ENERGIAJULGEOLEK
Reformierakonna energiapoliitika eesmärk on Eesti energiajulgeoleku kindlustamine odavaima võimaliku hinnaga Eesti tarbijatele ja keskkonnale. Kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks.Reformierakond näeb energeetikat Eesti arengu ühe võtmevaldkonnana mitte üksnes julgeoleku, vaid ka Eesti ekspordivõime kasvatamise seisukohalt. Energiast ja meie unikaalsest tehnoloogilisest oskusteabest energiatootmise vallas peab saama oluline Eesti ekspordiartikkel, majanduse, töökohtade ja sissetulekute kasvu allikas.
Nende eesmärkide saavutamiseks soovib Reformierakond läbi viia poliitikat ja struktuurseid reforme, mis lähtuvad järgmistest põhimõtetest:
1. Energiasõltumatuse saavutamine aastaks 2030. Eesti peab jõuliselt jätkama energiaallikate portfelli mitmekesistamisega ning aastaks 2030 saavutama energiasõltumatuse, st et ülekaalukas osa Eestis tarbitavast energiast toodetakse kodumaistest energiaallikatest või Eestis. Rahvuslik tuumaprogramm Eesti Tuumajaama rajamiseks on Eesti energiasõltumatuse tagamisel võtmetähtsusega. Pikaajalise kindluse Eesti varustamisel soodsa hinnaga elektrienergiaga tagab 700-1000MW võimsusega Eesti tuumaelektrijaam, mis riigi põhjaliku töö korral valmib 2022. aastaks. Eesti tuumaenergia programm peab sisaldama kohalike spetsialistide väljaõpet ning tagama maksimaalse ohutuse ja ausad turutingimused. Eesti Tuumajaamas peavad soodsa ja stabiilsete elektrihindade tagamiseks ning töökohtade loomiseks osaluse saama Eesti tööstlikud elektritarbijad.
2. Rahvuslikku julgeolekut suurendavate ühenduste ja infrastruktuuride rajamine. Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks tuleb elektri- ja gaasivõrk muuta sõltumatuks Venemaa võrkudest ning arendada edasi ühendusi Põhjamaade ja Lätiga, esmajärjekorras ehitada valmis Estlink 2. Elektriühenduste arendamine võimaldab kasvatada Eesti energiaeksporti ning loob Eesti tarbijatele eeldused soodsaima hinnaga elektrienergia saamiseks. Gaasivõrgu omandiline lahutamine suurendab survet Eesti-Soome gaasiühenduse (Baltic Connector) rajamiseks ning alternatiivide (veeldatud gaasi toomine gaasivõrkudesse) tekkeks Venemaa gaasile. Eesti peab aktiivselt osalema Balti energiaturu integratsiooniplaani (Baltic Energy Market Interconnection Plan) väljatöötamisel ja elluviimisel ning suurendama energiakoostööd Põhjamaadega.
3. Kütte- ja elektriarveid vähendavate programmide rakendamine. Energia säästmine ja tõhusam kasutamine on olulised vahendid energiajulgeoleku saavutamisel odavaima võimaliku hinnaga. Tuleb jätkata energiasäästuprogramme, mille tulemusel Eesti inimesed ja ettevõtted saavad oluliselt vähendada oma kütte- ja elektriarveid ning elada keskkonnasõbralikumat elu, muuhulgas laiendada neid programme võimalusel väikeelamutele. Riik peab näitama eeskuju rajades uued avaliku sektori hooned maksimaalselt energiasäästlikena.
4. Kodumaiste väiksema keskkonnamõjuga energiallikate eelistamine majanduse konkurentsivõimet kahjustamata. Peame oluliseks suurendada Eesti energiatootmise ja -tarbimise portfellis kodumaiste taastuvate energiaallikate (puit, vesi, tuul, olmejäätmed, põllumajanduse tootmisjäägid, päike) ja vähendada suure süsinikujäljega energiaallikate osakaalu. Taastuvenergia toetuste määr peab samas silmas pidama Eesti energiapoliitika eesmärke tervikuna ega tohi muutuda tarbija rahakotile põhjendamatult koormavaks. Transpordist lähtuva saaste vähendamiseks tuleb soodustada mittefossiilsete kütuste kasutamist ning lokaalse saaste piiramiseks luua elektriautode laadimiskohad kõigis suuremates Eesti keskustes. Soojusenergia tootmisel tuleb eelistada tõhusat koostootmist. Eesti peab aktiivselt osalema rohesertifikaatide turul. Energiasertifikaatide turu käivitumine võimaldab Eestil jätkata energiaportfelli mitmekesistamist taastuvenergia allikatega, kahjustamata samas Eesti tarbijate rahakotti ja ettevõtete konkurentsivõimet.
5. Avarii- ja reservvõimsuste rajamine odavaima võimaliku hinnaga tarbijale ja keskkonnale. Avarii- ja reservvõimsuste kavandamisel tuleb eelistada energiaallikate mitmekesisust ja pikaajalist konkurentsivõimet, sealhulgas Euroopa keskkonnapoliitika valguses.
6. Põlevkivist Eesti jaoks saadava väärtuse oluline kasvatamine. Põlevkivi ahjuajamisele tuleb eelistada meie olulisima maavara suuremat väärindamist, sealhulgas põlevkiviõlitööstuse arendamist ning Eesti unikaalsete põlevkivialaste tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste eksporti. Põlevkivi kaevandamise aluseks olgu Põlevkivi kaevandamise riiklik arengukava 2008-2015.
7. Konkurentsi suurendamine energiaturul tarbijale parima võimaliku energia- ja soojahinna ning kvaliteedi kindlustamiseks. Praegusesse süsteemi, kus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on ühtlasi nii regulaator, järelvalvaja kui ka (kaudselt läbi AS Eesti Energia omandi) turuosaline, on sisseprogrammeeritud huvide konflikt, mis takistab vaba turu konkurentsi teket energiaturgudel. Energiaturu üle järelvalvet teostav Konkurentsiamet ja energiaturu ühe osalise aktsionärina tegutsemine tuleb viia erinevate ministeeriumide valitsemisalasse.
"Riik peab näitama eeskuju rajades uued avaliku sektori hooned maksimaalselt energiasäästlikena."
ReplyDeleteMillistena siis? Kas plussenergiamajadena või nullenergiamajadena?
"Transpordist lähtuva saaste vähendamiseks tuleb soodustada mittefossiilsete kütuste kasutamist ning lokaalse saaste piiramiseks luua elektriautode laadimiskohad kõigis suuremates Eesti keskustes."
Mis ajaks kavatsete selle plaani ellu viia?