Näguderaamatus Eestlased Dublinis kirjutab kaugajaloos toimunust aga tänapäev talle korda ei lähe.

Ta kirjutas sedasi:

Arvo-Jürgen Ragastik ‎25. kuni 29. märts 1949- ainult paari päeva jooksul küüditati vägivaldselt Nõukogude Liidu avarustesse üle kahekümne tuhande eestlase. Nende süüks oli Eestimeelsus.
Noorim väljasaadetu juhtus olema 3 päeva vanune.
Paljud neist elusana sealt tagasi ei jõudnud. Kel oli õnne aastaid hiljem Eestisse naasta, leidis eest olukorra, kus kodutare rüüstatud ja keelatuks osutus isegi samas kodukülas või lapsepõlvelinnas elamine.
Märtsiküüditamine on üks neist tragöödiatest, mis on meie väikest rahvast sügavalt puudutanud, sestap süütan täna küünla ja mõtisklen nende üle, kelle saatuseks sai külm ja nimetu haud võõral maal, ilma mingigi võimaluseta puhata kodumaa mullas.
Lähedaste esivanemate purunenud elud ja luhtunud lootused on see, mille nimel tunnen kohustust mitte kunagi unustada neid, kelle rada viis Siberisse, kuid mitte kunagi enam tagasi koju. 

March 25 at 5:15am ·  ·  
Ma kirjutasin talle sama loo mis Üllarile:http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/03/ullar-peab-nagude-raamatus-lehekulge.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/02/kuuditajate-nimekiri.html
Võib-olla Arvo ja Üllar ei saanud aru mida ma tahtsin öelda.Ma tahtsin öelda seda,et kui küüditatud eestlased hoiaksid kokku siis saaks üheskoos mitte ainult vaba aega veeta aga ka rajada ettevõtteid ja siis oleks mõnus Eestis elada kui Iirimaalt pappi aina tuleb.Nii mõnigi eestlane on seda juba teinud,pannud iirimaal ettevõtte püsti ja sõitnud Eestisse mõnusat elu elama.