Põlevkivieenrgia otsesed ja kaudsed subsiidiumid.
Eestis õhku paisatavast CO2st ligi 70% pärineb põlevkivienergeetikast. Kõigist Eestis
toodetavatest jäätmetest üle 80% on seotud põlevkiviga. Ligi 80% kogu Eesti vee
kasutamisest kulutatakse põlevkivielektri tootmise käigus.
Eesti maksumaksjad kannavad tõenäoliselt endale teadmata lisaks igakuiste elektriarvete
tasumistele miljardite eurode ulatuses põlevkivielektri täiendava toetamise koormust.
Viimastel aastate näite varal võib öelda, et riik (s.t. maksumaksjad) on põlevkivielektri
tootmist lisaks elektriarvetele doteerinud muuhulgas järgmistel viisidel:
- perioodil 2008–2012 eraldatudriigi poolt tasuta saastekvooti väärtuses ca 680 miljonit
eurot
- Elektrituruseadusega ettenähtav riigipoolne investeeringutoetus uue põlevkiviploki
ehitamiseks väärtuses 330 miljonit eurot
- 2012. aasta riigieelarvest Eesti Energia aktsiakapitali laiendamine 150 miljonit euro
väärtuses
- põlevkivituha ohutuks tegemiseks (Balti EJ tuhavälja nr.2 sulgemiseks) on riik
eraldanud üle 30 miljoni euro
- põlevkivi on elektritootmiseks olnud kättesaadav mitte turuhinnaga vaid sisuliselt
otsustuskorras kehtestatud hinnaga, mis on nafta maailmaturuhindasid arvestades
kümnetes kordades alla turuhinna. Põlevkivi kasutuse tasu täna on 1,32 EUR/
t, lähtudes põlevkivi EL kütuste alammäära direktiivi täiendamise ettepaneku
arvestusmetoodikast peaks põlevkivi kasutustasule lisaks olema kehtestatud
põlevkiviaktsiis 21,63 EUR/t, mis põlevkivikasutuse aastamahu 15 Mt juures teeb riigi
poolt sissekasseerimata tuluks/põlevkivienergia kaudseks subsiidiumiks 324miljonit
eurot aastas.
arvestades nafta maailmaturuhinda ja fakti, et 80 toodetud põlevkiviõlist ja 40%
-
toodetud elektrist eksporditakse, siis peaks ka loodusvara kasutamise tasu olema
vähemasti kolmekordne tänasest tasemest, mis teeb meie maksumaksjate poolt teiste
riikide elektri- ja põlevkiviõli tarbijate subsideerimise kulu summaks vähemalt 45
miljonit eurot aastas.
põlevkivielektri tootjad on täna vabastatud CO2 heitmetasu maksmisest, samal ajal
-
kui põlevkivist sooja tootjad seda tasu maksavad, mis teeb tänase tootmistaseme
14TWh aastas juures põlevkivielektri kaudseks aastaseks subsiidiumiks suurusjärgus
33 miljonit eurot aastas.
Tuleb nentida, et eelpooltoodud nimekiri pole täielik ja ei kajasta pea üldse
põlevkivielektritootmisega kaasnevaid väliskulusid ühiskonnale.
Valdur Lahtvee
SEI Tallinn
Eestis õhku paisatavast CO2st ligi 70% pärineb põlevkivienergeetikast. Kõigist Eestis
toodetavatest jäätmetest üle 80% on seotud põlevkiviga. Ligi 80% kogu Eesti vee
kasutamisest kulutatakse põlevkivielektri tootmise käigus.
Eesti maksumaksjad kannavad tõenäoliselt endale teadmata lisaks igakuiste elektriarvete
tasumistele miljardite eurode ulatuses põlevkivielektri täiendava toetamise koormust.
Viimastel aastate näite varal võib öelda, et riik (s.t. maksumaksjad) on põlevkivielektri
tootmist lisaks elektriarvetele doteerinud muuhulgas järgmistel viisidel:
- perioodil 2008–2012 eraldatudriigi poolt tasuta saastekvooti väärtuses ca 680 miljonit
eurot
- Elektrituruseadusega ettenähtav riigipoolne investeeringutoetus uue põlevkiviploki
ehitamiseks väärtuses 330 miljonit eurot
- 2012. aasta riigieelarvest Eesti Energia aktsiakapitali laiendamine 150 miljonit euro
väärtuses
- põlevkivituha ohutuks tegemiseks (Balti EJ tuhavälja nr.2 sulgemiseks) on riik
eraldanud üle 30 miljoni euro
- põlevkivi on elektritootmiseks olnud kättesaadav mitte turuhinnaga vaid sisuliselt
otsustuskorras kehtestatud hinnaga, mis on nafta maailmaturuhindasid arvestades
kümnetes kordades alla turuhinna. Põlevkivi kasutuse tasu täna on 1,32 EUR/
t, lähtudes põlevkivi EL kütuste alammäära direktiivi täiendamise ettepaneku
arvestusmetoodikast peaks põlevkivi kasutustasule lisaks olema kehtestatud
põlevkiviaktsiis 21,63 EUR/t, mis põlevkivikasutuse aastamahu 15 Mt juures teeb riigi
poolt sissekasseerimata tuluks/põlevkivienergia kaudseks subsiidiumiks 324miljonit
eurot aastas.
arvestades nafta maailmaturuhinda ja fakti, et 80 toodetud põlevkiviõlist ja 40%
-
toodetud elektrist eksporditakse, siis peaks ka loodusvara kasutamise tasu olema
vähemasti kolmekordne tänasest tasemest, mis teeb meie maksumaksjate poolt teiste
riikide elektri- ja põlevkiviõli tarbijate subsideerimise kulu summaks vähemalt 45
miljonit eurot aastas.
põlevkivielektri tootjad on täna vabastatud CO2 heitmetasu maksmisest, samal ajal
-
kui põlevkivist sooja tootjad seda tasu maksavad, mis teeb tänase tootmistaseme
14TWh aastas juures põlevkivielektri kaudseks aastaseks subsiidiumiks suurusjärgus
33 miljonit eurot aastas.
Tuleb nentida, et eelpooltoodud nimekiri pole täielik ja ei kajasta pea üldse
põlevkivielektritootmisega kaasnevaid väliskulusid ühiskonnale.
Valdur Lahtvee
SEI Tallinn
Aleksander Laane