Mis on meeleavaldus?

http://www.epl.ee/news/online/opetaja-toompea-meeleavaldusest-see-oli-streigi-paroodia.d?id=60476153&com=1


ühiskonnaõpetuse esmabi põhikoolile, 25.10.2011 18:10
###
Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. NSV Liidus olid streigid keelatud kui kontrrevolutsioon.

###
Meeleavaldus on avalikus kohas toimuv hulga inimeste kogunemine selleks, et avaldada oma meelsust.

Eestis on meeleavaldusel osalemine inimese põhiõigus ja kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses paragrahvis 47: Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Meeleavaldusi reguleerib Eestis avaliku koosoleku seadus. Meeleavalduste korraldamiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid ja teemasid: valitsuse rahvavaenuliku poliitika vastu, seadusmuudatuste poolt või vastu, rahu poolt, globaliseerumise kriitika, keskkonnakaitse, uute või vanade teede ja ehitiste poolt või vastu jne. 

Meeleavaldusteks on mitmeid erinevaid võimalusi:
· Rongkäik koos paraadiga, kus inimesed liiguvad ühest kohast teise. (inglise keeles March);
· Kontsert, kus esinevad erinevad muusikud ja peetakse kõnesid. (inglise keeles Rally);
· Pikett, kus inimesed ümbritsevad mingit konkreetset ala;
· Sit-in, mille korral meeleavaldajad istuvad rahumeelselt maha kas määratud või määramata ajaks kas määratud kohtadel või mingis piirkonnas, et juhtida tähelepanu mingile probleemile.
· Inimkett. Inimesed moodustavad kätest kinni hoides inimketi nagu näiteks Balti kett.
· Vaikiv meeleavaldus, kus inimesed on vait ja kannavad vaid loosungeid.
· Meeleavaldus näiteks jalgratastega või mingi muu abivahendiga, millega saab probleemile tähelepanu juhtida.
Üldjuhul on meeleavaldus reaalses elus toimuv tegevus, kuid on võimalik ka virtuaalne internetis toimuv meeleavaldus.

###
Protest - väljendab avalikult reaktsiooni mingi sündmuse või olukorra kohta. Protest võib olla pooldav, aga peamiselt on protest millegi vastu. Protestijad võivad organiseerida protesti selleks, et mõjutada avalikku arvamust või valitsuspoliitikat. Nad võivad kasutada ka otsest tegutsemist, meeleavaldust või streiki, et nende arvamust kuulda võetaks. Protesti võidakse piirata kas seaduste, majanduse olukorra, religioosse ortodoksuse või meediamonopoliga. Sel juhul võib protest kanduda üle tänavatele, kultuuri või väljenduda emigratsioonis.
Protest võib põhjustada ka vastuprotesti. Sel juhul väljendavad vastuprotestijad oma sümpaatiat mingile isikule, poliitikale, tegevusele vms, mis oli protestijate subjektiks.

Adresseerimata protest võib kasvada ja laieneda dissidentluseks, mässuks, sotsiaalseks või poliitiliseks revolutsiooniks. Protesti võib väljendada protestilauludes. Ajalooliselt on paljudel suurtel protestiliikumistel olnud omad laulud. Kirjalikult saab protesti väljendada petitsioonide ja protestikirjadega. Protesti saab väljendada kodanikuallumatusega. Sel juhul kasutatakse meetodeid, mis on seadusega keelatud. Boikott on tarbijate protestivorm, kus keeldutakse mingi riigi või ettevõtte tooteid tarbimast.