Monday, July 9, 2012

Imelik sõna - öko ja ökokogukond.


Imelik sõna - öko ja ökokogukond. Kas "öko" mitte ei tähenda "majandust"?
Ökoloogia - ökonoomia ...

Kuhu kadus loodus? Miks on nüüd öko ja keskkond selle asemel?
Esmalt peaks mõisted täpsustama ja selgitama.
Loodus ei võrdu majandus. Kahjuks on suutnud kapitalistid need kaks erinevat asja samaks teha, veelgi enam - loodus kaotada ja asemele panna "öko" ja "keskkond".
Isegi looduse kaitset pole enam, vaid mingi "keskkonna kaitse". Aga keskkond pole loodus. Keskkond on asfalt ja paneel, prügimägi ja linn.

Niisiis - looduse asemel võimutseb "öko": majandus, kasum ja keskkond.

Viimane aeg on mõisted "öko" ja keskkond" prügikasti visata. Õigemini, need võivad olla, kuid need ei asenda mitte kunagi LOODUST.

Ökokogukond on eesti keeles KÜLA.
Kas keegi suudab päästa eesti küla - see on nii surnud.

Ökokogukonnad ja kommuunid ... võõramaine sodi ... aga meil oli oma KÜLA.
Ürituse nimi peaks eesti keeles olema - Eesti Külade Ühenduse Üldkogu ning kärajad.

Kui vaja üht küla eristada teisest, siis võib ütelda: "loodusküla" -
Eesti Looduskülade üldkogu ning kärajad.

https://www.facebook.com/events/221454801304175/226300804152908/

  • Madis Masing Eesti keelde tuleb sõna öko - Ecost
    ORIGIN late 19th cent. (originally as oecology): from Greek oikos ‘house’ + -logy.
    Eesti keeles väiks see tähendada talu, farmi, majapidamist
    -logy |ˌloʊɡi|
    comb. form
    1 (usu. as -ology )denoting a subject of study or interest: psychology.
    2 denoting a characteristic of speech or language: eulogy.
    • denoting a type of discourse: trilogy.
    ORIGIN from French -logie or medieval Latin -logia, from Greek.

    ökoloogia võiks tähendada seda kuidas targalt tegutseda oma talus - targalt tegutsemine tähendabki paljude jaoks seda, et ei tehta enda, teiste ega looduse arvelt, ei raisata, ei saastata, ei kahjustada, ollakse targad, puhtad ning hoolivad
    May 15 at 7:05pm ·  · 2
  • Erik Arro Jutt enamvähem õige, aga sõna "öko" on tarbetu.
    Rõhk on siiski majapidamisel ehk majandusel.
    Kaasaegses inglise keeles: economy = majandus. Üks ühele.

    Kui kreeka keeles on "oikos" maja ehk talu, siis sobib eesti keeles talu, mis ongi laiem mõiste kui maja. Talu hõlmab nii perekonda, majandamist kui ka loodust (metsa, põldu, aeda).

    Talude rühm ehk liit on küla.
    Niisiis peaks rääkima: Eesti Roheliste Talude ja Külade Ühendusest.

    Kui vaja rõhutada erilist looduslikkust ehk looduslähedust, siis: rohetalu ja roheküla, võib ka loodustalu ja loodusküla.
    May 15 at 7:36pm · 
  • Erik Arro Ökoloogia = talu (targalt elamine ja majandamine looduses), inimese ja looduse kooselu.
    May 15 at 7:38pm · 
  • Kadri Allikmäe Vat see viimane juba sobib.See ongi point! Inimese ja looduse (targalt) kooselu!
    May 17 at 6:04pm · 

    Aare Kasemets 
    Eriku ja Arvi jäljes .. eks sõnade taga aima eluharidust ja mõtteviisi ... olen mõelnud oma lapsepõlve maaelu kogemuse ja Kirjandusmuuseumi pärimuskirjete pealt vahel, et paljud nüüdse aja loodushoiulised, kodukaunistuslikud jm tegevused oleksid-on maa- ehk talurahva kultuuris elavale inimesele üks 'suur narrus', sest neil pole otsest sidet ei esivanemate tavade, väe saamise, tervise ega majandusliku otstarbekusega ((tark talupidaja on pigem praktiline, sest ebapraktilisi 'loonajumalad ja kogukond karistavad')) - nt maal suurte väljakute niitmine 'ilu pärast' oleks mu eelkäiate silmis üks raskesti arusaadav .. töö, aja, bensiini ja raha "tuuldelaskmine" [..] - kui niita, siis ikka loomale söömiseks, kurgile väetiseks jne::). Ka soome-ugri jt põlirahvaste maausuliste tavade aluseks on (O.Looritsa järgi ka) ..ikka koostöö ja partnerluse taotlus kindlama homse nimel nii esivanemate hingede (täna meis edasi elavate esivanemete geneetilise koodi + pärimuse) kui ka loodusjõududega SIIN MAAL ... talus, saunas, põllul, metsas, hiies, järvel, asutuses jm::) // Nüüd tagasi sõnade juurde - kas see ellujäämist ja jätkusuutlikkust (i.k. sustainability e 'mõnus minek') taotlev mõtteviis on 'öko', 'mahe', 'rohe', 'maa', 'kyla' vm on mu meelest inimeste kooskõnelemise ja kokkuleppimise küsimus -- 25 aasta pärast võiks vaadata, mille tänane ja homne põlvkond on oma meeles-keeles omaks võtnud, mida on maailmast teistelt rahvastelt laenanud ja .. kas seal on midagi alles ka vanast maarahvakultuurist?? Või tõeks saab Hando Runneli luuletus, millele ma maasotsioloogina seni olen vastu vaielnud ... u " me oleme vana rahvas / kel muldne tarkus suus / ... /nüüd me oleme uus.."
    May 30 at 7:25pm ·  · 2

    Malle Pärn Inimeste loodud tehisühiskond on nii kaugele ära liikunud loodusest, et igasugust NORMAALSET eksistentsi nimetatakse meie ajal kas alternatiiviks, ökoks või mahedaks. Tegelikult on see kõik lihtsalt NORMAALNE elu, nagu inimeste elu peakski olema.
    May 31 at 8:37am ·  · 4

No comments:

Post a Comment