Meie Maa kinnisvaralisa http://www.meiemaa.ee/UserFiles/File/24_kinnisvara08.pdf

Sõnaga “põhumaja” tekib
paljudel esimesena ilmselt
seos kolme põrsakese muinasjutuga,
milles üks vendadest
ehitas oma maja põhust, ent
hunt puhus selle kohe ümber.
Tänapäeva põhumajad pole
aga mingid lahtisest põhust
onnikesed, vaid igati mugavad
ja vastupidavad püsiehitised.
Sünnikodu on
Nebraska
Põhumajade ehitamise traditsioon
on juba ligi sada aastat
vana ning selle sünnikohaks
on Nebraska. Sealsed uusasunikud,
kes olid saabunud
asustamata kõnnumaale vilja
kasvatama, ei saanud oma esimese
talve eel kätte vajalikke
ehitusmaterjale ning puidu
nappuse tõttu kasutati ajutiste
ehitiste valmistamiseks põhupakke.
Selliselt ehitatud onnid tõestasid
ennast aga üllatavalt soojapidavana
ning kohalikud ei
loobunudki enam neist, vaid
panid aluse uudsele ehitustraditsioonile.
Põhumaja vundamendiks
võib olla nii vaiadel, lint- kui
ka plaatvundament, millele laotakse
omakorda põhupakkidest
seinad.
Kaasaegses põhumajaehituses
eristatakse üldiselt kahte tüüpi
maju. Esimese ehk kandvate
seintega variandi puhul tagatakse
seinte stabiilsus üleslaotud
põhupakkide jäigaks massiiviks
surumisega, teisel puhul ehitatakse
lisaks põhupakkidest
seintele ka puitkarkass, mis jääb
ise hoidma katuse raskust.
Mõlemal juhul tehakse järgnevalt
lubi- või savikrohviga
fassaadi- ja siseviimistlus, kaitsmaks
põhku keskkonnamõjude
ning näriliste eest ja andmaks
majale soovitud ilmet.
Nüüdseks on põhumajade
ehitamine kogunud populaarsust
üle terve maailma ning sel
viisil ehitatud hooneid võib leida
Inglismaalt, Saksamaalt, USAst,
Austraaliast ja paljudest teistest
maadest.
Eestiski pole sellised ökoehitised
enam päris võõrad. Üks
esimesi siinkandis põhumaja
ehitamisega alustanutest ja lehekülje
www.savikodu.pri.ee looja
Riina Klais tõdeb: ”Inimeste
arv, kes on oma käe külge pannud
põhumaja ehitusele, kasvab
jõudsalt. Koos sellega ka oskus
neid ehitada, teadlikkus aspektidest,
mis põhuehitust teistest
ehitusviisidest eristavad ja ka
mõistlike põhjenduste hulk,
miks üldse peaks tahtma sellist
maja ehitada.”
Kumba põhumaja tüüpi aga
eelistada – sellist, millel kannavad
katuse raskust seinad,
või sellist, mille puhul katuse
raskust jääb kandma puitkonstruktsioon?
Klais seletab, et
ühte tüüpi on teisele väga raske
eelistada, sest ehitustehnoloogia
areneb pidevalt.
“Me ise soovitaksime siiski
puitkarkassi. Eelised on järgmised:
katuse saab ehitada valmis
enne, kui tuuakse kohale
põhupakid. See tähendab, et
põhupakid saab vajadusel
ladustada juba valmis katuse
alla ja nii on ehitusprotsessi
sõltuvust ilmastikuoludest
võimalik märkimisväärselt
vähendada,” sõnab ta.
Põhumaja eelised
Klais räägib, et teda ennast
hakkas see temaatika huvitama
kolm aastat tagasi, kui nad
otsustasid oma kaasaga ehitada
ökoloogilistest materjalidest
suvemaja. Internetist ehitusstiilide
kohta uurides jõudiski
ta põhupakkidest ehitamiseni.
Selline ehitusviis olevat tundunud
talle nii lõbus ja huvitav, et
kahtlustele või eelarvamustele
enam ruumi ei jäänud.
Rääkides aga põhumajade
eelistest traditsiooniliste ehitiste
ees, toob Klais välja terve rea
põhjusi: “Esiteks soojapidavus
ja heliisolatsioon. Lisaks veel
n-ö kaks ühes ehitusmaterjal ja
soojustusmaterjal, mida põhk
seinas endast kujutab. Olemuselt
on see ilmselt üks keskkonnasõbralikumaid
materjale.
Kusjuures see on tõesti keskkonnasõbralik,
sest kui üldjuhul
tähendab keskkonnasõbralikkus
tootmises lihtsalt natuke vähem
keskkonnavaenulikku tootmist
kui traditsiooniliste meetodite
puhul, siis põhupakkide
tootmise puhul on arvutuslikult
näidatud, et kokkuvõttes
seotakse tootmise käigus arvestatav
hulk süsihappegaasi
ja seotuna jääb see majaseina
seniks, kuni maja seisab.”
Kui aga rääkida selliste majade
ilmastikukindlusest, siis
kinnitab Allan Kokkota Eesti
esimesest põhumajade ehitamise
teenust pakkuvast firmast
Naturaalehitus: “Piisavalt pika
katuseräästa, kõrge sokli ja hea
krohvi korral julgen põhumaja
pidada sama ilmastikukindlaks
kui mis tahes teist hästi ehitatud
maja.”
Sobivat materjali on
raske leida
Põhumaja ehituseks ei sobi
igasugune materjal – põhupakid
peavad olema korralikult
pressitud ja kuivatatud.
Ka Klais tõdeb, et sobiva
materjali leidmine on Eestis
keeruline. “See on iga ehitaja
enda kodutöö, mis teebki põhuehituse
keeruliseks,” räägib
Klais. “Tuleb leida viljapõld,
põhupressija… On üksikuid
talunikke, kes juba pakuvad
ehituspakke, aga hetkel on nad
pigem juhuslikud.”
Kuidas on aga põhumaja
ehituse maksumusega, kas
põhumaja ehitamine läheb
maksma rohkem või vähem
kui traditsioonilistest materjalidest
maja? “See on nii kinni
ehitajas ja planeerijas endas, et
siin ühest vastust ei saa anda.
Põhumaja ülalpidamise kulud
aga tulevad kindlasti väiksemad
traditsioonilise ehitise
omast,” tõdeb Klais.
Klaisi soovitusel peaksid
need, kes kaaluvad endale põhumaja
ehitamist, esimese asjana
lahti mõtestama, miks nad
seda teha tahavad. “Sealjuures
on ilmselt enim abiks, kui käia
enne vaatamas maju, mis on
juba ehitatud, ning osaleda
mõne maja ehitamise talgutel.
See on kõige efektiivsem viis
saada väärtuslikke eelteadmisi
ja mõtteid enne, kui asuda oma
maja planeerima,” arvab ta.
Ajakiri
Ehitus&Kinnisvara