Autod lähevad särtsu täishttp://www.maaleht.ee/news/tehnika/auto/article.php?id=24463959

Autod lähevad särtsu täis
Toomas Vabamäe
09. juuli 2009 00:01


Nissanist on mõneti ootamatult saamas esimene suurtootja, kellel massikasutuseks mõeldud elektriautod seeriatootmisse jõuavad.



Jaanipäeva paiku käisin Nissani saastevabade autode seminaril. Seal kuuldu ja nähtu võin lühidalt kokku võtta kolme uudisega.

1. Moodne elektriauto on tootmisküps ja saabub varsti müügile – see on hea uudis.

2. Halb uudis: elektriauto suudab ühe laadimisega läbida ainult 160 kilomeetrit.

3. Seda korvab teine hea uudis: piiratud autonoomia on elektriauto ainus puudus.

Väide, et elektriauto hakkab valmis saama, tundub jabur. Akudega elektrisõidukeid toodeti juba sada aastat tagasi ja nende sõiduulatus ei erinenud praegusest. Kas nad siis ei olnud valmis? Omas ajas olid küll.

Ehkki akutehnoloogia areneb kiiresti, pole kerget, mahukat, odavat ja kiirestilaetavat akut ikka veel luua õnnestunud. Nagu seminaril väideti, saab ilmagi hakkama. See-eest olevat muud probleemid lahendatud.

Tundub kummaline, kuid ka elektriauto vajab infrastruktuuri. Tehniliselt on võimalik elektriautot igast seinakontaktist täis laadida. Sisseehitatud laadijaga kestab see umbes kaheksa tundi. Kodus pole probleemi – auto võib ööseks “seina” pista.

Portugal näitab teed

Alati ei saa kaheksat tundi oodata. Järelikult on vaja kiirlaadijaid, aga need on suured ja kallid. Ja ehkki elekter on odav, tuleb sellegi eest maksta. Järelikult tuleb luua maksulised laadimiskohad, elektritanklad. Ent seegi pole ideaalne lahendus. Paagitäie bensiini tankimiseks kulub vast viis minutit, kiirlaadimiseks 80% täituvuseni pool tundi.

On veel üks võimalus – vahetatavad akud. Vahetus toimuks kiiremini ja akudki peaksid kauem vastu, kuid see nõuaks ilmselt kompromisse auto konstruktsioonis ja suuremaid kulutusi (tõstukid, laod, akude vahetusfond jne). Aeg näitab, milline lahendus peale jääb.

Euroliit pigistab autofirmasid keskmise CO2-heitme normiga. 2020. aastaks langeb see tasemele 95 g/km. Elektriautod (0 g/km) aitaksid siin tõhusalt kaasa. Kuid autofirmad üksi ei suuda tagada infrastruktuuri rajamist. Selles osas tehakse koostööd riiklike ja kohalike võimudega.

Eestlased tavatsevad mõelda, et Portugal on üks vaene ja mahajäänud Euroopa kolgas. Aga just Portugal on saamas esimeseks Euroopa riigiks, kuhu massiliselt rajatakse avalikke elektritanklaid. Tuleva aasta lõpuks peaks neid olema 320, aasta hiljem juba 1300.

Tööd käivad mujalgi, lähematest maadest näiteks Taanis. Skandinaavia maad on ülejäänud Euroopaga võrreldes õnnelikus seisus, sest hulk laadimiskohti on juba olemas. Pistikupesad elektriliste mootorisoojenduste ühendamiseks on ju pea kõigi elamute juures ja neid saab rakendada ka akude laadimiseks.

Tegelikult on Eestilgi head eeldused. Rohkem kui kolmandik elanikkonnast paikneb 30 kilomeetri raadiuses ümber Viru hotelli. Vahemaad on lühikesed, ja kui saared kõrvale jätta, jõuab ühe vahelaadimisega igal juhul ühest riigi otsast teise. Ka on meil sihtgrupp olemas. Nissan näeb sellena linnaliiklejaid või peresid, kus elektriauto on teiseks sõidukiks.

Elektriautonduse käimalükkamiseks peavad riigid ja kohalikud omavalitsused appi tulema. Näiteks infrastruktuuri rajamise või maksusoodustustena (Portugalis 4000 eurot elektriauto ostja kohta). Vastasel juhul tekib nokk-lahti-saba-kinni-efekt. Elektriautosid on vähe, sest tehnoloogia on kallis. Hind läheks alla, kui tiraažid kasvaksid, aga seda ei saa juhtuda, sest autod on kallid.

Elektriautod tulevad tavalistest pisut kallimad niikuinii. Kuna elekter on bensiinist aga tunduvalt odavam, peaks see erinevus kasutuskuludega korvatama.

Meie valitsuselt, kes näeb oma ninast kõige rohkem kolme sentimeetri kaugusele, oleks abi loota ilmselt liig. Või ehk siiski?

Eesti on ju ühinenud Kyoto protokolliga ja kohustub vähendama õhkupaisatava kasvuhoonegaasi hulka. Isegi elektri saamiseks põlevkivi põletamine on efektiivsem kui mootorites bensiini põletamine. Taastuvenergia osa kasvades muutuvad elektriautod aga järjest “rohelisemaks”.

Elektriautona sündinud

Nissani esimest seeria-elektriautot esitletakse augusti hakul. Sõiduk on algusest peale elektriautoks konstrueeritud, erinevalt elektriajamile kohandatud tavaautodest välistab see kompromissid mahutavuse osas.

Tuleval aastal peab masin juba USAs ja Jaapanis müügil olema ning ümber lükkama väärarusaamad, et elektriauto on ilmtingimata väike, kitsas ja ebamugav.

Nissani esimene elektrisõiduk on luukpärakerega viiekohaline kompaktauto, kahe aasta jooksul järgnevad teised mudelid.

Seminaril osalejad said elektriveole ümber ehitatud Nissan Cube’i ka proovida. See liikus peaaegu hääletult, kuid minek oli tunduvalt ägedam kui bensiinimootoriga (1,6 l, 110 hj) päris-Cube’il. Kui meie autotulevik peaks niisugune olema, siis mulle see küll meeldib.