käigul, sest ülevaatuspunkti ju võib.
Pärast seda läks veel nädal, siis sain ARK-st otsuse kätte ja järgmisel päeval vormistasin muudatuse tehnilises passis. Seejärel sõitsin veelkord ülevaatuspunkti ja tegin ära ka ametliku ülevaatuse, sest see oli augustis läbi saanud. Sain ka allahindlust, kuna CO testi ju polnud ;-)

Kartsin ARK osas hullemat - et tuleb teha esmaregamine ja asi läheb kallimaks. Aga siin on jälle see maagiline 1998 aasta vahe - varem kasutusele võetud autodele vormistatakse ümberehitus, uuematele üksikkorras tüübikinnitus ja siis tuleb auto uuesti arvele võtta. See info on kõik ARK lehel kirjas.

Kuskohast see 24 kW sinna reg tunnistusele võeti?

Ei miskit susserdamist - 24 Kw on mootori nominaalvõimsus 72 V juures. Erinevalt bensumootoritest, millede puhul läheb passi kirja tippvõimsus, on elektrimootoritel nominaalvõimsus see, mida ta pidevalt kannatab. Elektrimootoreid võib piisava jahutuse korral lühiajaliselt mitmekordselt üle koormata ning seda ka kasutatakse.
Mis aga puudutab sõitmisel vajalikku võimsust - siis see on oluliselt pisem, kui see nominaalvõimsus. Ning see ei sõltu mootori tüübist. Minul kulus näiteks 50-ga liikumiseks keskmiselt 6KW. Kuidas see vajalik võimsus kiiruse kasvades suureneb, sellest on kirjutatud maakeeli www.zev.ee lehel ja ka foorumis ning ingliskeelset juttu on terve internet täis.

Zilla kontroller

Kahjuks jah ei ole tootmise korraldamine lihtne tegevus ja kui see pole su kutsumus, siis viib see tervise. Nii juhtus ka Zilla kontrolleripere looja Otmariga.
Aga viimaste uudiste kohaselt on läbirääkimised käimas ja Otmar avas uuesti võimaluse panna end kontrolleri järjekorda. Ühelt poolt tagab see talle kõigi valmistatud kontrollerite müügi ning näitab ka potentsiaalsele partnerile, et toodetel on kliente. Kel huvi on, see pangu end julgelt järjekorda :-).

Tasuta parkimise kaart

Kuna Tallinna linn jagab vähese saastega autodele tasuta parkimise kaarte, siis miks seda mitte võtta, eriti kui sumpsist miskit ei tule - st. sumpsi polegi.
Täitsin kodulehel olnud avalduse ja mõtlesin, et olen roheline ja ei prindi neid pabereid välja. Vusserdasin tükk aega digidoki progega, aga lõpuks sain ikkagi paberid allkirjastatud ning ära saadetud.
Kui täna oma kaardil järgi käisin, siis nägin kahjuks ikkagi, et kõik see sodi oli välja prinditud. Kurb.
Lisaks veel - kuna uusi blankette veel polnud, siis kehtib mu luba vaid aasta lõpuni. Järgmise aasta loa saamiseks pean oma avalduse uuesti saatma, kusjuures midagi muutma ei pea. Bürokraatia ikka rokib täiega.
Aga mis ma ikka virisen - võin nüüd kesklinnas parkida, kus tahan.

Peatselt katsun võtta kokku ka seni kogunenud numbrilised näitajad
Posted by mart at 10:16 PM 2 comments
Friday, November 21, 2008
Esimene verstapost saavutatud
Täna on siis see imetore lumine päev, mil mu pea aastapikkune töö sai tunnustatud ning ARK väljastas mulle Golfi jaoks uue tehnilise passi. Mootori tüübiks "Elekter" ja töömaht "null" :-)

Välja näeb see osa tehnilises passis vot selline
Posted by mart at 2:36 PM 7 comments
Older Posts
Subscribe to: Posts (Atom)

Kalurid protestivad Sõnajalgade tuulegeneraatorite vastu http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=34135

Kalurid protestivad Sõnajalgade tuulegeneraatorite vastu
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=34135 (22)
Autor: Oliver Rand
Kolmapäev, 27. jaanuar 2010.

Loe kommentaare | Kommenteeri

MTÜ Saarte Kalurite Ühing saatis Kaarma vallavalitsusele kirja, milles protestib vendade Sõnajalgade firma kava vastu rajada Nasva külla veel kaks tuulegeneraatorit.

“Pöördumine oli ajendatud OÜ Timothy kavast paigaldada Nasvale tuulegeneraatorid ning kuna eelnevalt on ka külaelanikud selles suhtes oma selget vastuseisu väljendanud ja allkirju kogunud, siis leidsime, et peaksime ka omalt poolt esitama argumente, miks on tuulegeneraatorite paigaldamine kohalikele elanikele kahjulik,” lausus MTÜ Saarte Kalurite Ühing esindaja Hillar Lipp. Tema sõnul kahjustab täiendava kahe tuulegeneraatori paigaldamine elusloodust ja rikub looduslikku keskkonda.

Elukvaliteet kahaneb

“Väita, et müra ja visuaalne reostus ulatub vaid sadade meetrite kaugusele turbiinidest, on valetamine,” kinnitas Hillar Lipp. Tema sõnul kahaneb tuulikute paigaldamise tõttu kohalike inimeste elukvaliteet ja kannatab tervis.
Hillar Lipu väitel on müranorme ja mõõtmise metoodikat seni välja pakkunud vaid tuuleparkide arendajad ise, kuid see metoodika olla ebakohane ega vasta maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO soovitustele.

“Müra tõttu võivad tekkida unehäired, peavalu, pearinglus, kuminad, kohin kõrvades, uimasus, väsimus, ärrituvus, ärevus jne,” osutas Hillar Lipp. “Samuti kahjustatakse Nasva kinnistute omanike huve ja piirkonna miljööväärtus langeb.”

Ka pole kalurite ühingu hinnangul tuulegeneraatoritest majanduslikku efekti, kuna uusi töökohti ei looda.

Tuuleenergeetika pole kuritegelik

“Saaremaa atraktiivsel tiheasustusalal (turismipiirkonnas) ettevõtluse pärssimine ning paikkonna kui tõmbepiirkonna oluline kahjustamine ja maastikupildi reostamine,” viitas Hillar Lipp veel ühele tuulikutega kaasnevale negatiivsele aspektile.

Eile õhtul toimus Kaarma vallavalitsuses Nasvale kavandatavate tuulikute osas koosolek, kus Oleg Sõnajalg üritas projekti rahvale ja vallaametnikele selgitada.

“Eks me peame võimaluse korral kompromissi leidma,” lausus Sõnajalg. “Tuuleenergeetika arendamine pole ju kuritegevus ja see pole ka keskkonnakahjulik. Kardan, et elanike kompetentsus selles küsimuses on lihtsalt madal ja hirmud põhjendamatud. Kuid praeguses demokraatlikus õigusruumis on igaühel võimalik protestida või sõna sekka öelda.”

Oleg Sõnajala sõnul on nasvalastele suurimat peavalu põhjustava mürataseme mõõtmised piirkonnas tehtud ning vajadusel on võimalik mürataset alandada. See tähendaks tuulikute väiksematel pööretel töötamist.

“Tegelikult polegi see müra, vaid tuulekohin, mis tekib tuulegeneraatori tiiva tipus,” selgitas Oleg Sõnajalg, kes loodab kohalike elanikega kompromissi saavutada.