Erakondade küsitlus: töö-, majandus-, energiapoliitika http://uudised.err.ee/index.php?0571035

Erakondade küsitlus: töö-, majandus-, energiapoliitika

* Erakondade küsitlus: haridus- ja kultuuripoliitika 13.02.2007
* Erakondade küsitlus: sotsiaal- ja tervishoiupoliitika 19.02.2007
* Erakondade küsitlus: maksud 31.01.2007

* Pop-up video: Valimisstuudio: majandus- ja maksuküsimused



Kui palju peaks põlevkivi osakaalu Eesti energeetikas lähiaastatel vähendama? Kui suur peaks olema taastuvenergia osakaal aastal 2015, 2025?

IRL: Toetame sihikindlalt taastuvenergia osakaalu suurendamist energiatarbimises ja põlevkivienergeetika samas mahus kokkutõmbamist. Samas on meie põhimõtteline otsus piirata uute loodusressursside, eelkõige põlevkivi, ekspansiivset kasutuselevõttu looduskeskkonna halvenemise või eestlaste elukeskkonna halvenemise arvelt. Selleks algatame riikliku programmi energia säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks, programmi eesmärgiks on vähendada elamute energiakulusid nelja aasta jooksul 30%.

IP: Taastuvenergia osakaal võib olla null. Sellega tegelegu vaid asjaarmastajad ilma riikliku dotatsioonita.

KE: Põlevkivi energeetika ulatuse majandusliku otstarbekuse piirid määravad ära meile eraldatavad CO2 kvoodid ja CO2 hind turul. Valitsuse poolt taastuvenergiale antud 10+10% tuul + bioloogilised kütused tuleb lugeda optimaalseks, sest suuremat tuulikute võimsust ei suudaks me kuidagi tasakaalustada ja bioloogilisi allikaid rohkem meil pole ja ümbruses ka mitte. Ülejäänu oleks kas fossiilsete kütuste või tuumaenergia osa.

KD: Põlevkivi osakaalu vähendamisel tuleb arvestada kahe põhilise faktoriga. Kas seda on võimalik asendada riskivabalt? Teiseks faktoriks on sotsiaalne aspekt – kas neile, kes teenivad oma sissetuleku põlevkivi energeetikast, on alternatiivset tööd? Kombineeritud süsteem erinevatest energialiikidest, mis võtab riskid arvesse, oleks parim lahendus.

RL: Eesti on võtnud endale kohustuse viia biokütuse osakaal 2006. aastaks 2% ja 2010. aastaks 5,75% kogu tarbimisest. Tegelikkus on selline, et 2005. aastal oli meil seis nullis, see on lubamatu. Rahvaliidu ettepanek on jätkuvalt suunata vähemalt pool Arengufondi vahenditest taastuvenergia arendamisse, sest põlevkivienergeetika osakaal väheneb paratamatult.

RE: Põlevkivi osakaalu ei pea protsentidega vähendama, tuleb leida teised ressursid ja turg teeb ise oma otsused. Eesti on võtnud kohustuse viia taastuvenergia osakaal 5,1 protsendini, kui suur see aastal 2025 saab olema, otsustab oma rahakotilt tarbija. Lihtsaid lahendusi energeetikas ei ole.

SD: Vähendame järk-järgult põlevkivienergeetika osakaalu 50%ni sisetootmise kogumahust, tagades samal ajal Virumaa tööhõive säilimise. Tastusvenergia osakaal peaks suurenema nii tuule- kui bioenergeetika arvel.

7) Kas toetate Eesti liitumist Ignalina uue tuumajaama projektiga, mõne muu tuumaprojektiga või olete põhimõtteliselt tuumaenergia vastu?

IRL: Energeetika ei ole mitte ainult majandusküsimus või keskkonnapoliitiline küsimus, vaid ka julgeolekualane küsimus. Tuleb tunnistada, et peaminister Ansipi otsus aastapäevad tagasi ilma parlamendi ja avalikkusega konsulteerimata minna Leetu ning allkirjastada Läti ja Leedu peaministritega põhimõtteline otsus ehitada uus tuumajaam, oli üsna häbematu. Järgmine Riigikogu koosseis peam tuumajaama projektis osalemist põhjalikult arutama ning avalikkus peab selles küsimuses saama sama põhjaliku tähelepanu osaliseks.

IP: Toetame. Praeguse teaduse ja tehnoloogia taseme juures ei ole lähitulevikus tuumaenergiale alternatiivi.

KE: Tegelikult absurdne küsimus. Kõikides riikides, välja arvatud Läti, kellega meil on energeetikaalane koostöö, toodetakse tuumaelektrit ja see tähendab seda, et aeg- ajalt me tarbime ka seda energiat ja jääme seda ka edaspidi tegema – vastasel juhul seaksime me enda julgeoleku otsesesse ohtu. Kui me ei saa piisavalt CO2 kvoote ja keeldume osalemast tuumaprojektides, muudame end elektrit importivaks riigiks, millega Eesti niigi vilets väliskaubanduspositsioon halveneks veelgi.

KD: Ignalina tuumajaama projektiga liitumine on mõistlik lahendus kasvava energiavajaduse rahuldamiseks.

RL: Eesti peab märgatavalt mitmekesistama energiatootmist, eelkõige taastuvenergia osas. Üks võimalikke teid on tuumaenergeetika. Ignalina projektis kaasalöömine on igati parem võrreldes oma tuumajaama rajamisega Eestis, sellepärast rahuldaks meid ka vähemusosalus.

RE: Reformierakond toetab Leetu tuumaelektrijaama ehitamist. See vähendab veelgi meie sõltuvust Venemaast ja aitab hoida elektri hinna madalamana.

SD: Me ei eita seda projekti, kuid leiame et tänasel päeval on küsimusi rohkem kui vastuseid. Seega ei ole veel võimalik jaatavalt vastata.