Saturday, January 30, 2010

„Sõda on šantaaž. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/delfi_persoon/article.php?id=28832009

Laarile teadmiseks., 30.01.2010 09:21
Kahekordselt Kongressi Aumedaliga pärjatud Ülemkindral Smedley D. Butler-i sõnade kohaselt : „Sõda on šantaaž. See on arvatavasti vanim, puhtalt kõige kasumlikum, kindlalt õelaim. See on ainulaadne oma rahvusvahelise mastaapsuse poolest. See on ainus, kus kasumeid arvestatakse dollarites ja kaotusi eludes. Kõige paremini saab šantaaži defineerida, ma arvan, kui midagi, mis ei ole nii, nagu see näib üldsusele. Ainult väike „sisering“ teab, milles see seisneb. Seda viiakse läbi väga väheste kasuks, väga paljude arvelt. Mõned inimesed saavad sõjast tohutult rikkaks…
I maailmasõjast said tulu vaid käputäis inimesi. Maailmasõja kestel tekkis Ameerika Ühendriikides vähemalt 21,000 uut miljonäri ja miljardäri… mille võib välja lugeda 65. Kongressi aruandest korporatsioonide sissetulekute ja riigi tulude kohta. Võttes arvesse sõjaaja kasumeid 122 lihakonserveerija, 153 puuvillatootja, 299 rõivatootja, 49 terasetehase ja 340 söetootja kohta. 25% kõigist said erakordsed kasumid. Näiteks, söefirmad teenisid sõjaajal aktsiakapitalilt 100% ja 7,856% vahel. Chicago konserveerijad kahe- ja kolmekordistasid oma tulud.
Ja ärgem unustagem pankureid, kes finantseerisid Suurt Sõda. Kui rääkida kasumite koorekihi saajatest, siis olid need just pankurid. Olles pigem partnerid kui aktsiaseltsina toimivad organisatsioonid, ei pea nad aktsionäridele aru andma. Ja nende kasumid olid ühtaegu nii salajased kui ka ülisuured. Kuidas pankurid teenisid oma miljonid ja miljardid, seda ma ei tea, sest need väikesed saladused ei jõudnud kunagi avalikkuse ette – isegi mitte Senati eeluurimisorgani ette.“
II maailmasõda, Korea sõda, Vietnami ja nüüd Iraagi ning Afganistani sõda ei erine mitte millegi poolest. Kiirendatud tööstuslik tootmine, sõjalised lepingud, taastamislepingud, energia / ressursside omandamine (vargus), Maailmapanga ja erapankade karmid, kõrgete intressidega laenud sõjajärgsetele majandustele, ja isegi narkootikumide hangeldamine CIA poolt on vaid vähesed kõrge kasumlikkuse tehnikad.
Motivatsiooni sõjaks saab jagada kolmeks: 1) Eliidi tööstuskasumite maksimeerimine. 2) Ressursside omandamine (vargus). 3) Geopoliitiline joondamine, et kergendada edaspidiste tööstuslike kasumite saamist ja ressursside varastamist.
See on üks suurimaid jäledusi, mis põhjustatud ihast jõukuse ja võimu järele. Riigivõim, koos oma ajupestud kõrilõikajatega, on suurim omakasupüüdlikkuse vorm, ning kuni kogu maailma ressursid jäävad ’kahmitsetuks’ väheste huvi alusel, sõjaskeemid ei lõppe.

No comments:

Post a Comment