http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=197:addinoli-haare-ulatub-tuulegeneraatoritest-taeisoekomajani&catid=51:oktoober

Addinoli haare ulatub tuulegeneraatoritest täisökomajani

Artikkel tutvustab tuulegeneraatorite reduktorite töötingimusi ja
firma Ida-Euroopa keskuse toomist Tartusse Ülenurme tehnoparki.


Tuulegeneraatori
reduktor on nõudlik õli suhtes

Inseneeria lugejatele ei ole kindlasti vaja tutvustada
tööstustransmissiooni ehk reduktorit. Püüame heita pilku reduktori sisse ehk räägime erinevatest õlidest ning nende tööülesannetest.

Meelis Orgla,
Addinol MM OÜ juhatuse liige, Balti turu juht

Reduktorid on viimase 50 aastaga palju arenenud (vt joonist Reduktorite areng), jõud ja koormused on tõusnud kordades. Samuti on oluliselt vähenenud õli maht reduktoris. See aga tähendab, et õli peab taluma suuremaid koormusi kui varem ning õli töötemperatuur on tõusnud. Samal ajal on aga reduktoriõlid viimased 15–20 aastat praktiliselt sama kvaliteediga. Saksa tööstusnormi järgi on CLP-reduktoriõlid täna peamiselt kasutatavad tööstustransmissiooniõlid. CLP tähendab: C – transmissiooniõli; L – oksüdatsiooni ja korrosiooni inhibiitorid; P – kulumisvastased manused. Tööstustransmissiooniõlid on erinevatel baasõlidel. Nendest peamised on mineraalõli ning PAO (polüalfaolefiin) ja PG (polüglükool) alusel täissünteetilised õlid.
Siin on kaks olulist punkti: PG-õlid ei ole teiste õlidega segatavad. Seda peab kindlasti silmas pidama, kui on vaja reduktoris õli vahetada või lisada. PAO- ja mineraalõlid on põhimõtteliselt segunevad, kuid kindlasti ei saa seda soovitada, sest segamisel ei ole kumbki õli enam endise kvaliteediga. Samuti on hea teada, et mineraalõli määrib paremini kui sünteetiline, seda tänu oma erineva pikkusega molekulide tõttu. Kuna mineraalõli struktuur on ebaühtlasem, siis “takerduvad” erineva pikkusega molekulid metalli pinnale paremini kui sünteetilise õli korral, kui molekulide pikkused on ühtlasemad. Seega, kui töötemperatuurid on ühtlased (sisetingimustes) ega tõuse väga kõrgele (soovituslikult mitte üle 80 kraadi), on parem kasutada mineraalset õli. Sünteetilist õli võib teatud mööndusega nimetada kompromissiks määrimise ja vastupidamise vahel. Tuulegeneraatorite reduktorites on aga kindlasti vaja kasutada sünteetilist õli, sest õli peab töötama nii talvel pakase kui suvel kuumaga.
Transmissiooniõli ülesanded on:
1) hõõrdumise vähendamine;
2) reduktori puhtana hoidmine (õlis on spetsiaalsed lisandid, mis hoiavad metalliosakesed enda sees ega lase ladestuda metalli pinnale);
3) vahutamise ärahoidmine;
4) oksüdeerumise ärahoidmine;
5) korrosiooni ärahoidmine;
6) vee eraldamine;
7) filtreerimine.

Raskemaid töökeskkondi reduktorile on elektrituulik
Reduktoreid on erinevaid. Mõned on väiksed, kus on n-ö eluaegne õli sees. Neid reeglina ei remondita, vaid purunemise korral vahetatakse välja. Suurematel reduktoritel vahetatakse õli ning tehakse muid hooldustöid. Ühed raskemad töökeskkonnad reduktorile on tuulegeneraatorite sees. Seal tekivad ekstreemsed jõud, väga erinevad temperatuurid, kiirus pidevalt muutub, tekivad vibratsioon ja niiskus. Transmissiooni põhiprobleemid on:
1) micropitting;
2) pitting;
3) hammaste murenemine;
4) hammaste murdumine;
5) laagrite purunemine.
Micropitting’u põhilised tekkepõhjused on:
1) ebapiisav või ebaühtlane õlikiht hambal: õli ei tohi olla metalli pinnal tilkadena või laiguti, õli peab ühtlaselt katma kogu hambapinna;
2) koormuse pidev muutumine;
3) esimesed n-ö hallid laigud hammastel. Halle laike võib võrrelda talvel külmunud veelombiga. Kui jää on terve, on see läbipaistev, kuid kui jää peale lüüa, tekivad selles praod ning jää muutub tuhmiks ning läbipaistmatuks. Hallid laigud hammastel on samasugused mikropraod. Hallid laigud arenevad edasi pittinguks;
4) õli vale viskoossus;
5) õli vahutamine.
Kui hambal on tekkinud juba micropitting, siis tavaliselt areneb see edasi pitting’uks ja hamba murenemiseks, sealt edasi aga hamba murdumiseks, mille järel on vaja juba hammasrattad välja vahetada.
1990. aastate teisel poolel alustas Addinol uue põlvkonna tööstustransmissiooniõli väljatöötamist. Koostöös maailma ühe suurema reduktoritootjaga Flender töötas Addinol välja uue õli ECO GEAR, seda nii mineraalõlina kui ka PAO baasil sünteetilisena. Sündinud oli uue põlvkonna tööstusõli.
Selle õli peamine erinevus CLP-klassi õlidega on tööpõhimõte: plastiline deformatsioon ning selle kaudu metalli pinna silumine. Sisuliselt tähendab see pitting’u vältimist või juba tekkinud pitting’u “parandamist”.
See aga tähendab väiksemat hõõrdumist, millest omakorda tuleneb õli töötemperatuuri langus. See langus on mitmel põhjusel kasulik. Esiteks, iga 10 kraadi kõrgemat temperatuuri lühendab õli eluiga kaks korda. Õlivahetust ei pea tegema enam nii sageli, tööseisakute aeg väheneb.
Meil on kogemus Eesti suurkliendiga, kus reduktor lülitas ennast automaatselt välja,kuna töötemperatuur tõusis üle kriitilise piiri. Seal kasutati maailmas hästi tuntud õlitootja õli, mis vastas CLP-normidele. Meie ettepanek oli kasutada ECO GEARi. Klient nõustus ning reduktori töötemperatuur alanes umbes 10 kraadi ning väljalülitamise probleem sai lahendatud. Õli viskoossus ning baasõli olid samad.


Müncheni Tehnikaülikooli kaheaastase testi tulemused

Aastal 2003 tellisid 13 maailma juhtivat tööstustransmissiooniõli tootjat Müncheni Tehnikaülikoolist testi, et teha võrdlev analüüs Addinol ECO GEAR versus 13 tootja tooted. Müncheni Tehnikaülikool on Euroopa juhtivaid teadusasutusi hammasülekannete uurimises. Test kestis kokku üle kahe aasta. Aastal 2005 oli ülikool valmis testi tulemused avalikustama testis osalejatele (vaata joonist Reduktori võimsuskao vähenemine). Testist selgus, et ECO GEARi kasutades on hõõrdetegur väiksem kui teiste õlide puhul. Õli eelis tuleb välja rasketes tingimustes, kus temperatuur on kõrge ja koormused ning kiirused on suured nagu näiteks tuulegeneraatorite reduktorites. Maailmas on see õli kasutusel juba ca 2000 tuulegeneraatoris.


Tartusse
“roheline“
peakontor

9. septembril (09.09.09) avati Tartus Ülenurme tehnopargis Addinoli Ida-Euroopa keskus. Uuest keskusest juhitakse Addinoli määrdeõlide müüki kõikidele Ida-Euroopa turgudele. Maja ehitus läks maksma ca 13 miljonit krooni ning selle projekteerimisel ja ehitamisel on järgitud üheksat keskkonna- ja energiasäästliku mõtteviisi aspekti.

Esiteks on hoonel spetsiaalsed maa sisse paigaldatud õlipüüdurid, et õnnetuse korral ei satuks õli ei maapinda ega kanalisatsiooni, vaid selleks ettenähtud õlikogumismahutitesse. Samuti on sinna suunatud pesuruumide vesi ja avariitrappide trassid ning lisaks kogutakse mahutitesse ka garaažiuste ees olevate alade sadevesi.
Teiseks on maja kütmisel järgitud eesmärki: väiksem energiakulu maksi­maal­se soojushulga saamiseks. Selleks kasutatakse maakütet, kus maasoojuspump võtab enamuse vajaminevast küttest maa seest.
Kolmanda keskkonnasäästliku lahendusena on majale paigaldatud soojusvahetiga paindlikult juhitav ventilatsioonisüsteem. Neljandaks vähendab hoone elektritarvet see, et kõige suurem ruum ehk ligi 700-ruutmeetrine ladu on varustatud katuseakendega, vältimaks valgel ajal elektrivalgustuse kasutamist. Päevavalgus paistab sisse ka lao välisuste akendest.
Viiendaks aitab elektrienergiat säästa hoone välisfassaadile ehitatud LED-valgustusega logo-valguskast, mis on varustatud eraldi tuulegeneraatoriga. Ka maja asendi ning akende ja sirmide projekteerimisel on arvestatud suvise kõrge ja talvise madala päiksega, et, kuuendaks, vähendada suvise jahutamise ja talvise kütmise energiakulu.
Seitsmendaks ei hoita konteinerite pesemiseks valmiskuumutatult suurt kogust tulist vett. Selle asemel saadakse tuline vesi pesuri vee-ettevalmistussõlmest otse tarbimiskohas ja hetkel.
Kaheksas meede on serverite jahutamisel saadud energia kasutamine laoruumi kütteks.
Viimane ja üheksas keskkonnasäästlik lahendus on peaukse kohale paigaldatud soojuspumba küttekeha, et soojendada ukse kaudu sisenevat välisõhku ja vältida energiakadu läbi ukseava.
Hoone ehitust alustas Levi Ehitus OÜ, ehituse lõpetab OÜ Vilcon Ehitus ning projekteerija ja vastutav arhitekt on Anne Valing NOVEL arhitektuuribüroost.


Addinol Eesti ajalugu:
14.09.1992 Eesti pinnale jõuab esimene Addinoli õlikoorem. Importijaks A.O. IMBI Põlvas.
14.05.1993 Luuakse Põlvas Saksa õlitootja Addinol Mineralöl GmbH filiaal.
15.08.1994 Avatakse esindus Tallinnas, Tulika 33.
26.01.1996 Addinoli esindus Põlvas laieneb, kolitakse uutesse suurematesse ruumidesse.
01.03.1997 Filiaali ümber­registreerimine osaühinguks - Addinol Mineralöl Marketing OÜ.
09.09.1999 Addinoli Tallinna esinduse laienemine, avatakse uus päris oma büroo- ja laohoone.
01.10.2007 Avatakse esindus ja laokompleks Ida-Virumaal, Toila vallas, Vokas. 05.10.2007 Addinol Mineralöl Marketing tähistab KUMU Kunstimuuseomis 15. tegevusaastat Eestis.
09.09.2009 Avatakse Addinol Ida-Euroopa keskus Tartus, Ülenurme tehnopargis (kombineeritud büroo- ja laohoone)..