Kaheksa põhjust, miks ABB armastab Eestit

Kaheksa põhjust, miks ABB armastab Eestit

ABB AS

Ettevõtluse Auhind 2008
Välisinvestor 2008

Teist aastat järjest Välisinvestori tiitli ning sel aastal ka Ettevõtluse Auhind 2008 üldvõitjaks tulnud ABB jaoks on Eesti tegutsemiseks hea koht. Kontserni Baltikumi tegevjuht Bo Henriksson toob välja kaheksa põhjust, miks see nii on.

Soodne majanduskeskkond
Eesti konkurentsivõime puhul on palju räägitud maksukeskkonnast ja madalast kulutasemest. Siinsed tööjõukulud pole Henrikssoni arvates enam sugugi madalamad kui mujal, ent maksukeskkond annab ettevõtte arengule oma boonuse. ABB omanikud pole seni Eesti üksusest dividende võtnud, vaid on suunanud kogu kasumi tootmise arendamisse. Kui kasumit ei maksustata, pole ettevõttel vaja nii palju tootmisse investeerimiseks laenu võtta. Ja see on tööstusele kergenduseks.

Erakondade toetus majanduskasvule
Henrikssoni hinnangul pole valitsused Eestis sekkunud ettevõtlusesse, keskendudes selle asemel atraktiivsete ärikeskkonna mängureeglite loomisele. Selle üheks väljundiks on tema arvates siinne oluliselt väiksem äribürokraatia ja suurem läbipaistvus kui näiteks naaberriigis Lätis.

Usaldus, et eelmainitu jätkuvalt püsib
Ajal, mil Eesti majanduses puhuvad tormituuled, vaatavad paljud välisinvestorid siinsele olukorrale kahtlustava pilguga. Henriksson aga kinnitab, et tema on kindel soodsa majanduskeskkonna püsimises. ABB kontserni Eesti, Soome ja Rootsi tehased moodustavad „kolmnurga“, mille tipud teineteist toetavad. Kui siin on probleeme, tuleb üle lahe abi. Ja Eesti üksused teevad üle lahe tehastele allhanget. Henriksson ei välista, et tulevikus teevad Soome ja Rootsi tehased hoopis Eesti tehastele allhanget.

Jätkuvalt tugev noorte spetsialistide oskusteave
Eesti tööjõul on hea kvalifikatsioon ja ehkki kogu aeg räägitakse tööjõupuudusest, on ABB endale seni edukalt kõik vajalikud ametimehed leidnud. Vähemalt siiani. Henrikssoni sõnul on siinne õhkkond sarnane Põhjamaadega: töölistele ei pea kaks korda ütlema, mida ja kuidas on vaja teha. Aitab ühest korrast. ABB on tublisti panustanud ka töötajate koolitusse. Näiteks tuulegeneraatorite tootmiseks vajalikke teadmisi Eesti ametikoolides ei jagata – järelikult tuli ABBl see kaader ise välja õpetada. Samuti teeb firma tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ning mitmete kutsekoolidega, näiteks Tallinna Polütehnikumi ning Tallinna Tööstushariduskeskusega. Tähtsaks peab ABB ka firma maine kõrgel hoidmist, et ei peaks inimesi tööle meelitama kõrge palgaga, vaid pigem hea nimega.

Inimeste suur töötahe
Eelneva põhjal võib väita, et ABB on suutnud ümber lükata rea müüte - näiteks selle, et Eestis napib tööjõudu, või et tööstuse jaoks pole Eesti soodne ärikeskkond. Siit tuleb veel üks müüdimurdmine. Nimelt väidab Henriksson, et kujutlus eestlastest kui laiskadest töölistest, kelle tootlikkus on madal, ei pea ABB puhul paika. ABB Eesti tehastes on töö tootlikkus ja inimeste motivatsioon samal tasemel kui Soome tehastes. Siin võib-olla isegi parem, ütleb ABB Balti riikide juht. Üheks põhjuseks on kindlasti töötajatele pakutavad erinevad hüved, ühena neist näiteks õppetoetus: tahad õppida – firma toetab.

Head sidemed Soome ja Rootsiga
Eesti läänelik-põhjamaalaslik kultuur läheb Henrikssoni arvates Soome ja Rootsi omaga hästi kokku. Siin on põhjused mõistagi ajaloolised ja peituvad Põhjamaade kapitali sissevoolus Eesti majandusse. „Pealegi, lahte nagu polekski enam Tallinna ja Helsingi vahel. Helikopter lendab paarikümne minutiga, laev pooleteise tunniga,“ ütleb Henriksson.

Hea võimalus tootmise laiendamiseks
ABB kontserni sees teeb Eesti üksus lobitööd tootmise laiendamiseks Eestis, sest näiteks Soomes pole ettevõttel selleks ruumi. Henriksson ei välista, et ABB Eesti võib tulevikus tehase rajada näiteks Narva või Tartusse, kus on veidi lihtsam tööjõudu leida. Samas tuleb arvestada ka kontserni laienemispoliitikaga: uus tootmine luuakse sinna, kus kasvab nõudlus.

Maailmamajandus soosib tootmist Eestis
Henriksson leiab, et globaalsed majandustrendid soosivad tootmist nendes riikides, mille lähedal on nõudlus. Siin viitab ABB juht kahele asjale. Esiteks sellele, et trend tootmise kolimisest Hiinasse on hakanud pöörduma vastupidiseks. Mitmed tehased on Aasiast Euroopasse tagasi kolitud, mõistes, et odava tööjõu riikides tekivad omad probleemid, näiteks on ühe tuulegeneraatori transportimine Hiinast Euroopasse äärmiselt ebaefektiivne. Teiseks töötab ABB praktikas Henrikssoni sõnul hästi mudel, kus niiöelda ematehas on Soomes ja tütar-tehas toetab Eestist.

ABB Eesti investeeringud
ABB Eesti toodab peamiselt tuulegeneraatoreid ja sagedusmuundureid. Mõlemat tootmist on mitu korda laiendatud.
Näiteks 2007. aastal investeeriti peamiselt komplektalajaamade tehasesse Maardus ning sagedusmuundurite tootmisse Jüris kokku ligikaudu 145 miljonit krooni.
Tänavu investeeriti ligi 200 miljonit krooni Jüris asuvatesse sagedusmuundureid ja tuulegeneraatoreid tootvatesse tehastesse.
2007. aastal loodi seoses tootmise laiendamisega ligi 250 uut töökohta, sel aastal täiendavalt ligi 100. Kokku töötab ABB Eesti tehastes üle 1000 inimese.
Esimesed tuulegeneraatorid pandi Jüris otsast lõpuni kokku 2007. aastal, varem toodeti vaid generaatorite komponente, peamiselt staatoreid ja rootoreid. Toodang müüakse maailma juhtivatele tuulepargitootjatele. Nendega sõlmitakse reeglina aastased lepingud, kokku näiteks 200–500 generaatori peale. Üks generaator maksab ligikaudu miljon krooni.

ABB kontsern tegutseb enam kui 100 riigis ning seal töötab kokku üle 100 000 inimese.