Põhumaju hakati ehitama juba üle 100 a. tagasi Nebraska osariigis http://www.natuurehitus.ee/maja.htm

Põhumaju hakati ehitama juba üle 100 a. tagasi Nebraska osariigis Põhja-Ameerikas. Sealsed elanikud märkasid, et algselt ajutiste ehitistena tehtud põhumajad osutusid soojapidavamateks kui nende püsielamud. Viimastel aastakümnetel on põhumajad taas populaarsust kogunud ja seda eelkõige oma tervislikkuse ja energiasäästlikkuse pärast. Savikrohviga viimistletud põhuseinad loovad majas inimorganismile sobiva niiskusrežiimi. Looduslikud materjalid sobivad hästi ka allergikutele.

Põhumajade kestvust näitab fakt, et sajandi alguses ehitatud majad on püsinud heas korras tänapäevani. Tänu krohi konserveerivale efektile krohvitakse maja seinad nii seest kui väljast.

Savi ja puidu kasutamine loovad majas tervisliku sisekliima ning kaasaegne ja maja energiasüsteemi hästisobitatud tehnika tagab väga madalad hooldekulud. Kütte- ja elektrikulud võivad olla kuni 70% väiksemad kui praegu massiliselt ehitatavatel majadel. Põhumajade puhul on tavaline aastane küttekulu ca 50 kWh/m2 (võrdluseks Eesti kaasaegsete uute majade keskmine 150 kWh/m2), millest viiendik tuleb lõunasse suunatud aknapinna kaudu päikeseenergia passiivsest kasutusest.

Natuurehitus leiab, et Eesti kliimas on põhupakkidest maja ehitamise viis kõige parem. Nii saab ehitus tervislik, energiasäästlik, ja loodussõbralik. Maja, oma maalähedaste toonide ja loomulikust viimistlusest ümarate nurkadega, aitab säilitada hingerahu ning sobitub hästi loodusesse.