Avalik kiri Siseminister Mart Helmele.

Avalik kiri Siseminister Mart Helmele.
Mina Brendan Sulisevvann palun algatada kriminaalasjad Elmar Vaheri ja PPA juhtkonna suhtes ja muuta Menetluskoodeksi mille abil Eesti riik paneb toime autovargusi ja taskuvargusi :
Eesti riik ise iga päev varastab kaks kuni kolm sõidukit ja siis müüb poole hinnaga tagasi omanikule.Varga numbri annab teile politseinik.
Seadus ka kohendati selle tarbeks ja nimetati sõidukite Ärandamiseks.Selle abil on Eesti Riigil lihtsam varastada sõidukeid.Selle paragrahvi abil käib sõidukite varastamine sedasi.Esmalt taskuvaras varastab sõiduki võtmed,sõidetakse varastatud sõidukiga minema ja kui juhtub sedasi,et tee peal keegi aus politseinik peatab sõiduki ja avastab,et tegemist on vargusega siis kohtus on varastel jutt valmis.Nad peavad ütlema vaid,et sõiduki juht oli purjus ja võtmed olid sõiduki ees,seda tunnistab kaks tunnistajat,ning neil oli hädasti vaja kasutada sõidukit,ning nad ealeski ei kavatsenud sõidukit varastada ja tahtsid kiiremas korras sõiduki tagastada.Kohus määrab rahatrahvi ja selle maksab kinni maksumaksja aga mitte riigi maffia esindaja kes on sõidukite varas.
90-ndate alguses Eesti Riik need sõidukid mis ta varastas viis Rummu vanglasse ja seal vahetas sõidukite numbrid või värvis üle,ning järgmisel päeval ARK hoovi peal võis näha neid sõidukeid uute omanike valduses.
Eesti Riik 90-ndate alguses vallandas terve grupi ausaid politseinikke kes käisid Venemaal arreteerimas sõidukite vargaid ja tõid tagasi koos varastatud sõidukitega.Sellest ajast saati pole Venemaalt tagasi toodud ühtegi sõidukit,rääkimata varaste arreteerimisest.Pole tarvidust olnudki sest kaup müüakse maha kohapeal s.o. ARK-s.

Taskuvargused on Eesti Riik sedasi organiseerinud,et esmalt nad muutsid seadusi selliseks,et poleks võimalik taskuvarast kinni püüda.Nõuka ajal oli taskuvarga püüdmiseks vaja ühte tunnistajat s.o. sel hetkel kui varga käsi läheb kannatanu taskusse peab politseinik selle käe haarama ja tunnistaja peab seda nägema,ning kohtus tunnistama.Nõuka ajal tunnistajaks võis olla miilitsa töötaja aga Eesti Vabariigis peab olema eraisik...
see on võimatu sest ükski eraisik ei märka ealeski seda momenti mil taskuvarga käsi käib kannatanu taskus sest jätise käsi on seal vaid üks sekund...Eesti Politsei organisatsioon tegeleb näitlikusega vene k. pokazuhaga ja korraldab "taskuvaraste reide".Nad rivistavad sõidukid ja siis panevad signaalid huilgama ja lähevad "püüdma" taskuvargaid...Siis Viru tänavale iga nurga peale asetavad konstaablid ja need peavad kinni võtma eluheidikuid keda siis näidatakse telekast ja nimetatakse taskuvarasteks...
Kõik Tallinna Politseinikud ja turvamehed teavad Viru tänava taskuvargaid nägude pidi ja neid taskuvargaid ealeski ei arreteerita...Kui Pealtnägija saate tegijad võtsid üles minu kirjutatud taskuvaraste loo ja külastasid Viru tänava taskuvargaid siis Eesti Riik näitlikkuse tarbeks andis kohtu alla mõningad taskuvargad ja sama targalt anti neile tingimisi...
Aastaid tagasi üks politseinik tööst vabal ajal märkas,et taskuvaras läheb trammi peale ja see varas nägi toda politseinikku,ning muidugi nad teadsid kes on kes.Taskuvaras juba järgmisel momendil lükkas käe ohvri taskusse ja politseinik püüdis selle kinni ja õnneks trammis olijad olid nõus seda tunnistama.Kohtus too politseinik pidi üle elama rida alandusi,kohtunik ja prokurör naersid politseiniku üle...Nõukogude ajal taskuvargale oleks automaatselt antud 6-7 aastat reaalset vabaduse kaotust...aga see irvitav Eesti Vabariigi prokurör nõudis vaid poolteist aastat tingimisi...Kohus määras aasta tingimisi...Taskuvargale tingimisi,see tähendab politseinike totaalset mõnitamist ja alandamist.