Ekspert: IRLi ettepanekud hinnatõusu ei leevenda, peatamisest rääkimata (35)
09.11.2010 20:49
Isamaa ja Res Publica Liit on hinnatõusu ohjamiseks avalikkusele ja koalitsioonipartnerile Reformierakonnale välja käinud viis ettepanekut, mis majandusekspert Heido Vitsuri hinnangul aga eesmärki ei täida.
Arengufondi majandusekspert Vitsur tõdes tänases Postimehes, et praegu ei ole suurt midagi, mida valitsus reaalselt hinnatõusu ohjeldamiseks teha saab.
«Liigutused, mis valitsuse poolt hinnatõusu tagant lükkasid, on juba kõik tehtud ja need lükkavad hindu veelgi edasi, sest talvel tõusevad mitmed aktsiisid,» ütles ta. «Aktsiisitõusud, mis ühel hetkel tulid, toimusid mingil määral ettevõtete kasumi arvelt, ettevõtjad üritavad praegu seda tasa teha ning tõus jätkub veelgi.»
Vitsuri hinnangul ei ole valitsusel praegu võimalik midagi muuta.
«Hinnatõus on kaheaastase väga sügava kriisi täiesti normaalne järellainetus. Kaks aastat oli meil ikka nii suur surutis, millest väljumine täiendava rahalise süstita ettevõtlusesse ei ole üldse mõeldav,» tõdes ekspert.
Vitsur tõi näite, et ka Suurbritannias on toiduainete hinnad kaheksa protsenti tõusnud. «Ka meil jätkavad toiduainete hinnad veel kaks aastat tõusu ja selles suhtes ei ole midagi teha,» ütles ta.
Arengufondi majandusekspert ütles, et IRLi välja pakutud abinõud on kindlasti õiged ja nende teemadega tuleb tegelda, aga tema sõnul hinnatõusu nende meetmetega ei peata ja isegi ei leevenda.
IRLi ettepanekud hinnatõusu vähendamiseks ja Heido Vitsuri kommentaarid nendele
Elektri hinna alandamine
IRL: Konkurentsiamet on välja selgitanud, et elektritootjatele makstav toetus on liiga kõrge. Peame tarvilikuks võtta kiiresti vastu majandusministri algatatud seaduseelnõu, mis vähendab taastuvenergia maksu 12,64 sendilt 3–5 sendile ehk kuni 75 protsendi võrra. Samas ulatuses langeb seega ka tarbijate poolt ühe kilovatt-tunni elektri eest makstav hind, mis tähendab elektri hinna langetamist seitsme protsendi võrra.
Vitsur: On selge, et elektri hind avatud turul hakkab niikuinii tõusma, kuna meie elektri hind on tunduvalt odavam kui naaberriikides Põhjamaades. Jaevõrgu rekonstrueerimiseks ja korrashoidmiseks ei anna praegune hind minu hinnangul veel vajalikku kasumit. Hinnatõus on siin seega vältimatu.
Vee- ja küttemonopolide ohjeldamine
IRL: 1. novembril jõustub nn monopolide ohjeldamise seadus, mille rakendamine kaitseb tarbijate huve ja aitab säästab raha. Selle seadusega allutatakse kõik suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti hinnakontrollile, mis tähendab, et alusetult hindu tõsta ei saa. Seaduse rakendamine aitab ekspertide sõnul hoida ära Tallinna linna poolt varem lubatud veehinna tõusu pealinnas järgmise aasta algusest ja loob eeldused vee hinna langetamiseks järgnevatel aastatel.
Vitsur: Kuna kõige rohkem on räägitud Tallinna Veest, siis tuleb meenutada, et nende hind ei tule monopoliseisusest, vaid erastamislepingust, kuhu vee hinna valem sisse kirjutatud, ja see oli lepingu lahutamatu osa. Kui konkurentsiamet võtab nüüd midagi ette ja hakkab lepingut ümber kirjutama, siis seisab ees tõenäoliselt kohtutee. Vesi, kuigi see on oluline tarbekaup, ei oma sellist kaalu tarbijakorvis, et see hinnaindeksile väga palju mõjuks.
Tõhus võitlus hinnakartellidega
IRL: Eesti turu väiksuse tõttu on konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning on suurem risk, et turuosalised lepivad kokku hinnakartelle või sõlmivad muid konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Seetõttu peame tarvilikuks eraldada lähiaastatel konkurentsiametile lisaraha hinnakartellide avastamiseks ja lõpetamiseks.
Vitsur: Hinnakartelle pole meil veel ühtegi ära tõestatud ja ma arvan, et ei tõestata ka. Võtame autokütuse turu: siin lihtsalt Neste otsustab, kas läheb Statoili hinnatõusuga kaasa või ei lähe. Kaubanduskette on meil neli ja hinnad neis kõigis väga erinevad ehk kokkuleppeid pole. Hinnad on kõige kõrgemad ikka keldripoodides.
Elamute soojustamisega küttekulud väiksemaks
IRL: On oluline, et nii inimesed kui ka riik panustaksid energia säästmisse. Ei tohi unustada, et lisaks kütte hinnale mõjutab küttekulu suurust see, kui soojapidavad on meie kodud ja avalikud hooned. Suur osa Eesti elamutest on vanad ega pea hästi sooja, mistõttu nende kordategemisega saab palju säästa.
Vitsur: See on konstruktiivne pakkumine, kuid siin on see vigur, et soojustamine hinda ei muuda, vaid vähendab kulutusi soojusele. Hind võiks paar protsenti langeda siis, kui renoveeritaks torustikud ja soojakadu väheneks. Hindu see ettepanek ei muuda, küll aga väheneks tarbimine. Võrdluseks – joome praegu kaks korda vähem viina, aga viina hinda see ei muuda. Soojustamisega oleks sama lugu.
Venemaa gaasimonopoli lõpetamine
IRL: Eesti energiajulgeoleku ja tarbijatele odavama gaasikütte pakkumise eelduseks on meie praeguse sõltuvuse lõpetamine Gazpromi tarnetest. Selleks tuleb rajada Eesti ja Soome vahele Baltic Connectori gaasitorustik ning toetada projekte, mis loovad võimaluse alternatiivsete gaasitarnete tegemiseks Eesti tarbijatele. Seeläbi saavutatakse konkurentsisurve gaasi hinna alandamiseks ja gaasiküttel elamute küttearved vähenevad.
Vitsur: Vedelgaas on olnud tavaliselt alati kallim kui maagaas. Konkurentsi loomine Vene gaasile ei oleks paha, aga see on küllalt kulukas. Siin peaks vaatama, kui realistlik see üldse on.
Kokkuvõttes – kõik IRLi ettepanekud on sellised, millega tasuks tegelda, aga tarbijahindu nendega mõjutada, eriti lühiajalises perspektiivis, minu arvates võimalik ei ole.
«Liigutused, mis valitsuse poolt hinnatõusu tagant lükkasid, on juba kõik tehtud ja need lükkavad hindu veelgi edasi, sest talvel tõusevad mitmed aktsiisid,» ütles ta. «Aktsiisitõusud, mis ühel hetkel tulid, toimusid mingil määral ettevõtete kasumi arvelt, ettevõtjad üritavad praegu seda tasa teha ning tõus jätkub veelgi.»
Vitsuri hinnangul ei ole valitsusel praegu võimalik midagi muuta.
«Hinnatõus on kaheaastase väga sügava kriisi täiesti normaalne järellainetus. Kaks aastat oli meil ikka nii suur surutis, millest väljumine täiendava rahalise süstita ettevõtlusesse ei ole üldse mõeldav,» tõdes ekspert.
Vitsur tõi näite, et ka Suurbritannias on toiduainete hinnad kaheksa protsenti tõusnud. «Ka meil jätkavad toiduainete hinnad veel kaks aastat tõusu ja selles suhtes ei ole midagi teha,» ütles ta.
Arengufondi majandusekspert ütles, et IRLi välja pakutud abinõud on kindlasti õiged ja nende teemadega tuleb tegelda, aga tema sõnul hinnatõusu nende meetmetega ei peata ja isegi ei leevenda.
IRLi ettepanekud hinnatõusu vähendamiseks ja Heido Vitsuri kommentaarid nendele
Elektri hinna alandamine
IRL: Konkurentsiamet on välja selgitanud, et elektritootjatele makstav toetus on liiga kõrge. Peame tarvilikuks võtta kiiresti vastu majandusministri algatatud seaduseelnõu, mis vähendab taastuvenergia maksu 12,64 sendilt 3–5 sendile ehk kuni 75 protsendi võrra. Samas ulatuses langeb seega ka tarbijate poolt ühe kilovatt-tunni elektri eest makstav hind, mis tähendab elektri hinna langetamist seitsme protsendi võrra.
Vitsur: On selge, et elektri hind avatud turul hakkab niikuinii tõusma, kuna meie elektri hind on tunduvalt odavam kui naaberriikides Põhjamaades. Jaevõrgu rekonstrueerimiseks ja korrashoidmiseks ei anna praegune hind minu hinnangul veel vajalikku kasumit. Hinnatõus on siin seega vältimatu.
Vee- ja küttemonopolide ohjeldamine
IRL: 1. novembril jõustub nn monopolide ohjeldamise seadus, mille rakendamine kaitseb tarbijate huve ja aitab säästab raha. Selle seadusega allutatakse kõik suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti hinnakontrollile, mis tähendab, et alusetult hindu tõsta ei saa. Seaduse rakendamine aitab ekspertide sõnul hoida ära Tallinna linna poolt varem lubatud veehinna tõusu pealinnas järgmise aasta algusest ja loob eeldused vee hinna langetamiseks järgnevatel aastatel.
Vitsur: Kuna kõige rohkem on räägitud Tallinna Veest, siis tuleb meenutada, et nende hind ei tule monopoliseisusest, vaid erastamislepingust, kuhu vee hinna valem sisse kirjutatud, ja see oli lepingu lahutamatu osa. Kui konkurentsiamet võtab nüüd midagi ette ja hakkab lepingut ümber kirjutama, siis seisab ees tõenäoliselt kohtutee. Vesi, kuigi see on oluline tarbekaup, ei oma sellist kaalu tarbijakorvis, et see hinnaindeksile väga palju mõjuks.
Tõhus võitlus hinnakartellidega
IRL: Eesti turu väiksuse tõttu on konkurents paljude kaupade ja teenuste pakkumisel tagasihoidlik ning on suurem risk, et turuosalised lepivad kokku hinnakartelle või sõlmivad muid konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Seetõttu peame tarvilikuks eraldada lähiaastatel konkurentsiametile lisaraha hinnakartellide avastamiseks ja lõpetamiseks.
Vitsur: Hinnakartelle pole meil veel ühtegi ära tõestatud ja ma arvan, et ei tõestata ka. Võtame autokütuse turu: siin lihtsalt Neste otsustab, kas läheb Statoili hinnatõusuga kaasa või ei lähe. Kaubanduskette on meil neli ja hinnad neis kõigis väga erinevad ehk kokkuleppeid pole. Hinnad on kõige kõrgemad ikka keldripoodides.
Elamute soojustamisega küttekulud väiksemaks
IRL: On oluline, et nii inimesed kui ka riik panustaksid energia säästmisse. Ei tohi unustada, et lisaks kütte hinnale mõjutab küttekulu suurust see, kui soojapidavad on meie kodud ja avalikud hooned. Suur osa Eesti elamutest on vanad ega pea hästi sooja, mistõttu nende kordategemisega saab palju säästa.
Vitsur: See on konstruktiivne pakkumine, kuid siin on see vigur, et soojustamine hinda ei muuda, vaid vähendab kulutusi soojusele. Hind võiks paar protsenti langeda siis, kui renoveeritaks torustikud ja soojakadu väheneks. Hindu see ettepanek ei muuda, küll aga väheneks tarbimine. Võrdluseks – joome praegu kaks korda vähem viina, aga viina hinda see ei muuda. Soojustamisega oleks sama lugu.
Venemaa gaasimonopoli lõpetamine
IRL: Eesti energiajulgeoleku ja tarbijatele odavama gaasikütte pakkumise eelduseks on meie praeguse sõltuvuse lõpetamine Gazpromi tarnetest. Selleks tuleb rajada Eesti ja Soome vahele Baltic Connectori gaasitorustik ning toetada projekte, mis loovad võimaluse alternatiivsete gaasitarnete tegemiseks Eesti tarbijatele. Seeläbi saavutatakse konkurentsisurve gaasi hinna alandamiseks ja gaasiküttel elamute küttearved vähenevad.
Vitsur: Vedelgaas on olnud tavaliselt alati kallim kui maagaas. Konkurentsi loomine Vene gaasile ei oleks paha, aga see on küllalt kulukas. Siin peaks vaatama, kui realistlik see üldse on.
Kokkuvõttes – kõik IRLi ettepanekud on sellised, millega tasuks tegelda, aga tarbijahindu nendega mõjutada, eriti lühiajalises perspektiivis, minu arvates võimalik ei ole.
No comments:
Post a Comment