Majandust on vaja stimuleeridahttp://vaher.blogspot.com/2009/01/majandust-on-vaja-stimuleerida.html#comment-form

Majandust on vaja stimuleerida
Regression economy
Väljumaks majanduse regresseeruvast nõiaringist peab valitsus midagi ette võtma – midagi julget ja omapärast. Töötusega saab võidelda kui anda tööstusele vahendeid, millega uuendada ja toota ning luua uusi töökohti. Hetkel on majanduslikku tõusu aastaks 2010. võimalik saavutada ainult majandust stimuleerides. Tuua see kaasaega, et oleks võimalik toota uusi tooteid ja kasutada uusi tehnoloogiaid.

Obama lubas raadioesinemises, et kavandatav stimuleerimispakett peaks 2010. aastaks alles jätma või looma 3 kuni 4 miljonit töökohta, millest 90% on erasektoris. Obama kuni 800 miljardi dollarine päästepakett peaks tõmbama USA aasta kestnud majanduskriisit välja. Analüüs näitavat, et pakett võib taastuvenergia kaasabil luua peaaegu 500 000 töökohta. Made-in-America tööd, nagu päikesepaneelide ja tuuleturbiinide ehitamine, kütust säästvate autode loomine ja uute energiatehnoloogiate arendamine, tasuvad end ära ning neid ei või mujalt tellida. 400 000 inimest saavat tööd riigi infrastruktuuri: teed, sillad, koolid korrastamisel.

Sarnane Eesti majanduse stimuleerimispakett võiks olla elanike suhtarvuga 1,34/307 korrutades 3,5 miljardit dollarit ehk 38,4 miljardit eesti krooni. Veel täiendavalt SKP elaniku kohta suhtarvuga 20 584$/45 725$ korrutades saaksime 2-3 aastase programmi mahuks 17,29 miljardit krooni. Mida selle rahaga teha? Eestis võiks ehitushindade madalseisus ehitada Saaremaa püsiühenduse või lõpetada Tartu maantee muutmine neljarealiseks. Eestisse võiks rajada alternatiivenergia tootmise taastuvate energiate baasil? Ansip kiitis detsembris tuuleturbiine eksportivat ABB-d. Aga võiksime ka ise endale anda tööd tuuleparkide ehitamisel ja kasutada taastuvat energiat.
[Äripäev: 2009 – käibemaksu miinus ligi 9 miljardit krooni?]
[ERR.ee: piimatööstus võib majanduslanguse tõttu kokku tõmbuda]
[Rainer Nõlvak: Energeetikafoorum Roheline Energiakava 2020]
[Milton Friedman õpetab kapitalismi]
[Marek Strandberg on täna taastuva energeetika teemat oma blogi lahanud]

Sildid: eksport, energeetika, majanduspoliitika
¶ 08:30
Comments:
Dämmit, ma arvasin, et praegune majandussüsteem stimuleerib end ise, aga vahi nurjatut, tema hoopis simuleeris.

A kust Eesti riik selle raha peaks võtma, 13% intressimääraga laen või kägistav IMF?
Hetkel on teede ehitus küll võrdlemisi soodne, nafta ja selle saadused, nt bituumen, mis teesse läheb, on odav, nagu tööjõudki, aga infrastruktuurides ei näe väljapääsu kardetavasti vaid Obama ja mida tooraine ja energia hinnad sügiseks teevad, on suht prognoosimatu.
# posted by Anonymous w : 12 Jaanuar, 2009 12:59

Üks võimalus on riigivõlakirjade emissioon. Kuna Eestil väike laenukorrmus ja ka reservid veel olemas siis hetkel on kergem seda teha kui sügisel kui pole võimatu et üleilmne kriis veelgi süveneb?
# posted by Blogger OV : 12 Jaanuar, 2009 13:21

Eesti probleemiks on liiga suur 2009. eelarvedefitsiit, mistõttu võib ohtu sattuda euro kasutusele võtmine 2011? 2009. aasta eelarve koostamisel võeti aluseks SKP maht 276 miljardit krooni. Hetkel võiks hinnata tegelikult tuleva SKP käärideks plaanituga ca 40 miljardit krooni, Seda on palju, kärbitud eelarve aluseks olgu SKP maht 260 miljardit. Kui investeeringutega suudaksime tõsta 2009. SKP-d 7-8 miljardi võrra - tulekd SKP maht 243 miljardit. Siis tuleks eelarve defitsiit 6,6 .. 6,7 miljardit krooni ning defitsiit moodustaks kuni 2,75% SKP-st, väikese varuga.
# posted by Blogger OV : 12 Jaanuar, 2009 13:24

Kriis süveneb, kusagil pole ju põhja või pöördumise märkigi, makrostat läheb järjest tumedamaks.
Aga kes ihaldab meie võlakirju kui Saksamaa omadki leidsid äärmiselt pika hambaga vastuvõtu?
Me pole USA, kes ka suht 0 tootlusega paberilipakaid võib jagada.

Euro kasutuselevõttu 2011 ma ei usu nagunii, põhjustest ma olen oma blogis lobisenud, ei viitsi siin praegu otsast peale hakata. :)
# posted by Anonymous w : 12 Jaanuar, 2009 13:43

Riigireservid tuleks kõigepealt käiku lasta, sest Saksa võlakirjad on väga väikese tootlusega. Samas võiks keegi valitsusest anda Riigikogus ülevaate olukorrast riigis. Kui suur oli eelmise aasta eelarve puudujääk? Millised on riigil reservid (Töötukassa reserv, Riigikassa reserv, Sotsiaal- ja Ravikindlustuse reservid jm) ja kui likviidsed need reservid on?
# posted by Blogger OV : 12 Jaanuar, 2009 15:45

On see meeleheide või muidu katus sõidab? Mõte on tore aga seda raha pole hetkel ega lähitulevikus kusagilt võtta. Obama kaabutrikki võimaldab teha USA rahasüsteem k.a. Sinu poolt paljukirutud FED. Vastik era-keskpank? Ja tasub meeles pidada, et niipea kui Eestis pakett heaks kiidetaks hakkavad odavad ehitushinnad jälle tõusma.

Saan aru, et pakkud variante until it sticks aga Saarema püsiühendus on üks mõttetumaid investeeringuid. Tartu-Tallinn maantee natuke juba kõlbaks aga taastuvenergia puhul pole ma sugugi kindel, et see meie maksebilansile hästi mõjub. ABB võib ju generaatorite staatoreid ja rootoreid kerida aga ta ei valmista turbiinilabasid, reduktoreid ega kandekonstruktsioone, mis kõik oleks import. Tasuvusaeg on tuuleenergial sinna 30+ aasta kanti isegi kõrgete naftahindade juures ja Rootsi kaabel on selle asja püstiajamise eeltingimus (2-3 aastat miinimum).

Energiakultuuride põhine energeetika on kahe otsaga asi. a) ei lahenda järgmise 3 aasta probleemi b) tähendab, et peab olema kus sellega kütta (hakkevabrikud ja vastavalt ehitatud katlad) c) pole just eriti puhas energia.
# posted by Blogger AR : 13 Jaanuar, 2009 02:06

Valitsus on 3-4 kuud hiljaks jäänud. Saksamaal olevad reservid saaks tagasi kutsuda. Pool aastat tagasi olevat Eesti reservid olnud paarikümne miljardi mahus. Käisin välja 2-3 aastase programmi mahu. Täpselt aasta tagasi juhtisin Jürgen Ligi tähelepanu liiga roosilisele eelarvele. Samba tralli asemel pidanuks mõtlema kuidas 2009. aasta majanduse surutises üle elada.
Praegu tuleks korraldada püsiühenduse hange ja siis koos EL struktuurifonide toel valmis ehitada. 112 aastat tagasi ehitati mõne aastaga 3,8 km pikkune tamm. Mis takistaks nüüd rajamast mõlemalt poolt 3km tammi ja nende vahele kuni kilomeetri pikkust silda? Rääkimata igaaastastest üle 150 miljonilisest riigidotatsioonist Leedole...

Vaata 2006. aastal Nõlvaku koostatud PPT-failist leheküljel 9 olevat hinnavõrdlust. Uuem tehnoloogia annab läbimurde mida vähemalt 2-korda kallim tuumaenergia ei võimalda. Tegelikult loe see lõpuni seal on päris põhjalikult kirjutatud ka personaalsetest 100 000 krooni maksvatest 4KW-se võimsusega tuulikutest juttu.
# posted by Blogger OV : 13 Jaanuar, 2009 02:55

Maailmas palju huvitavat, kasvõi Hiinlaste Linked Hybrid. Selle asemel et ahastuses juukseid katkuda tuleb hoopis suuremalt mõelda.
Söötis põllumaade kohta unustasin, et kasvatada võib seal ka rapsi, millest seemnetest teha biodiisel ja muu mass kah kütteks sobiv. Tartus Fortum just käivitab uue hakkepuidul katlamaja ning soojahind langevat 15%?
# posted by Blogger OV : 13 Jaanuar, 2009 03:09

Esmalt jorisen natuke selle üle et kas Obama lubas säilitada või luua töökohti.
Kuid teiseks, söötis põllumaade teema. Statistikaameti andmetel oli 2007 kasutuses ca 900,000 ha. Sellest 600,000 põldu.
See pindala on viimaste aastate osas suhtkoht stabiilne.
Vene ajal oli kirjas 1,4 miljonit hektarit, millest 1,1 haritava maana (sh kultuurkarjamaad). See lasti reformiga põhja ja 2000 oli sellest järgi vaid 800,000 ha. Nüüd siis on 100,000 veel juurde saadud. Omal ajal kirjutasin strateegiatesse sisse miljon hektarit kui eesmärgi.
1939 oli põllumajandusmaa pind üle 2 miljoni. Kuid sinna tagasi pole lihtne saada sest osa sellest on täna korralik mets.
Idee et kasvatada rapsi on surnult sündinud. Lihtne põhjus - raps vajab head maad. Aga head maad on tegelikult kasutuses. Seega rapsi saaks kasvatada pmst teravilja ja tänase rapsi arvel. Raps vajab ka viljavaheldust, kuid paraku samas positsioonis teiste teraviljadega. St sellest ei piisa kui rapsi ja otra vahetad.
Milles võib point olla on hakkepuit. Kuid siingi probleem - et puidumassi korralikult lisanduks, et oleks miskit hakkida, tuleb võsa väetama hakata. Ja väetise kogused on soolased. Mitte et see maksaks. Seda ka. Aga EL nitraadidirektiivi normide raames kultuurvõsa kasvatamine ei õnnestu.
Mõistan kui siduda värk puhastusseadmetega, siis võtab see energiavõsa vajaliku lämmastiku solgiveest. Kuid kindlasti ei anna sel teel väga suuri pindalasid kasutusse ajada.
# posted by Blogger nipi : 14 Jaanuar, 2009 23:09

Ameerikas näitavat töötuse ametlik statistika tegelikku olukorda kaks korda paremana. Samas mul oli või st. nii uusi kui säilitatavaid töökohti kokku kuna statistika on nii küsitav siis käsitletakse neid arve koos.
Minu seisukoht on kõige odavam on tegelda alternatiivsete energiatega. Eesti peab rahastama ka baasteaduste uuringuid. Võtta ette mitmed patendid ja saame märksa paremad energiaallikad...
# posted by Blogger OV : 15 Jaanuar, 2009 02:15

Kas biokütused pole mitte ummiktee..?
milleks jamada ündmise, küvamise, kääritamise, pessimise jms-ga, et pärast veel jamada põletamise ja tahmapüüdmisega...?

mõned looduslikud protsessid võivad olla ju suht efektiivsed kuid kõigi nende protsesside summarne kasutegur on üsna väike..

http://www.nanosolar.com/blog3/?p=93

suunaks kogu innuvatsiooni eeskätt akude ja PV-elementide tõhustamisele...?
# posted by Anonymous Anonüümne : 01 Veebruar, 2009 22:42

....Ansip kiitis detsembris tuuleturbiine eksportivat ABB-d. Aga võiksime ka ise endale anda tööd ja taastuvat energiat....

tule tevas appi... kelle töö see ABB töö siis on kui mitte eestlaste töö..?
peale generaatorite tehakse Jüris veel tuulegeneraatorite muundureid, paar kuud tagasi oli uudis, et BLRT hakkab tegema generaatorite võlle, ka plaanib seadmete soetamist meretuuleparkide mastide tootmiseks..
Tsemenditehas Kundas töötab ju kah... mis siis veel rahu ei anna? Et peab ikka ka propellerilabasid tegema hakkama.. ja käigukaste ?
Ja kui kuullaagrid polek eestimaised, seni poleks ikka päris oma... keegi teine teeniks meie pealt?

Et alles siis on OK kui teeme ikka otsast lõpuni oma tuulejaamaid ise valmis, - kus ?
Mõnes kolhoositöökojas kolme keevitajaga.. siis oleks tulemuseks Vätta tuulepark...

Jüri tehas teeb vast nii 2-3 GW generatoreid aastas.. Eesti lähituleviku suurim tuulepark - Aulepa - on neile paari nädala toodang... Kõik Hiiu/Saaremaatagused unistatud 2-3 GW merejaamu tehtaks aastaga...ja edasi ? - Eesti oleks täis ja paneksime tehase kinni? Las sakslased ja ameeriklased teevad endale ise..?
# posted by Anonymous Anonüümne : 01 Veebruar, 2009 22:57

Ma veidi lohakalt sõnastatud lausega pidasin silmas, seda et miks me tuulegeneraatoreid ekspordime? Võiksime ise ka enda kätetööd kasutada tuuleenergia tootmiseks...
# posted by Blogger OV : 02 Veebruar, 2009 01:55