https://m.youtube.com/watch?v=5DJDKYXmIWM&feature=related
https://www.instructables.com/id/Dry-Cell-Electrolyser/
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
Vesinikkütus
ReplyDeleteVikipeedia, vaba entsüklopeedia
Vesinikkütus on hapniku põletamisel nullheitega kütus. Seda saab kasutada elektrokeemilistes elementides või sisepõlemismootorites mootorsõidukite või elektriseadmete jaoks. Seda hakatakse kasutama kommertskütuseelementide sõidukites, nagu sõiduautod, ning seda on kasutatud kütuseelemendibussides juba aastaid. Seda kasutatakse ka kütusena kosmoselaevade käitamiseks.
Vesinikku leidub esimeses rühmas ja esimene periood perioodilises tabelis, s.o see on perioodilise tabeli esimene element, mis muudab selle kergemaks elemendiks. Kuna vesinikgaas on nii kerge, tõuseb see atmosfääris ja on seetõttu harva selle puhtal kujul, H2. [1] Puhas vesiniku gaasil, mis põleb õhus, reageerib vesinik (H2) hapnikuga (O2), moodustades vett (H2O) ja vabastab energiat.
2H2 (g) + O2 (g) → 2H20 (g) + energia
Kui see toimub atmosfäärirõhul puhta hapniku asemel, nagu tavaliselt on, võib vesiniku põlemisel tekkida väike kogus lämmastikoksiide koos veeauruga.
Vabanenud energia võimaldab vesinikul toimida kütusena. Elektrokeemilises rakus võib seda energiat kasutada suhteliselt suure efektiivsusega. Kui seda kasutatakse lihtsalt soojustamiseks, kehtivad termilise efektiivsuse tavalised piirangud.
Vesinikku peetakse tavaliselt energiakandjaks, näiteks elektrienergiaks, sest seda tuleb toota primaarenergia allikast, nagu päikeseenergia, biomass, elekter (nt päikeseenergia või tuuleturbiinide abil) või süsivesinikud, näiteks maagaas või energia. kivisüsi [2] Tavaline vesiniku tootmine maagaasi abil põhjustab olulist keskkonnamõju; nagu süsivesinike kasutamisel eraldub süsinikdioksiid. [3]
Milline on ootamatult Tallinna väisav maailma esimene vesinikkütusel laev?
ReplyDeleteKiiremad huvilised näevad laeva neljapäeval ja reedel Lennusadamas
Jaano Martin Ots
12. juuni 2019, 23:26
Ise päiksest ja tuulest vesinikku tootev laev Tallinnalt vesinikutanklat ei oota
Tallinna saabus täna õhtul ühepäevasele kiirvisiidile maailma esimene vesiniklaev Energy Observer. Alus tegi kõrvalepõike oma ümbermaailmareisi marsruudis Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu palve
Ümberilmareisil olev vesinikutehnoloogiat ning ja päikese- ning tuuleenergiat kasutav eksperimentaaljaht tegi oma planeeritud marsruudis põike Tallinna Lennusadamasse, algselt pidi laev Helsingist otse Peterburgi suunduma. Neljapäeval toimub laeval vastuvõtt Prantsuse suursaadiku osavõtul ning huvilised saavad laevaga ka tutvuda.
30,5 meetri pikkune ja 12,8 meetri laiune jaht on ümberilmaretkel olnud kaks aastat ning läbinud selle ajaga kokku 12 083 meremiili. Vesinikkütust propageerival reisil on ta teinud kokku 39 peatust 20 riigis. Victorien Erussard’i ja Jérôme Delafosse’i juhitava Energy Observer’i missiooni eesmärk on testida tulevikuenergeetika konkreetseid lahendusi äärmuslikes tingimustes.
Muuhulgas katsetatakse päikesepaneelide koostoimet tuuleenergeetikaga, jahile on paigaldatud kaks pöörlevat vertikaalteljelist elektrituulikut ja täisautomaatset Oceanwings purje, mis võimaldavad suurendada laeva energiaefektiivsust.
Päikese- ja tuuleenergiat kasutatakse vesiniku tootmiseks, vesinikust omakorda tehakse kütuseelemendis energiat, mida vajavad laeva jõuseadmed või pardatehnika. Seni on Energy Observer oma peatuste ajal 1496 töötunni jooksul tootnud kokku 488 kg vesinikku. Energiavajadusest merel annab vesinik kuni 60%, ülejäänu saadakse päikeseenergiast ja tuulest. Vesinikkütuseelementi on 48-protsendilise efektiivsusega kasutatud keskmiselt 6 tundi iga 24-tunnise navigatsiooniperioodi jooksul. Sellest on selgunud vesiniku eelised: võrdse kaalu puhul saab energiat vesinikku salvestada 7,3 korda rohkem kui akudesse.
Energy Observerit Lennusadamas tervitanud Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles laeva kaptenitega vesteldes, et see laev on käegakatsutav märk sellest, et tulevik on kohal.
Tiit Terik tervitamas vesinikkütusel laeva juhte Victorien Erussard’i ja Jérôme Delafosse’i
FOTO: Kristsiina Herkül
«Ka meie usume, et vesinik on üks tuleviku kütustest. Rohelist mõtteviisi kandev tulevikulinn Tallinn on võtnud eesmärgiks viia hiljemalt aastaks 2050 Tallinna ühistransport üle tulevikukütustele, sealhulgas kaalume kindlasti võimaliku kütusena ka vesinikku,» ütles Terik.
Tallinnas peatub tulevikulaev reede lõunani, huvilised on oodatud alusega tutvuma ja pilte tegema.
Elektrolüüs on teadusvarustus, mis jagab polariseeritud molekulid oma ioonidesse. Sel juhul jagab see vee vesiniku ja hapniku gaasi. Kuiva raku elektrolüüs on elektrolüüs, mis on täielikult suletud; teine tüüp on märgrakkude elektrolüüs, mis võib olla kaks metallplaati veega kaussi. Seadmed on üsna lihtsad, kuid selle taga olev teooria on natuke keerulisem, kui te ei ole teooriast huvitatud, siis jätke samm 1 juurde.
ReplyDeleteSiin on teooria: elektrolüüs kasutab molekuli erinevatel aatomitel erinevat ioonitasu, et jagada see vastavatesse laetud aatomitesse või molekulidesse, näiteks jaguneb vesi vesinikuks ja hapnikuks, sest vesimolekulis on vesinik veidi positiivselt laetud ja hapnikut laetakse veidi negatiivselt. Need laengud on ainult väga väikesed, +1 elektronvolt (ev) iga vesiniku ja -2 ev iga hapnikuaatomi kohta. Lihtsalt võrdlemiseks on 1 elektronvolt 1,6 × 10–19 Coulombs (c) ja 1 Coulomb on laeng, mida transporditakse ühe ampe püsivoolu abil ühe sekundi jooksul. Vesinik on ligitõmbav negatiivselt laetud elektroodile või katoodile ja hapnik on ligitõmbatud positiivselt laetud elektroodide või anoodidega. Anoodidel kaotavad hapnikuioonid hapniku moodustamiseks elektroni ja sideme, katoodidel saadakse vesinikioonid elektronist ja seejärel sidestatakse vesinikgaasi saamiseks. See elektronide ülekanne elektroodidest ja elektroodidest lõpeb vooluahelaga ja võimaldab voolu voolata. Katalüsaatorit saab kasutada protsessi efektiivsemaks muutmiseks, et vähendada protsessi käivitamiseks vajalikku energiat; kasutatav katalüsaator on naatriumhüdroksiid 1 kuni 40 segus deioniseeritud veega. Vesi ei pea olema deioniseeritud, kuid see pikendab seadme eluiga, sest mineraalid ja muud asjad ei kogune elektroodidele.
TipQuestionComment
1. samm: osad ja tööriistad
Pilt osadest ja tööriistadest
PDF näitab elektrolüüsi osi ja nende kokkupanekut, kuid lähen seda hiljem üksikasjalikumalt.
Vaja on mitmeid osi ja mõningaid tööriistu.
10 mm polükarbonaat
8 mm id 12mm kummist torustik
3mm kummist tihendi materjal
180cm M8 naastud
18x M8 kupli pähklid
18x M8 nulli pähklid
4x 1 / 4in BSP alumiiniumpesurid
2x 1 / 4in BSP isane adapteri külge
2x 1 / 4in BSP isane 1 / 8in BSP naissoost adapterile
2x 1 / 8in BSP kuni 8mm toruühendus
2x 1 / 4in BSP kahesuunaline kuulventiil
12AWG traat
17x M7 ringi terminal
15-kordne lipp
Loctite'i toru tihendusaine või samaväärne
13 mm mutrivõtmed
Puurimine
Krimpimisvahend
Traadilõikurid
Traatide eemaldajad
Jig nägi
Veekindel marker
Metallist joonlaud
Terav nuga