aga kuhu kanditakse demineerimise rahad???? mix,sellest ei räägita! ega eesti riik ,seda suurest südamest tee ju! noh sadamate arendajad????? kuhu vastus jääb??
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/merevae-tuuker-hukkus-lennukipommide-demineerimisega-seotud-teenistusulesannete-taitmisel.d?id=64833800&com=1&s=1&no=80
Sai omal ajal pisut pommitatud ja tean, et need junnid millel donaator ei töötanud, pole ohuks nüüdki, kui mehhanism on 70 aastat merevees roostetanud. Sellised lennukipommid on süütumad kui lutipudelid, nendega ei saa seal enam midagi juhtuda kui nad śeal edasi vedelevad. Detonaator on enamusel selle aja pommidel sarnase konstriktsiooniga, küllap ikka inimesed on näinud, selline propelleriga asjandus on otsas. Pommi kukkudes see propeller vabastab detonaatori kaitseriivist ja mõne aja pärast on ta lõhkemiseks valmis. On ka selliseid, milledele saab viite panna, et näiteks lõhkeb paar sekindit peale põrutust, ehk enne kukub katusest läbi ja kui keldrisse jõuab, siis deotneerib. Sama süsteem tuletati juba WW1 kasutatud kaevikuvastastest mürskudest, mis rammisid sügavalt maa sisse ja siis plahvatasid. Kasulik värk, sest tavaline fugasspomm või suurtükimürsk plahvatab maapinnal ja temast eriti suuri purustusi oodata ei ole. Saksalased elasid heades pukrites Verduni all sellise mürsurahe üle, et britid arvasid neid kõiki surnud olema, paraku nii ei läinud ja paari päevaga aeti seal kuulipildujatule all pool miljonit meest hauda. Sellest ka mõte, et igasugu kindlustuste purustamieks ja linnade pommitamiseks on head viitsütikuga pommid. Mehanism on ju ühekordseks kasutamiseks, oli suht kehva kvaliteediga asjad, sellest nad ongi seal lõhkemata ja kui pommil on kaitseriiv peale jäänud, siis ta puhtalt tehniliselt ei saa pauku teha. mMeremiinidega on pisut teine lugu, nende keemilisel reaktsioonil põhinevad sütikud või magnetsütikud võivad ka saja aasta pärast veel head olla küll, nendega tasub ettevaatlik olla. Eks selle pärast neid demineerimise levu ka plastikust ehk komposiidist ehitatakse, ega neil vanade meremiinide juures seilates pikka iga ei oleks. Veepinnaaluseid ulpivad miine ehk enam Balti meres ei olegi, küllap neeed kõik on juba oma ohvri leidnud või on samuti sütik riknenud. Või siis ankrust lahti roosetanud on torm nad maale ajanud.
mix